Kokkuvõte 2020 aastast

 2020 on minu viimane aasta selles blogis. Uus blogiformaat ei sobi mulle. Kui ma enam ise ei leia hõlpsasti oma blogist üles raamatut, mida otsin,  siis pole blogipidamisel lugemispäevikuna, mille eesmärgiks seadsin, enam mõtet. Lihtsam on otsida Urram andmebaasis loetud raamatute hulgast. Otsin sealt- saan kätte kõik andmed raamatu kohta, samuti kaanepildi, sisukirjelduse, millal lugesin.  Juhuks kui  tahan oma märkmeid või väljakirjutusi raamatu kohta teha-  jah, selle üle pean veel mõtlema.

Järjest rohkem häirib mind ka minu blogi pealkiri. See on nii pretensioonikas,  kultuuritarbijana  oli 2020 aasta mulle  kurb aasta.

2020 a  käisin kinos ainult neljal korral. Panengi need neli filmi ritta meeldivuse järjekorras.

1.       „1917“

2.       „Viimased“

3.       „02“

4.       „Talve“

Head filmid kõik. Neid , milles ma kahtlesin, vaatama ei läinudki. Aga suurt valikut ei olnudki seoses koroonapiirangutega kevadel ja sügisel. Seevastu telerist vaatasin filme rohkem kui kunagi varem. Avastasin endale ETV+, kust vaatasin vene ajaloofilme „Katariina“; „“Kuldhord“, „Anna“. Minu mees ütleb nende kohta propagandafilmid!

 

2020 a kontserte oli minu jaoks kaks.

1. Venemaa Riiklik Akadeemiline A.  Vivaldi orkester.

2. Rahvusooper Estonia „Georg Ots 100“

Väga head kontserdid mõlemad.

 

 2020 jõudsin  Estoniasse  kahel korral

„Krahv Luksemburg“

 „Don Pasquale“

"Don Pasquale" meeldis rohkem, eriti Elina Netšajeva särav ja särtsakas esitus.

 

2020 suveetendusi kogunes kaks

1.       "Tema taevaliku õnneküla potitehas“ – meeldis väga.

2.       „Vana klaver“ –ei meeldinud üldse, kuid samas ei kahetse, et pika sõidu Lõuna-Eestisse ette võtsime.  Teel vaatasime üle Lõuna-Eesti linnade keskväljakud ja ööbisime armsas Võru linnas.

2020 a teatrisse jõudsin veidi rohkem..

1.       Ugala teater „Katkuhaud“

2.       Pärnu teater Endla „Vaade sillalt“

3.       Eesti Draamateater „Lehman Brothers“

4.       Rakvere teater „Charlotte Lõwenskõld“

5.       Eesti Draamateater „Tunnike rahu“

6.       Pärnu teater Endla  „Sild“

Püüdsin  need etendused ka seada meeldivuse järjekorda, kuid tegelikult meeldisid mulle kõik. Viimane "Sild" ehk kõige vähem. Liiga palju kalapüüki minu jaoks:)

Koroona tõttu jäid nägemata Endla teatri etendus „ Nagu süldikeeduvesi“ , teistelt kuuldu järgi eriti ei kahetse , ja Estonias Verdi  ooper „Jean D’Arc“. Pärast kevadist koroonaseisakut kadus see ooper sootuks mängukavast ja esietenduseni ei jõudnudki.

Edasi lükati Pärnu ooperipäevad: Stanislaw Moniuszko „Õudne mõis“ ja  Mozart „Don Giovanni“

Birgitta festival lükati samuti  edasi: Puccini „Õde Angelica“ ja Tšaikovski „Jevgeni Onegin“

Piletid olid mul veel sellistele etendustele  „Mäng on alanud“ ja „Hotell laibaga“.

 2020 jõudsin raamatuid  lugeda üle 100, täpsemalt 105. 

Päevi veel on,  neid lisandub veel. Mida ikka teed, kui kuhugi minna ei ole.…..

Enamus loetust moodustasid krimkad. Ega neist peale sisukirjelduse polegi palju kirjutada. Sisukirjeldus on oluline, selleks et raamatut teist korda ettekavatsematult raamatukogust kaasa ei haaraks.

Sest pealkirjad on neil nii nagu on…. Mitu raamatut sisaldavad pealkirjas tüdruk või tütar? Või sõna „kadunud“? Kes neid kokku lugeda jõuaks.

Eesti autorite teoseid lugesin vähe, seda võib aimata juba lemmikute loetelus.

1.       Indrek Hargla „Melchior ja Pilaatuse evangeelium“

2.       Loone Ots „Minu Odessa“

3.       Andrei Ivanov „Pariisi arabeskid“

 Aga lugemisel on Martin Alguse "Tagamaad" ja Armin Kõomägi. Lähevad ka vist veel 2020 kirja.

Parimad krimkad 2020

1.       Olga Tokarczuk  „Aja oma atra läbi koolnute kontide“

2.       Jo Nesbö „Peakütid“

3.       Mari Jungstedt „Surev dändi“

4.       Cara Hunter „Väljapääsu ei ole“

5.       Camilla Läckberg „Kuldne puur“

Parimad loetud tõlkeraamatud 2020

1.          1.Emily St. John Mandel „Jaam üksteist“

2.    .    2.Margaret Atwood  „Testamendid“.

3.     3.   Antoine Lorrain „ Punase märkmikuga naine“

4.     4.    Th. Savage „Koera vägi“

5.       5. Fernandi Armaburu „Isamaa“

6.     6. Kate Atkinson "Elu elu järel".

Ja nii see aasta 2020 nüüd  lõpebki. Raamatuid sai siiski lõpuks loetud 106. Ja seda tänu sellele, et 30 detsembril võtsid töölt puhkusepäeva. Aasta lõpp ja aasta algus ei ole hea plaanide tegemiseks ja kohustuste võtmiseks, nagu just lugesin. Aga kui siiski, siis 2021 peaks saama minu jaoks murranguliseks aastaks- peaksin töölt lahkuma. Peaksin….. sest olen seda plaaninud pikalt, aga seni pole õnnestunud. Kirjutan enda jaoks loetelu : 100 põhjust, miks töölt lahkuda. 51 on tänaseks juba nimistus. 49 veel leida. Muidugi võiksin kirjutada ka nimistu “miks jätkata tööl käimist“, aga kahtlustan, et üle 50. ma sinna nimistusse ei   leiaks.

Aastavahetuseni on jäänud veidi üle 3 tunni. Veedame selle Klassikaraadiot kuulates. Kantakse üle  La Scala ooperimaja pidulik galaõhtu "Et jälle näha tähti“(!A  riveder le stelle"), mis toimus La Scala ooperimajas 07. detsembril raadio ja televisiooni vahendusel.  Paljude staaride seas, kes üles astusid, olid näiteks Elina Garanca, Sonya Yoncheva, Ildar Abdrazakov, Roberto Alagna  Placido Domingo. Nad esitasid ooperiaariaid koos La Scala koori ja orkestriga Riccardo Chailly juhatusel.Valikus olid Verdi, Donizetti Puccini, Tšaikovski, Bizet ja Giordano.

Parim viis aastavahetuse veetmiseks. Hoian küll telekat lahti, aga klõpsides ühelt kanalilt teisele pole leidnud veel midagi, mida tahaksime vaatama /kuulama jääda.

Loodan, et see aeg tuleb tagasi, et saan jälle oma ooperireise jätkata, enne kui liiga vanaks jään.

Just praegu: