Jaanuar 2021

 

06.01.2020

Korrastasin täna oma nimekirja raamatutest, mida tahan lugeda - 85 nimetust.  Terve aasta lugemisports. Aga neid tuleb ju uudisteostena kogu aeg juurde! No eks ma roogin muist nimetusi nimekirjast välja ka kui nimistu liiga pikaks osutub.

Ja aastat olen alustanud hoogsalt- 3 raamatut läbi loetud. 

Otsustasin siiski lugemispäevikuga jätkata.

Nii nagu vanasti, enne blogimist, märgistan raamatud-  ☝☝☝ minu meelest väga hea, ☝☝ hea ja loetav Märgita raamat neutraalne, pole minu teema  või mis iganes. Halba raamatut ma ei loe lõpuni ja läbinisti halb nimistusse ei sattugi, ja kui siiski, kirjutan ausalt, et 👎.

Lisaks märgin iga raamatu originaalpealkirja – tihti läheb vaja, kui tahan uurida, mida mujal maailmas raamatust arvatakse.

Loodan, et aasta jooksul saan jälle kinno, teatrisse, kontserdile!

„Sellepärast tulevik rõhus mu meelt ja ma kartsin tulevikku ning mõistsin, et kõigel, mis mulle on juhtunud, oli oma otstarve“. Mika Waltari "Sinuhe"

 

11.Ragnar Jónasson☝☝☝

Lumepimedus

Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti ;

Snjóblinda (Snowblind)

Eesti Raamat, 2020

Sari: Pime Island
Krimiraamat

Siglufjörður: idülliline ja vaikne kaluriküla Põhja-Islandil; paik, kus keegi uksi ei lukusta ja kuhu pääseb üksnes kitsa, läbi mäe kulgeva tunneli kaudu. Ari Thór Arason: algaja politseinik oma esimesel ametikohal, kaugel eemal Reykjavíkki jäänud kallimast; minevikutaagaga, mida ta endaga kõikjale kaasa tassib. Kui lumest leitakse poolalasti, teadvusetu ja verest peaaegu tühjaks jooksnud naine ja tunnustatud eakas kirjanik kohalikus teatris surnuks kukub, leiab Ari end sündmuste keskpunktist kogukonnas, kus ta kedagi usaldada ei saa ning saladused ja valed on osa elulaadist. Laviin ja lakkamatud lumetormid sulgevad pääsu linna ja ööpäevaringne pimedus ähvardab Ari hulluks ajada. Kardinate vahelt piiluvad uudishimulikud pilgud, ja uurimine, mida noormees läbi viib, võtab aina keerulisema, kõhedust tekitavama ja isiklikuma plaani. Minevik mängib olevikuga kulli ja klaustrofoobsed pained kuhjuvad; Ari vajub aina sügavamale oma isiklikku lumepimedusse ja peab tabama tapja. „Pimeda Islandi“ sarja esimene raamat. „Ragnar Jónassoni kirjutused on täis kõhedalt poeetilist ilu – see raamat on kohustuslik lugemisvara Islandi noir’i aina kasvava austajaskonna ridadele. ” Peter James „Paeluv … vanamoodne mõrvamüsteerium, mida iseloomustab tugev keskne tegelaskuju ja lumevangi jäänud Islandi väikelinna tekitatud köitev taust. Ragnar on klaustrofoobiat kujutades arvestatav tegija.” Ann Cleeves „„Lumepimedus“ on tõsiselt hea nn. suletud toa müsteerium: mõrva ja muude kuritegude uurimine suletud ühiskonnas, kus kahtlusaluseid on võrdlemisi vähe ... Jónasson ei tee sohki, tema vihjed on traditsioonilised ja hästi läbi mõeldud – ja lugeja aina keerab lehti. „Lumepimedus“ on moraaliküsimustes traditsioonilistest „vajaduspõhistest“ mõrvalugudest mitmekihilisem ja pakub pilguheitu süngematesse ja kahtlemata hirmutavamatesse mõttemaailmadesse.“

Väga hea kriminaalromaan! Loen kindlasti ka kõiki järgmisi. Nii see on ,et kriminaalromaanid , mille tegevus toimub külmal ja lumisel talvel sobivad meie laiuskraadi inimestele rohkem kui lõunas palmide all toimuvad krimilood- need pole nagu päris. Seda raamatut lugedes tunned seda külma talve ja näed… nii nagu on neid islandi krimifilmis näidatud - pealkirja ei mäleta. 

10. Howard, Catherine Ryan☝☝

Salasilm

Rewind

Inglise keelest tõlkinud Triin Olvet

Ühinenud ajakirjad 2020

Varjudest täidetud toas magab naine. Teadmatuses, et ei ole seal üksi – toahämarusse ilmub tume kuju, kes magava naise jõhkralt tapab ja lõhub seejärel veretöö salvestanud piilukaamera. Kes on see naine? Mis on sellise toore mõrva põhjuseks? Ja kuidas mõrvar teab, et toas on kaamera? PAUS Talviselt kõledasse Shanamore’i saabunud Instagrami-staar Natalie taipab pea kohe, et oleks võinud pigem koju jääda. Puhkemajas, kus ta peatub, hakkavad juhtuma seletamatud asjad ja puhkeküla juhataja juures on midagi häirivalt kummalist. Ta tahab lahkuda, kuid ei saa, sest pole veel leidnud seda, mida sinna otsima tuli… KERI TAGASI Loo alguse oled sa juba maha maganud. Et kõigest aru saada, pead sa salvestust edasi-tagasi kerima ja ette mängima, olgu see nii kole kui tahes. Catherine Ryan Howard (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda peetakse iiri noir`i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaan „Valetaja tüdruk” (2020).

 „Muretsemine ei kaota homseid probleeme, see  vaid röövib tänase rahu“

Täitsa põnev raamat! Ühelt tegelaselt teisele hüppamine, olevikust, minevikku ja jälle tagasi- raamatus: esita; paus ja keri tagasi.

9.  Blædel, Sara

Surnumatja tütar

Bedemandens datter

Taani krimipõnevik

Taani keelest tõlkinud Liina Kadakas

 Koolifotograaf Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat. Aastakümneid pakitsenud mahajäetuse valu, igatsus ja soov isa lahkumist mõista tärkavad uue hooga. Miks isa nad nii järsku maha jättis? Milline inimene ta tegelikult oli? Mis temast kauge ookeani taga sai? Lootes oma küsimustele vastuseid leida, otsustab Ilka isiklikult kohale sõita. Reis kujuneb aga oodatust erinevaks. Üleöö saab Ilkast provintsilinna matusebüroo omanik, isa uus pere käitub kummaliselt, isa elu tundub mõistatusi täis ning küsimusi tekib aina juurde... „Surnumatja tütar“ on Ilka Jenseni krimitriloogia esimene osa. SARA BLÆDEL (s 1964) on Taani kuulsamaid krimiautoreid, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 40 keelde. Ta on valitud neli korda Taani kõige populaarsemaks autoriks ning võitnud ka Kuldse Loorberilehe, Taani kõige prestiižsema kirjandusauhinna. Taanist pärit Sara on elanud ka New Yorgis, kuid elab praegu enamjaolt Kopenhaagenis.

 Lugesin, et autorit peetakse Taani krimikirjanduse kuningannaks. Loetud raamat on esimene autori Ilkka sarjast, mis ilmus 2016.a. , pärast seda on ilmunud veel kaks Ilka raamatut : Ilkas Arv (roman), 2017 ja Den Trejde Søster (roman), 2018.

Kas ma loeksin neid?  Ei loeks. "Surnumatja tütres" on üle 300 lehekülje, kusagil 120. leheküljel uurisin uuesti tagakaant- kas on ikka tegemist kriminaalromaaniga.  Jah, raamat on  krimipõnevik.   Aga sinnamaani- ei krimi ega põnevik.  Tegevuskoht matusebüroo oli huvitav. Palju tähelepanu on raamatus pööratud peategelase, 40 aastase Taani viikinginaise  matusebüroo tegevusse sisseelamisele ja meestemurdjalikule tegevusele.  Lõpu poole tuli pisut krimi. Kas ka põnevik?-  peab  iga lugeja ise otsustama.  Kui aus olla, märgiksin 👎 , aga krimikuningannale sellist hinnangut anda ei sobi.  Sama autori „Kutsu mind printsessiks“ (Louise Rick ’i lugu) , loetud 2014 jaanuaris,  kohta kirjutasin nii:  Lugema asusin õhinaga, ikkagi Taani krimka. Taani krimiseriaali „Kuritegu“ uut osa ootan pühapäeviti pikisilmi. Õhinat päris lõpuni ei jätkunud.  Aga selline ladusalt loetav krimka,  hea tõlkega.  Palju otsest kõnet ja kuigi raamat lahkab ka sotsiaalseid probleeme, nagu enamik Skandinaavia kriminaalromaane, tehakse seda tegevuse käigus ja mitte mitmel leheküljel.  Ega minul ka nende lehekülgede vastu midagi pole. Peategelase politseikomissar  Louise Rick'i  auks peab ütlema, et igati normaalne  sümpaatne ja tasakaalukas  noor naine. Ei ole selline  raskepärane isiklike  probleemidega  uurija  nagu Skandinaavia krimkades kombeks.  Aga iseloomuga nagu Sarah Lund ta ka ei ole.

 Jään neutraalseks, võibolla on viga minus kui raamat ei huvita.  Internetist arvustusi ei leidnud, tahtsin teada, mida teised sellest raamatust arvavad.

 

8. Dragomán, György

Tuleriit ☝☝☝

Máglya

Ungari keelest tõlkinud Leelo Jõulu

Draakon & Kuu 2020

Kolmeteistkümneaastane Emma satub pärast vanemate surma internaatkooli. Seal kohtub ta esmakordselt oma vanaemaga, kes ta enda juurde elama võtab. Vanaema on kummaline erak, justkui nõid, kes jagab oma kodu kadunud abikaasa vaimuga, oskab kohvipaksult tulevikku ennustada, valu ära võtta ja vaenlaste mõtteid kontrollida. Tasapisi hakkab aga tüdruku silme ees lahti rulluma vanaema lugu, tema traagiline minevik, mida varjutavad teise maailmasõja aegsed traumad, holokaust ja kommunistlik režiim. György Dragomán (s 1973) on üks tänapäeva tuntumaid ungari kirjanikke ja tõlkijaid, kelle romaanidest on eesti keeles varem ilmunud “Valge kuningas” (2012). "Tuleriit" on kohe kindlasti aasta parim raamat, ütleksin isegi, et ungari kirjanduses on sündinud uus klassik … Meeldesööbivad lood, erakordselt täpsed, üksikasjalikud, isegi filmilikud kirjeldused ning tuntavalt isikupärane stiil teevad sellest teosest suure romaani." – Róbert Bak

Tõlkija Leelo Jõulu saatesõna laseb heita pilgu selle huvitava autori ellu ja aitab romaani mõtestada. Ungari kirjanik ja tõlkija sündis Rumeenias, toona veel suure ungari enamusega linnas Targu Muresis (Marosvasarhelys). 1988 a õnnestus perel  kolida  Ungarisse.

Olen käinud bussireisil Rumeenias, mäletan sealseid  kauneid saksa linnu, üldist vaesust ja imeilusat loodust.

Otseselt pole tegu ajaloolise romaaniga, raamatus pole nimetatud tegevuse toimumise aega ega kohta ega rahaühikut, mis suunaks lugeja konkreetsesse aega ja ruumi. Samas sarnanevad mõned taustasündmused sellega, mis toimus 1989.a. ja vahetult pärast seda Rumeenias, kui verise revolutsiooni tulemusena kukutati diktaator Nicolae Ceaușescu .

Raamatus on kaks jutustajat, kelle suu läbi autor räägib-minajutustaja Emma, 13 aastane tüdruk,  ja vanaema oma minevikumälestustega.  Argine ja traagiline on romaanis seotud maagilisega ja mõjub lugedes väga realistlikult, kuid samas poeetiliselt.  Maagiline kujund- jahu peale joonistamine- tekitas tahtmise endal kohe järgi proovida.  

Suurepärane tõlge!  Meeldejääv lugemiselamus!

 Ma ei oska öelda, kas „Valget kuningat“ loen, aga võtan selle lugemislisti.  

 Kirjanik on enda mõjutajatena nimetanud Ádám Bodori romaanI „Sinistra ringkond“ (1992, eesti keeles  2012), samuti Péter Nádasi „Ühe perekonnaromaani lõpp“  (1977, eesti keeles 1990) ja Imre Imre Kertészi „Saatusetus“ (1975, eesti keeles 2004).

Lugenud olen „Saatusetust“ ja see meeldis mulle. Minu lemmik Ungari kirjanik on Sándor Márai: „ Maa, maa! ... : mälestusi“,  ;, Püha Gennaro veri“, „ Ühe kodanlase pihtimused. I-II“  ja muidugi „Küünlad põlevad lõpuni“.  Arvasin, et Márai raamatuid loen ka teist korda ja ostsin nad endale riiulisse. Kardan, et minu elueast tuleb puudu, et teistkordse lugemiseni jõuda.

  

7. Raymond Prior, Phd

Sisekümne seisund. Vaimne tugevus laskespordis.☝☝☝

Inglise keelest tõlkinud Kristiina Kiisk

Kirjastus MomentumMedia

Trükitud Ameerika Ühendriikides

Oled Sa kunagi enda käest küsinud, mis Sinust parema sportlase teeks? Kuidas saaksid sportlasena edasi areneda ja suuremat edu saavutada? Kuidas saaksid oma tõelist potentsiaali realiseerida?

Raymond Prior vastab kõigile neile küsimustele ja aitab Sind vaimselt tugevamaks saada oma raamatuga „Sisekümne seisund: vaimne tugevus laskespordis”. Tahad spordis kaugemale jõuda? Tahad läbi lüüa? Kui vastus on jah, siis see on Sulle kohustuslik kirjandus! See raamat kulub ära iga ala sportlasele, mitte ainult laskesportlasele, sest vaimse tugevuse põhimõtted on üheselt rakendatavad igas eluvaldkonnas.

Vaimne tugevus on valik ja pühendumus teisiti mõelda. Just nagu füüsiliste oskuste arendamine ja säilitamine, vajab see harjutamist ja visadust. Sportlased, kes otsustavad vaimse tugevuse põhimõtteid ja oskusi oma igapäevaellu ning sooritustesse integreerida, hakkavad kasutama oma mõistust, et oma sooritusi parendada, selle asemel, et oma mõistuse vastu võidelda. Vaimne tugevus ei ole raketiteadus. See ei ole miski, millega Sa kas sünnid või mitte. Vaimne tugevus on õpitav, kui saada täpselt aru, kuidas mõistus sooritust mõjutab, ning siis järjepidevalt järgida paari lihtsat põhimõtet ja oskust tõelise igapäevase pühendumusega. Vaimne tugevus nõuab sportlastelt mõtlemist viisil, mis on nende soorituse jaoks kõige efektiivsem ja tõhusam. Selle raamatu eesmärk on aidata paremini mõista, kuidas mõttetöö valdamine saab Sinu sooritusi parandada, ning pakkuda infot selle kohta, kuidas jõudu juurde saada ja avastada, kui kaugele võid jõuda.

 Ostsin raamatu oma lapselapsele, kes tegeleb laskespordiga. Lugesin enne üleandmist ka ise läbi.  Väärt mõtted väljakirjutamiseks:

Hirm tuleneb tulevikule ja viha minevikule keskendumisest.

Igal hetkel valid sa mõtteid , mis juhivad sinu elu.

Tähtis on mõista, et soorituse tulemus on küll oluline, aga kuna see ei ole Sinu võimuses, ei ole see kunagi olulisem kui Sinu soorituse protsess. Egolaskurid keskenduvad tulemusele, meisterlikud laskurid oma soorituse protsessile.

Igal ajahetkel on Sinu suhtumine Sinu tegevusest tähtsam.

Seega Sinu suhtumine kas viib Sind edasi ja aitab Sul oma oskusi maksimaalselt ära kasutada või blokeerib see Sinu võimed ja kahjustab oskusi.

Kaks kõige hävitavamat harjumust on vigadel peatumine ja kurtmine.

Nautida head, reageerimata vigadele emotsionaalselt- nii saa d luua positiivseid mälestusi.

Enesekindlus ei ole miski, millega sünnitakse, või miski, mis saavutatakse ainult pikaajalise edu käigus. Enesekindlus tähendab lihtsalt mõtlemist asjale, mille toimumist soovid näha. Enesekindluse üle kontrolli saavutamiseks tuleb valida oma mõtteid ja mälestusi.

Perfektsionism on nagu maitseained streigil: natuke maitseaineid toob välja liha rikkaliku maitse, kuid ülemaitsestamine võib steigi täielikult rikkuda.

Täiuslikkuse asemel püüdle progressile.

Progressile keskendumine arendab enesekindlust ja suurendab motivatsiooni.

Mida paremaks muutud, seda rohkem aega ja vaeva kulub, et teha järjest väiksemaid edusamme.

Hirm, mida soorituse ajal tunned , on võltshirm, See on mõte, mille oled ise endale valinud mõelda. Olevikuhetkele keskendumine kõrvaldab võltshirmu tunde.

Visualiseerimine on tohutult võimas vaimne oskus peamiselt sellepärast, et aju suudab ainult osaliselt vahet teha tegelikkusel ja elavalt kujutletud sündmustel.

6. Walker, Wendy

Kui Emma kadus: kaks õde haihtuvad. Vaid üks tuleb tagasi☝☝

Emma in the Night

Tõlkija Aet Karolin

Petrone Print 2020

Ühel õhtul kaovad jäljetult 15aastane Cass ja tema 17aastane õde Emma. Merekaldalt leitakse perekonnale kuuluv auto, kuid uurijad ei suuda välja selgitada, mis tüdrukutega juhtus. Ilma ühegi vettpidava tõendi või usaldusväärse selgituseta naaseb Cass kolm aastat hiljem koju… aga ilma õeta. Ta räägib röövimisest ja sellele järgnenud erakuelust salapärasel saarel, kus teda koos õega kinni hoiti. Kohtuekspertiisi psühholoogi Abby Winteri arvates ei klapi aga Cassi loos kõik omavahel kokku. Nartsissistliku isiksusehäire eksperdina kaevub ta tõe leidmiseks sügavale perekonna ajaloosse. Ta pöörab pilgu nii tüdrukute emale – piltilusale edevale naisele – kui ka kasuisale ja kasuvennale, kahele “põnevalt ohtlikule” mehele. Abby avastused paljastavad klantspildi taha peituva väärastunud perekonna. Kus on aga Emma? Kes kaitseb keda ja kes valetab? Kas nartsissistlik isiksusehäire on nakkav, päritav, õpitav, kas katkisest peremudelist on võimalik end lõpuks välja murda? See on haarav lugu, mis annab samas lugejale võimaluse end psühholoogia vallas harida.

Psühholoogia vallas haritud saab. Peategelase teadustööst „Nartsissistlike emade tütred: kas mustrit on võimalik muuta“ saab teada, et nartsissistlik isiksushäire on võrdlemisi haruldane, hõlmates vaid kuut protsenti rahvastikust. Valdav osa sellest kuuest protsendist on mehed. Autor kirjeldab sümptomeid: enda üle mõistuse tähtsaks pidamine, fantaasiad piiramatu edu, võimu, ilu, geniaalsuse kohta; ülemäärase imetluse nõudmine; enda teistest paremaks pidamine; oma vajaduste rahuldamiseks teiste inimeste ärakasutamine; empaatia puudumine; soovimatus tunnistada või ära tunda teiste inimeste tundeid ja vajadusi. Nartsissistlikud naised vajavad enda kõrvale võimukaid mehi. Nartsissistlikke mehi veetlevad  allaheitlikud naised- seni kuni nad on veetlevad ja ka teiste meeste poolt ihaldatud.

Lugedes tunned ennast ära, oh õudust! 😄, ja siis veel nartsissistid oma ümbruskonnas. Palju rohkem kui 6 %! Nartsissistid poliitikas ja avalikus ruumis- võib-olla nad seal elavadki.

Krimkana üpris huvitav. Raamatu lõppu täpselt ära arvata ei õnnestu.  

5. Turovski, Aleksei☝☝☝

Kodu keset aeda

Ühinenud ajakirjad 2020

Pildirohkesse raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid, mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. 2020. aasta suvel vaatas Aleksei kirjutatu üle, täiendas seni kirjutatut ning lisas enda joonistatud illustratsioone. Aleksei poja Mattiase kirjutatud lõppsõna on südamlik kokkuvõte kodust keset aeda – elust, mille isa on oma lastele loonud. Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil parajasti asume. Aleksei poeg Mattias Turovski kirjutab: „Peamiselt kirevate loomalugudega, aga ka pilguheitudega isa Aleksei lapsepõlvemälestustesse ilmestab käesolev raamat mõistete kodu ja aed paljusid erinevaid semiootilisi perspektiive. Iga lugeja leiab tekstist oma rütmi – midagi, mida minu meelest see raamat ka tugevalt julgustab. See on siinkirjutaja tagasihoidlikul seisukohal üks peamisi asjaolusid, milles peitub Aleksei Turovski kirjutamis- ja jutuvestmisstiili geniaalsus – see lausa nõuab astuma materjaliga isiklikku suhtesse!“

Esimene Turovski raamat, mida lugesin. Mulle meeldis. Imeilus raamat, heal paberil, ilusad illustratsioonid- valdavalt A. Turovski enda joonistused.

Usun, et hakkan nüüd leebemalt suhtuma putukatesse, kes minu aias elavad. Ühe kännu jätsin mõttes juba alles aiapilti. 

Kui juba Turovskile ja loodusele jutt läks, siis 2021 aasta lind on kuldnokk, aasta loom on rott ja aasta puu on kadakas. Aasta orhidee on väike käopõll ja aasta muld on rähkmuld.

4. Kõomägi, Armin 

Perifeeria kangelased☝☝☝

Kultuurileht 2020

Loomingu Raamatukogu

Kusagil väheasustatud kolkas pole mingi asi saada kangelaseks – liiguta vaid veidi lille või lihtsalt ole ja õiesülem asetataksegi kummarduse saatel pähe. Räägib reaalne elu või kade rahvasuu või kes? Armin Kõomägi 24 mininovelli tegelasi seob suur tegutsemistahe ja uudishimu, nad seavad aktiivselt maailma ja nihutavad perspektiive, olgu endal või lugude jutustajal: elurõõmus Villu, Saaremaa joogapensionärid, erilise psühholoogilise veenvusega kirjanikud, sihikindel muruniiduk ja seilav jääkaru. Elu saab uue rütmi, see on kindel. „Perifeeria kangelased“ on autori viies lühiproosakogu.

 Armin Kõomägi novellidest vaimustusin ammu kui lugesin „Anonüümsed logistikud“, mis  on Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaat 2006. Seevastu tema auhinnatud romaani  „Lui Vutoon“ pole tahtnud senini kätte võtta - seisab kodusel raamaturiiulil. Loetud kogu lemmik oli „Perekonnapuhkus“ , olen varasemalt kusagilt ajakirjast lugenud- nüüd lugesin mõnuga uuesti. Teine lemmik oli „President“.  Selline äraspidine ärapanemine, iseloomustaksin Kõomägi stiili. Mulle meeldib.

 3. Adolfsson, Maria 

Kuradi ja mere vahel☝☝☝

Mellan djävulen och havet

Kriminaalromaan

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma

Ühinenud Ajakirjad 2020

 Maailmakuulus laulja Luna pole esinenud kümme aastat. Nüüd naaseb artist kodumaale Doggerlandi, kus ta pole käinud lapsepõlvest saati, et salvestada siin oma tagasituleku album. Kadestusväärse välimuse ja kaheldamatu andega naine lummab stuudiopeol kõiki. Kui mitte arvestada üht tusast kriminaalinspektorit, kes end äkitselt vana ja väsinuna tunneb. Järgmisel hommikul ei ilmu Luna stuudiosse plaadile viimast lihvi andma. Tema kadumine on kahtlane, ometi tahetakse seda saladuses hoida. Samal ajal rünnatakse jõhkralt üht teist naist. Kas need kaks sündmust on seotud? Üsna vastumeelselt asub inspektor Karen Eiken Hornby tavatult soojadel kevadpäevadel uurima Luna kadumist, seistes silmitsi puhkeda ähvardava meediatsirkuse ja võimatuna tunduvate valikutega. Sellistega, mis võivad tähendada nii elu kui ka surma. Nii tema enda kui ka teiste oma. „Kuradi ja mere vahel“ on kolmas raamat menukast „Doggerlandi“ sarjast. Maria Adolfssoni (1958) välja mõeldud Doggerlandi saarestik asub Põhjameres ning sealsel rahval on oma keel ja kultuuritraditsioonid, mille juured on pärit Skandinaaviast ja Suurbritanniast. Seekord viivad sündmused inspektor Karen Eiken Hornby saarestiku kõige lõunapoolsemale saarele Friselile.

 Väga hea krimka nagu eelmised sama autori raamatud. Mõnikord on uue raamatu lugemise ajaks autori eelmise raamatu sündmustik nagu peast pühitud, seekord meenusid täpselt autori viimaste raamatute süžeed .

 2. Keane, Mary Beth 

Kui sa nüüd uuesti küsiksid☝☝

Ask again, yes

Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil

Rahva raamat 2020

Kui palju suudab üks perekond andestada? Francis Gleeson ja Brian Stanhope on New Yorgi algajad politseinikud ja äärelinnanaabrid. See, mis sünnib nende majade suletud uste taga – Francise abikaasa Lena üksildus ja Briani naise Anne’i vaimne tasakaalutus –, paneb aluse eesootavatele plahvatuslikele sündmustele. „Kui sa nüüd uuesti küsiksid” räägib Francise tütre Kate’i ning Briani poja Peteri sõpruse ja armastuse loo. See südant murdev, aga ka lunastust pakkuv romaan näitab meile, kuidas võivad lapsepõlvemälestused muutuda, kui vaadelda neid täiskasvanuea kaugustest – pahategijad ei ole enam nii ähvardavad ja need, kes tundusid süütud, pole seda sootuks. See on liigutav romaan kahest äärelinna perekonnast, sidemest nende laste vahel, tragöödiast, mille mõju on tunda nelja aastakümne vältel, abielu igapäevastest intiimsustest ja andestuse väest.

Nimetaksin perekonnaromaaniks  Ameerika moodi. Ka kaasakiskuvalt ja voolavalt jutustatud, taas meeldib mulle, et sündmusi nähakse erinevast vaatevinklist. Ehk liiga happy end, ei suuda sellist lõppu uskuda. Olen liiga kaua elanud, et uskuda - lõpp hea, kõik hea.

 

1  .Wäha,Nina  

Testament☝☝☝

Testamente

Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp

Rahva raamat 2020

See pole midagi muud kui mõrvalugu. Või siiski, tegelikult on see veel ka palju muud. Aga ma ei taha kedagi eksiteele viia ega selle loo olulist osa varjata. Keegi sureb. Ja keegi on selles süüdi. Peame üritama välja uurida, kes. Ja kes. Ja miks? Kahjuks peate neid kõiki tundma õppima, sest nad kõik on looga omal kombel seotud. Nagu öeldakse, on issanda loomaaed kirju, ja mõni isend ei torka silmagi, kuid on sellegipoolest olemas. Võib-olla peatud selle teekonna jooksul mitu korda ja mõtled midagi umbes sinnakanti, et „misjaoks see nüüd veel hea on“, aga ära kaota lootust. Anna oma elu minu kätesse ja ma juhin sind läbi hämara ja helge. No nii. Hakkame pihta. See on jutustus perekond Toimist ja nende elu märkimisväärselt mõjutanud sündmustest, kusjuures perekond Toimi all mõtlen ma ema ja isa, Sirit ja Penttit, ja ma mõtlen kõiki nende lapsi, nii neid, kes on sündmuste ajal elus kui ka neid lapsi, keda enam ei ole. Ja lapsi, kes pole veel sündinud. Ja lapsi, kes tulevad hiljem. Nina Wähä (sünd 1979) elab Stockholmis. Tema esikromaan on 2007. aastal ilmunud „S som i syster” („Õ nagu õde”) ja teine 2010. aastal ilmunud ja kriitikutelt palju kiidusõnu saanud „Titta inte bakåt!“ („Ära vaata tagasi”). Ta mängis filmis „Babylonsjukan“ ühte peaosadest ja laulab indie-bändis Lacrosse. Nina kolmas romaan „Testament” (2019) oli ilmumisaastal üks Rootsi menukamaid raamatuid ning kandideeris mitmele kirjandusauhinnale, sh Augustpriset. „Testament” võitis Rootsi Raadio Kirjanduspreemia. „Testament” on meloodiline ja kaunilt komponeeritud hea tempoga lugu." - SR Kulturnytt "Tõeliselt lummav romaan." - Aftonbladet "Lihtsalt fantastiline lugemiselamus." - Arbetarbladet "Haarav esimesest leheküljest, sest Wähä kirjutab hästi!" - Dagens Nyheter

Väga hea soome perekonnaromaan, kaasakiskuv jutustamisviis, kõik on kõigega seotud. Iga laps 14 -lapselises perekonnas näeb ja mäletab asju isemoodi. Ja siis veel isa ja ema. Huvitavat võib lugeda ka järelsõnast- lestadiusluse rajajast Lars Levi Laestadiusest.