06.01.2020
Korrastasin täna oma nimekirja raamatutest, mida
tahan lugeda - 85 nimetust. Terve aasta
lugemisports. Aga neid tuleb ju uudisteostena kogu aeg juurde! No eks ma roogin
muist nimetusi nimekirjast välja ka kui nimistu liiga pikaks osutub.
Ja aastat olen alustanud hoogsalt- 3 raamatut
läbi loetud.
Otsustasin siiski lugemispäevikuga jätkata.
Nii nagu vanasti, enne blogimist, märgistan
raamatud- ☝☝☝ minu meelest väga hea, ☝☝ hea ja loetav Märgita raamat neutraalne, pole minu teema või mis iganes. Halba
raamatut ma ei loe lõpuni ja läbinisti halb nimistusse ei sattugi, ja kui
siiski, kirjutan ausalt, et 👎.
Lisaks märgin iga raamatu originaalpealkirja –
tihti läheb vaja, kui tahan uurida, mida mujal maailmas raamatust arvatakse.
Loodan, et aasta jooksul saan jälle kinno,
teatrisse, kontserdile!
„Sellepärast tulevik rõhus mu meelt ja ma kartsin tulevikku ning mõistsin, et kõigel, mis mulle on juhtunud, oli oma otstarve“. Mika Waltari "Sinuhe"
11.Ragnar Jónasson☝☝☝
Lumepimedus
Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti ;
Snjóblinda (Snowblind)
Eesti Raamat, 2020
Sari:
Pime Island
Krimiraamat
Siglufjörður:
idülliline ja vaikne kaluriküla Põhja-Islandil; paik, kus keegi uksi ei lukusta
ja kuhu pääseb üksnes kitsa, läbi mäe kulgeva tunneli kaudu. Ari Thór Arason:
algaja politseinik oma esimesel ametikohal, kaugel eemal Reykjavíkki jäänud
kallimast; minevikutaagaga, mida ta endaga kõikjale kaasa tassib. Kui lumest
leitakse poolalasti, teadvusetu ja verest peaaegu tühjaks jooksnud naine ja
tunnustatud eakas kirjanik kohalikus teatris surnuks kukub, leiab Ari end
sündmuste keskpunktist kogukonnas, kus ta kedagi usaldada ei saa ning saladused
ja valed on osa elulaadist. Laviin ja lakkamatud lumetormid sulgevad pääsu
linna ja ööpäevaringne pimedus ähvardab Ari hulluks ajada. Kardinate vahelt piiluvad
uudishimulikud pilgud, ja uurimine, mida noormees läbi viib, võtab aina
keerulisema, kõhedust tekitavama ja isiklikuma plaani. Minevik mängib olevikuga
kulli ja klaustrofoobsed pained kuhjuvad; Ari vajub aina sügavamale oma
isiklikku lumepimedusse ja peab tabama tapja. „Pimeda Islandi“ sarja esimene
raamat. „Ragnar Jónassoni kirjutused on täis kõhedalt poeetilist ilu – see
raamat on kohustuslik lugemisvara Islandi noir’i aina kasvava austajaskonna
ridadele. ” Peter James „Paeluv … vanamoodne mõrvamüsteerium, mida iseloomustab
tugev keskne tegelaskuju ja lumevangi jäänud Islandi väikelinna tekitatud
köitev taust. Ragnar on klaustrofoobiat kujutades arvestatav tegija.” Ann
Cleeves „„Lumepimedus“ on tõsiselt hea nn. suletud toa müsteerium: mõrva ja muude
kuritegude uurimine suletud ühiskonnas, kus kahtlusaluseid on võrdlemisi vähe
... Jónasson ei tee sohki, tema vihjed on traditsioonilised ja hästi läbi
mõeldud – ja lugeja aina keerab lehti. „Lumepimedus“ on moraaliküsimustes
traditsioonilistest „vajaduspõhistest“ mõrvalugudest mitmekihilisem ja pakub
pilguheitu süngematesse ja kahtlemata hirmutavamatesse mõttemaailmadesse.“
Väga hea kriminaalromaan! Loen kindlasti ka kõiki järgmisi. Nii see on ,et kriminaalromaanid , mille tegevus toimub külmal ja lumisel talvel sobivad meie laiuskraadi inimestele rohkem kui lõunas palmide all toimuvad krimilood- need pole nagu päris. Seda raamatut lugedes tunned seda külma talve ja näed… nii nagu on neid islandi krimifilmis näidatud - pealkirja ei mäleta.
10.
Howard, Catherine Ryan☝☝
Salasilm
Rewind
Inglise keelest tõlkinud Triin Olvet
Ühinenud ajakirjad 2020
Varjudest
täidetud toas magab naine. Teadmatuses, et ei ole seal üksi – toahämarusse
ilmub tume kuju, kes magava naise jõhkralt tapab ja lõhub seejärel veretöö
salvestanud piilukaamera. Kes on see naine? Mis on sellise toore mõrva
põhjuseks? Ja kuidas mõrvar teab, et toas on kaamera? PAUS Talviselt kõledasse
Shanamore’i saabunud Instagrami-staar Natalie taipab pea kohe, et oleks võinud
pigem koju jääda. Puhkemajas, kus ta peatub, hakkavad juhtuma seletamatud asjad
ja puhkeküla juhataja juures on midagi häirivalt kummalist. Ta tahab lahkuda,
kuid ei saa, sest pole veel leidnud seda, mida sinna otsima tuli… KERI TAGASI
Loo alguse oled sa juba maha maganud. Et kõigest aru saada, pead sa salvestust
edasi-tagasi kerima ja ette mängima, olgu see nii kole kui tahes. Catherine
Ryan Howard (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda peetakse iiri
noir`i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaan
„Valetaja tüdruk” (2020).
Täitsa põnev raamat! Ühelt tegelaselt teisele
hüppamine, olevikust, minevikku ja jälle tagasi- raamatus: esita; paus ja keri
tagasi.
9. Blædel, Sara
Surnumatja tütar
Bedemandens datter
Taani krimipõnevik
Taani keelest tõlkinud Liina Kadakas
Kas ma loeksin neid? Ei loeks. "Surnumatja tütres" on üle 300 lehekülje, kusagil 120. leheküljel uurisin uuesti tagakaant- kas on ikka tegemist kriminaalromaaniga. Jah, raamat on krimipõnevik. Aga sinnamaani- ei krimi ega põnevik. Tegevuskoht matusebüroo oli huvitav. Palju tähelepanu on raamatus pööratud peategelase, 40 aastase Taani viikinginaise matusebüroo tegevusse sisseelamisele ja meestemurdjalikule tegevusele. Lõpu poole tuli pisut krimi. Kas ka põnevik?- peab iga lugeja ise otsustama. Kui aus olla, märgiksin 👎 , aga krimikuningannale sellist hinnangut anda ei sobi. Sama autori „Kutsu mind printsessiks“ (Louise Rick ’i lugu) , loetud 2014 jaanuaris, kohta kirjutasin nii: Lugema asusin õhinaga, ikkagi Taani krimka. Taani krimiseriaali „Kuritegu“ uut osa ootan pühapäeviti pikisilmi. Õhinat päris lõpuni ei jätkunud. Aga selline ladusalt loetav krimka, hea tõlkega. Palju otsest kõnet ja kuigi raamat lahkab ka sotsiaalseid probleeme, nagu enamik Skandinaavia kriminaalromaane, tehakse seda tegevuse käigus ja mitte mitmel leheküljel. Ega minul ka nende lehekülgede vastu midagi pole. Peategelase politseikomissar Louise Rick'i auks peab ütlema, et igati normaalne sümpaatne ja tasakaalukas noor naine. Ei ole selline raskepärane isiklike probleemidega uurija nagu Skandinaavia krimkades kombeks. Aga iseloomuga nagu Sarah Lund ta ka ei ole.
8. Dragomán, György
Tuleriit ☝☝☝
Máglya
Ungari keelest tõlkinud Leelo Jõulu
Draakon
& Kuu 2020
Kolmeteistkümneaastane
Emma satub pärast vanemate surma internaatkooli. Seal kohtub ta esmakordselt
oma vanaemaga, kes ta enda juurde elama võtab. Vanaema on kummaline erak,
justkui nõid, kes jagab oma kodu kadunud abikaasa vaimuga, oskab kohvipaksult
tulevikku ennustada, valu ära võtta ja vaenlaste mõtteid kontrollida. Tasapisi
hakkab aga tüdruku silme ees lahti rulluma vanaema lugu, tema traagiline
minevik, mida varjutavad teise maailmasõja aegsed traumad, holokaust ja
kommunistlik režiim. György Dragomán (s 1973) on üks tänapäeva tuntumaid ungari
kirjanikke ja tõlkijaid, kelle romaanidest on eesti keeles varem ilmunud “Valge
kuningas” (2012). "Tuleriit" on kohe kindlasti aasta parim raamat,
ütleksin isegi, et ungari kirjanduses on sündinud uus klassik … Meeldesööbivad
lood, erakordselt täpsed, üksikasjalikud, isegi filmilikud kirjeldused ning
tuntavalt isikupärane stiil teevad sellest teosest suure romaani." –
Róbert Bak
Tõlkija Leelo Jõulu saatesõna laseb heita pilgu selle huvitava autori ellu ja aitab romaani mõtestada. Ungari kirjanik ja tõlkija sündis Rumeenias, toona veel suure ungari enamusega linnas Targu Muresis (Marosvasarhelys). 1988 a õnnestus perel kolida Ungarisse.
Olen käinud bussireisil Rumeenias, mäletan sealseid
kauneid saksa linnu, üldist vaesust ja
imeilusat loodust.
Otseselt pole tegu ajaloolise romaaniga, raamatus
pole nimetatud tegevuse toimumise aega ega kohta ega rahaühikut, mis suunaks lugeja
konkreetsesse aega ja ruumi. Samas sarnanevad mõned taustasündmused sellega,
mis toimus 1989.a. ja vahetult pärast seda Rumeenias, kui verise revolutsiooni
tulemusena kukutati diktaator Nicolae Ceaușescu .
Raamatus on kaks jutustajat, kelle suu läbi
autor räägib-minajutustaja Emma, 13 aastane tüdruk, ja vanaema oma minevikumälestustega. Argine ja traagiline on romaanis seotud
maagilisega ja mõjub lugedes väga realistlikult, kuid samas poeetiliselt. Maagiline kujund- jahu peale joonistamine- tekitas
tahtmise endal kohe järgi proovida.
Suurepärane tõlge! Meeldejääv lugemiselamus!
Ma ei
oska öelda, kas „Valget kuningat“ loen, aga võtan selle lugemislisti.
Lugenud olen „Saatusetust“ ja see meeldis
mulle. Minu lemmik Ungari kirjanik on Sándor Márai: „ Maa, maa! ... : mälestusi“,
;, Püha Gennaro veri“, „ Ühe
kodanlase pihtimused. I-II“ ja muidugi „Küünlad
põlevad lõpuni“. Arvasin, et Márai
raamatuid loen ka teist korda ja ostsin nad endale riiulisse. Kardan, et minu
elueast tuleb puudu, et teistkordse lugemiseni jõuda.
7. Raymond Prior, Phd
Sisekümne seisund. Vaimne tugevus laskespordis.☝☝☝
Inglise keelest tõlkinud Kristiina Kiisk
Kirjastus MomentumMedia
Trükitud Ameerika Ühendriikides
Oled
Sa kunagi enda käest küsinud, mis Sinust parema sportlase teeks? Kuidas saaksid
sportlasena edasi areneda ja suuremat edu saavutada? Kuidas saaksid oma tõelist
potentsiaali realiseerida?
Raymond
Prior vastab kõigile neile küsimustele ja aitab Sind vaimselt tugevamaks saada
oma raamatuga „Sisekümne seisund: vaimne tugevus laskespordis”. Tahad spordis
kaugemale jõuda? Tahad läbi lüüa? Kui vastus on jah, siis see on Sulle
kohustuslik kirjandus! See raamat kulub ära iga ala sportlasele, mitte ainult
laskesportlasele, sest vaimse tugevuse põhimõtted on üheselt rakendatavad igas
eluvaldkonnas.
Vaimne
tugevus on valik ja pühendumus teisiti mõelda. Just nagu füüsiliste oskuste
arendamine ja säilitamine, vajab see harjutamist ja visadust. Sportlased, kes
otsustavad vaimse tugevuse põhimõtteid ja oskusi oma igapäevaellu ning
sooritustesse integreerida, hakkavad kasutama oma mõistust, et oma sooritusi
parendada, selle asemel, et oma mõistuse vastu võidelda. Vaimne tugevus ei ole
raketiteadus. See ei ole miski, millega Sa kas sünnid või mitte. Vaimne tugevus
on õpitav, kui saada täpselt aru, kuidas mõistus sooritust mõjutab, ning siis
järjepidevalt järgida paari lihtsat põhimõtet ja oskust tõelise igapäevase
pühendumusega. Vaimne tugevus nõuab sportlastelt mõtlemist viisil, mis on nende
soorituse jaoks kõige efektiivsem ja tõhusam. Selle raamatu eesmärk on aidata
paremini mõista, kuidas mõttetöö valdamine saab Sinu sooritusi parandada, ning
pakkuda infot selle kohta, kuidas jõudu juurde saada ja avastada, kui kaugele
võid jõuda.
Hirm tuleneb tulevikule ja viha minevikule
keskendumisest.
Igal hetkel valid sa mõtteid , mis juhivad sinu
elu.
Tähtis on mõista, et soorituse tulemus on küll
oluline, aga kuna see ei ole Sinu võimuses, ei ole see kunagi olulisem kui Sinu
soorituse protsess. Egolaskurid keskenduvad tulemusele, meisterlikud laskurid
oma soorituse protsessile.
Igal ajahetkel on Sinu suhtumine Sinu
tegevusest tähtsam.
Seega Sinu suhtumine kas viib Sind edasi ja
aitab Sul oma oskusi maksimaalselt ära kasutada või blokeerib see Sinu võimed
ja kahjustab oskusi.
Kaks kõige hävitavamat harjumust on vigadel
peatumine ja kurtmine.
Nautida head, reageerimata vigadele
emotsionaalselt- nii saa d luua positiivseid mälestusi.
Enesekindlus ei ole miski, millega sünnitakse,
või miski, mis saavutatakse ainult pikaajalise edu käigus. Enesekindlus
tähendab lihtsalt mõtlemist asjale, mille toimumist soovid näha. Enesekindluse
üle kontrolli saavutamiseks tuleb valida oma mõtteid ja mälestusi.
Perfektsionism on nagu maitseained streigil:
natuke maitseaineid toob välja liha rikkaliku maitse, kuid ülemaitsestamine
võib steigi täielikult rikkuda.
Täiuslikkuse asemel püüdle progressile.
Progressile keskendumine arendab enesekindlust
ja suurendab motivatsiooni.
Mida paremaks muutud, seda rohkem aega ja vaeva
kulub, et teha järjest väiksemaid edusamme.
Hirm, mida soorituse ajal tunned , on
võltshirm, See on mõte, mille oled ise endale valinud mõelda. Olevikuhetkele
keskendumine kõrvaldab võltshirmu tunde.
Visualiseerimine on tohutult võimas vaimne oskus
peamiselt sellepärast, et aju suudab ainult osaliselt vahet teha tegelikkusel
ja elavalt kujutletud sündmustel.
6. Walker, Wendy
Kui Emma kadus: kaks õde haihtuvad. Vaid üks
tuleb tagasi☝☝
Emma in the Night
Tõlkija Aet Karolin
Petrone Print 2020
Ühel
õhtul kaovad jäljetult 15aastane Cass ja tema 17aastane õde Emma. Merekaldalt
leitakse perekonnale kuuluv auto, kuid uurijad ei suuda välja selgitada, mis
tüdrukutega juhtus. Ilma ühegi vettpidava tõendi või usaldusväärse selgituseta
naaseb Cass kolm aastat hiljem koju… aga ilma õeta. Ta räägib röövimisest ja
sellele järgnenud erakuelust salapärasel saarel, kus teda koos õega kinni
hoiti. Kohtuekspertiisi psühholoogi Abby Winteri arvates ei klapi aga Cassi
loos kõik omavahel kokku. Nartsissistliku isiksusehäire eksperdina kaevub ta
tõe leidmiseks sügavale perekonna ajaloosse. Ta pöörab pilgu nii tüdrukute
emale – piltilusale edevale naisele – kui ka kasuisale ja kasuvennale, kahele
“põnevalt ohtlikule” mehele. Abby avastused paljastavad klantspildi taha
peituva väärastunud perekonna. Kus on aga Emma? Kes kaitseb keda ja kes
valetab? Kas nartsissistlik isiksusehäire on nakkav, päritav, õpitav, kas
katkisest peremudelist on võimalik end lõpuks välja murda? See on haarav lugu,
mis annab samas lugejale võimaluse end psühholoogia vallas harida.
Psühholoogia vallas haritud saab. Peategelase
teadustööst „Nartsissistlike emade tütred: kas mustrit on võimalik muuta“ saab
teada, et nartsissistlik isiksushäire on võrdlemisi haruldane, hõlmates vaid
kuut protsenti rahvastikust. Valdav osa sellest kuuest protsendist on mehed. Autor kirjeldab sümptomeid:
enda üle mõistuse tähtsaks pidamine, fantaasiad piiramatu edu, võimu, ilu,
geniaalsuse kohta; ülemäärase imetluse nõudmine; enda teistest paremaks
pidamine; oma vajaduste rahuldamiseks teiste inimeste ärakasutamine; empaatia
puudumine; soovimatus tunnistada või ära tunda teiste inimeste tundeid ja
vajadusi. Nartsissistlikud naised vajavad enda kõrvale võimukaid mehi.
Nartsissistlikke mehi veetlevad allaheitlikud naised- seni kuni nad on veetlevad
ja ka teiste meeste poolt ihaldatud.
Lugedes tunned ennast ära, oh õudust! 😄, ja siis veel nartsissistid oma ümbruskonnas. Palju rohkem kui 6 %! Nartsissistid poliitikas ja avalikus ruumis- võib-olla nad seal elavadki.
Krimkana üpris huvitav. Raamatu lõppu täpselt
ära arvata ei õnnestu.
5. Turovski, Aleksei☝☝☝
Kodu keset aeda
Ühinenud ajakirjad 2020
Pildirohkesse
raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid,
mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. 2020. aasta suvel
vaatas Aleksei kirjutatu üle, täiendas seni kirjutatut ning lisas enda
joonistatud illustratsioone. Aleksei poja Mattiase kirjutatud lõppsõna on
südamlik kokkuvõte kodust keset aeda – elust, mille isa on oma lastele loonud.
Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua
ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on
kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata
elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse
ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus
ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on
sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil
parajasti asume. Aleksei poeg Mattias Turovski kirjutab: „Peamiselt kirevate
loomalugudega, aga ka pilguheitudega isa Aleksei lapsepõlvemälestustesse
ilmestab käesolev raamat mõistete kodu ja aed paljusid erinevaid semiootilisi
perspektiive. Iga lugeja leiab tekstist oma rütmi – midagi, mida minu meelest
see raamat ka tugevalt julgustab. See on siinkirjutaja tagasihoidlikul
seisukohal üks peamisi asjaolusid, milles peitub Aleksei Turovski kirjutamis-
ja jutuvestmisstiili geniaalsus – see lausa nõuab astuma materjaliga isiklikku
suhtesse!“
Esimene Turovski raamat, mida lugesin. Mulle
meeldis. Imeilus raamat, heal paberil, ilusad illustratsioonid- valdavalt A.
Turovski enda joonistused.
Usun, et hakkan nüüd leebemalt suhtuma
putukatesse, kes minu aias elavad. Ühe kännu jätsin mõttes juba alles aiapilti.
Kui juba Turovskile ja loodusele jutt läks,
siis 2021 aasta lind on kuldnokk, aasta loom on rott ja aasta puu on kadakas.
Aasta orhidee on väike käopõll ja aasta muld on rähkmuld.
4. Kõomägi, Armin
Perifeeria kangelased☝☝☝
Kultuurileht 2020
Loomingu Raamatukogu
Kusagil
väheasustatud kolkas pole mingi asi saada kangelaseks – liiguta vaid veidi
lille või lihtsalt ole ja õiesülem asetataksegi kummarduse saatel pähe. Räägib
reaalne elu või kade rahvasuu või kes? Armin Kõomägi 24 mininovelli tegelasi
seob suur tegutsemistahe ja uudishimu, nad seavad aktiivselt maailma ja
nihutavad perspektiive, olgu endal või lugude jutustajal: elurõõmus Villu,
Saaremaa joogapensionärid, erilise psühholoogilise veenvusega kirjanikud,
sihikindel muruniiduk ja seilav jääkaru. Elu saab uue rütmi, see on kindel.
„Perifeeria kangelased“ on autori viies lühiproosakogu.
Kuradi ja mere vahel☝☝☝
Mellan djävulen och havet
Kriminaalromaan
Tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Ühinenud Ajakirjad 2020
Maailmakuulus laulja Luna pole esinenud kümme aastat. Nüüd naaseb artist kodumaale Doggerlandi, kus ta pole käinud lapsepõlvest saati, et salvestada siin oma tagasituleku album. Kadestusväärse välimuse ja kaheldamatu andega naine lummab stuudiopeol kõiki. Kui mitte arvestada üht tusast kriminaalinspektorit, kes end äkitselt vana ja väsinuna tunneb. Järgmisel hommikul ei ilmu Luna stuudiosse plaadile viimast lihvi andma. Tema kadumine on kahtlane, ometi tahetakse seda saladuses hoida. Samal ajal rünnatakse jõhkralt üht teist naist. Kas need kaks sündmust on seotud? Üsna vastumeelselt asub inspektor Karen Eiken Hornby tavatult soojadel kevadpäevadel uurima Luna kadumist, seistes silmitsi puhkeda ähvardava meediatsirkuse ja võimatuna tunduvate valikutega. Sellistega, mis võivad tähendada nii elu kui ka surma. Nii tema enda kui ka teiste oma. „Kuradi ja mere vahel“ on kolmas raamat menukast „Doggerlandi“ sarjast. Maria Adolfssoni (1958) välja mõeldud Doggerlandi saarestik asub Põhjameres ning sealsel rahval on oma keel ja kultuuritraditsioonid, mille juured on pärit Skandinaaviast ja Suurbritanniast. Seekord viivad sündmused inspektor Karen Eiken Hornby saarestiku kõige lõunapoolsemale saarele Friselile.
Kui sa nüüd uuesti küsiksid☝☝
Ask again, yes
Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil
Rahva raamat 2020
Kui palju suudab üks perekond andestada? Francis Gleeson ja Brian Stanhope on New Yorgi algajad politseinikud ja äärelinnanaabrid. See, mis sünnib nende majade suletud uste taga – Francise abikaasa Lena üksildus ja Briani naise Anne’i vaimne tasakaalutus –, paneb aluse eesootavatele plahvatuslikele sündmustele. „Kui sa nüüd uuesti küsiksid” räägib Francise tütre Kate’i ning Briani poja Peteri sõpruse ja armastuse loo. See südant murdev, aga ka lunastust pakkuv romaan näitab meile, kuidas võivad lapsepõlvemälestused muutuda, kui vaadelda neid täiskasvanuea kaugustest – pahategijad ei ole enam nii ähvardavad ja need, kes tundusid süütud, pole seda sootuks. See on liigutav romaan kahest äärelinna perekonnast, sidemest nende laste vahel, tragöödiast, mille mõju on tunda nelja aastakümne vältel, abielu igapäevastest intiimsustest ja andestuse väest.
Nimetaksin perekonnaromaaniks Ameerika moodi. Ka kaasakiskuvalt ja voolavalt jutustatud, taas meeldib mulle, et sündmusi nähakse erinevast vaatevinklist. Ehk liiga happy end, ei suuda sellist lõppu uskuda. Olen liiga kaua elanud, et uskuda - lõpp hea, kõik hea.
1 .Wäha,Nina
Testament☝☝☝
Testamente
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
Rahva raamat 2020
See
pole midagi muud kui mõrvalugu. Või siiski, tegelikult on see veel ka palju
muud. Aga ma ei taha kedagi eksiteele viia ega selle loo olulist osa varjata.
Keegi sureb. Ja keegi on selles süüdi. Peame üritama välja uurida, kes. Ja kes.
Ja miks? Kahjuks peate neid kõiki tundma õppima, sest nad kõik on looga omal
kombel seotud. Nagu öeldakse, on issanda loomaaed kirju, ja mõni isend ei torka
silmagi, kuid on sellegipoolest olemas. Võib-olla peatud selle teekonna jooksul
mitu korda ja mõtled midagi umbes sinnakanti, et „misjaoks see nüüd veel hea
on“, aga ära kaota lootust. Anna oma elu minu kätesse ja ma juhin sind läbi
hämara ja helge. No nii. Hakkame pihta. See on jutustus perekond Toimist ja
nende elu märkimisväärselt mõjutanud sündmustest, kusjuures perekond Toimi all
mõtlen ma ema ja isa, Sirit ja Penttit, ja ma mõtlen kõiki nende lapsi, nii
neid, kes on sündmuste ajal elus kui ka neid lapsi, keda enam ei ole. Ja lapsi,
kes pole veel sündinud. Ja lapsi, kes tulevad hiljem. Nina Wähä (sünd 1979)
elab Stockholmis. Tema esikromaan on 2007. aastal ilmunud „S som i syster” („Õ
nagu õde”) ja teine 2010. aastal ilmunud ja kriitikutelt palju kiidusõnu saanud
„Titta inte bakåt!“ („Ära vaata tagasi”). Ta mängis filmis „Babylonsjukan“ ühte
peaosadest ja laulab indie-bändis Lacrosse. Nina kolmas romaan „Testament”
(2019) oli ilmumisaastal üks Rootsi menukamaid raamatuid ning kandideeris
mitmele kirjandusauhinnale, sh Augustpriset. „Testament” võitis Rootsi Raadio
Kirjanduspreemia. „Testament” on meloodiline ja kaunilt komponeeritud hea
tempoga lugu." - SR Kulturnytt "Tõeliselt lummav romaan." -
Aftonbladet "Lihtsalt fantastiline lugemiselamus." - Arbetarbladet
"Haarav esimesest leheküljest, sest Wähä kirjutab hästi!" - Dagens
Nyheter
Väga hea soome perekonnaromaan, kaasakiskuv jutustamisviis,
kõik on kõigega seotud. Iga laps 14 -lapselises perekonnas näeb ja mäletab asju isemoodi. Ja siis veel isa ja ema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar