30. oktoober 2021

Oktoober 2021

 

 


Oleme kaasaga nii vanaks saanud, et käime koos jälle kõndimas. Sügis on kaasa toonud pimedad sügisõhtud. Kui kell 18.00 ja pluss töölt  koju jõuan, siis välja enam ei jõua. Nädalavahetus tuleb täiega ära kasutada, eriti kui on sellised ilusad päevad nagu oktoobrikuu lõpupäevad. 
Mõtleks- kui kevadel  14 kraadi sooja näitas, tundus, et suvi on kätte jõudnud.

"Puude vanadekodus"


Täna leidsime lõpuks üles „järvenina“, terve oktoobrikuu olime püüdnud sinna jõuda, aga ikka valele teele eksinud.












Olen kõndinud Madeira levadadel, aga kõige ilusamad matkarajad ja teed leidnud ikka oma koduümbruses. Teadsin seda alati, sellepärast reisisingi rohkem linnadesse, kus teatrid ja kontserdid ja muuseumid ja kõik see, mida mul kodus pole. Nüüd, sunnitud koroonapausil, naudin koduse raba võlu  täiega ja peaaegu (ainult peaaegu) ei igatsegi enam võõrsile.

Tänane päev tegi mind õnnelikuks. Oktoober kuni tänaseni möödus …. sügisudus. Oli mõttes blogisse märkmete tegemine lõpetada. Pärast tööpäeva ei viitsinud arvutit lahti teha, rääkimata millegi kirjutamisest.  Ega see nagu õige blogi enam polegi, lihtsalt loetud raamatute nimekiri. Mulle on tugevasti sisse programmeeritud, et alustatu tuleb lõpule viia. (Lootuses, et kui pensionile jään, tahan ikka kuhugi kirjutada ja siis on blogi olemas.)  Olen mõelnud juba viimased … 7 aastat vähemalt. Nüüd tundub, et õige aeg  lahkumiseks jõuab järjest lähemale, olen sisemiselt küps, aga jälle see programmeeritud kohusetunne!

 

Ooperis.

Tegin endale väljakutse, kuulata youtubes ära kõik Verdi ooperid. Seni on kuulatud Traviata; Trubaduur; Saatuse jõud  ja Ernani. Neist Saatuse jõudu (La forca del destino) polegi ma suurel laval näinud. Ühel oktoobri nädalavahetusel tuli vastupandamatu live-ooperi isu, sõitsime Tallinnase ja vaatasime teist korda Estonias  ooperit

21.Gaetano Donizetti
Armujook


Maailmaesietendus 12. mail 1832 (Milano Teatro Cannobiana)
Esietendus Rahvusooperis Estonia 15. mail 2014
Felice Romani libreto Eugène Scribe’i libreto ainetel Daniel Auberi ooperile „Le Philtre“

Lavastaja Georg Malvius (Rootsi)
Kunstni: Ellen Cairns (Šotimaa)
Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi)

 Dirigent Lauri Sirp

Peaosi laulsid Kristel Pärtna ja Mehis Tiits. Kristel Pärtnat kuulsime ka eelmisel korral, Mehis Tiits oli meie jaoks uus osatäitja- meeldis.
Esimest korda laulis Nemorinot mingi laenatud solist.

Minu lemmik- Nemorino on Juan Diego Florez














Teatris.

20. Eesti Draamateater
Brian Friel
Igatsuse rapsoodia.


Esietendus 4. septembril 2021 väikses saalis
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas
Kunstnik Pille Jänes
Valguskujundaja Priidu Adlas
Tõlkija Krista Kaer

Osades Ülle Kaljuste, Ain Lutsepp, Märten Metsaviir, Ester Pajusoo, Laine Mägi, Amanda Hermiine Künnapas, Tõnu Oja, Viire Valdma, Martin Veinmann, Mari Lill

Iirlanna Cass tuleb tagasi koju, Iirimaale. Ta on viiskümmend aastat Ameerikas rasket tööd teinud ja mõndagi valusat läbi elanud. Cass loodab leida rahusadama oma kalli venna peres ja igatsetud kodumaal. Kuid seal pole miski nii, nagu ta lootis, igaühel on oma varjatud mured ja teda ei vajata. Cass ei saa oma kodu, kuid leiab siiski pelgupaiga. Koos teiste pansionaadi asukatega elab ta mälestustes, millest ajapikku voolab kibedus välja ning need muutuvad unistusteks ja legendideks.

Iiri näitekirjanik Brian Friel (1929–2015) pälvis oma kodumaal loovisiku kõrgeima tunnustuse, Saoi aunimetuse, mis antakse eluks ajaks ja mida samaaegselt võib kanda kuni seitse inimest (tema eluajal viis). Frieli teoste maailm on õrn ja nukker, vaimukas ja kirglik. Frieli on nimetatud nii Iirimaa hääleks kui ka iiri Tšehhoviks. „Igatsuse rapsoodia“ („The Loves of Cass McGuire“, 1966) on üks esimesi näidendeid ta poole sajandi pikkusel loometeel.Priit Pedajas on Frieli teoseid korduvalt lavastanud, neist Eesti Draamateatris „Aristokraadid“ (2000), „Kodukoht“ (2006), „Lõikuspeo tantsud“ (2012, lavakooli diplomilavastus).

Selle etenduse kohta on nii palju arvustusi kirjutatud (mida ma pole lugenud). Mis mul võiks olla etenduse kohta öelda? Esmamulje- et laval oli vanadekodu ja saalis vanadekodu väikeste eranditega. Vabandust, mida vanem oled, seda valusamalt paned teiste vanust tähele. Teiseks lõi mind pahviks, et Cass, kes n.ö. pansionaati paigutatakse on 70 –aastane! 1 aasta vanem kui mina! Ma ei mõelnud üldse ajale, mis lahutab mind näidendi tegevusajast. Cassil pole häda midagi peale selle, et ta endise baaridaamina on napsulembene, kuraasikas ja häbematu.

Väga hea osatäitmine Ülle Kaljustelt ja teisedki olid head. Mind üllatas Tõnu Oja, enamasti sellistes uimerdavates osades, kes seekord oli laval väga krapsakas.



19. Ugala teater
Antti Mikkola
Sorri, ei saa aidata

Esietendus: 02. oktoober 2020

Lavastaja Tanel Ingi
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Muusikaline kujundaja Taago Tubin
Valguskujundaja Laura Maria Mäits
Videokujundaja Margo Siimon
Tõlkija Triin Aimla-Laid


Osades: Ott Sepp (külalisena), Tarvo Vridolin, Kadri Lepp ja Terje Pennie

Kaks venda. Nende naised. Ja ema, kellel on poegade elu ja naiste suhtes oma arvamus.
Ühe venna abielu on jõudnud tupikusse ning tundub, et ainult lapsed ja pangalaen veel hoiavadki seda koos. Kas päästerõngaks võiks saada naise mõte asuda seksuaalelu planeerima kindla graafiku järgi? Või oleks õigem ikkagi lahku minna?
Ka teise venna elu jõuab pöördepunkti, kui ta ühel päeval leiab oma naise teadvusetuna magamistoast.
Soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola näidend „Sorri, ei saa aidata“ räägib keskikka jõudnud mehe ummikaastatest. See on lugu kaduvast mehelikkusest, tugevast ja tahtejõulisest naiselikkusest, isekusest ja andestamise raskusest, millesse on põimitud vabastavat nalja ja huumorit.


Lavastaja Tanel Ingi ütles: 
Üks mu sõber ütleb ikka, et „mehed ei lobise“. Üldiselt on jah nii, et ega mehed oma asjust just eriti ei räägi. Sellest, mis hingel. Mis ei meeldi või haiget teeb. Nendest asjadest ei räägita sageli isegi oma naisega. Harva, kui on mõni sõber, kellele paotada oma südame ust. Nii jääb palju enda sisse ja koguneb tasahilju. Ega see hea ei ole.
Selles näidendis on inimesed, kes on omadega puntras, aga oma pusimistes on nad kõrvaltvaatajale ikka päris naljakad. Aga kellega oma muredest siis rääkida? Vennaga? Emaga? Naisega? Keegi nagu eriti ei mõista. Äkki publikuga, ehk saate teie aidata? See mees igatahes proovib.

Võib-olla oli minul paha päev etenduse vaatamiseks peale väsitavat esmaspäevast tööpäeva. Esimese vaatuse lõpus lootsin ehk läheb teine paremaks. Aga ei läinud … minu jaoks. Tavaliselt väldime selliseid närvilisi perekonnadraamasid. Oleks ka seekord võinud koju jääda. Huumor ja absurd minuni ei jõudnud. Aga vaevalt ma selle etenduse sihtrühmgi olen, kuid seekord ei saanud ma ka mängu nautida. Kõik kokku käis närvidele. 
Mida päev edasi, seda rohkem olen siiski etendusele mõelnud: rahuldamatu naised ja hädised mehed, võimetus ja soovimatus teineteist mõista. Loen praegu Starnone raamatut "Seotud" ja kuidagi selle raamatu teema haakub just Ugala teatri etendusega.


Raamatud

109. Allan Martin
Turbasurnud

The peat dead
Tõlkinud Jüri Kolk]
Eesti Raamat, 2021
Sari Mirabilia

Turbalõikaja komistas Šotimaal, Hebriidide saarestikus Islay saarel viiele surnukehale. Kõik olid tapetud lasuga kuklasse – nagu hukkamisel. Suurelt saarelt asja uurima saadetud inspektor Angus Blue koos oma meeskonnaga kogub tasapisi kokku vähesed saadaolevad tõendusmaterjalid ja avastab, et mehed leidsid oma otsa enam kui seitsekümmend aastat tagasi, sõjaaegses baasis. Aga saladused, mis on väärt kaitsmist ja nende nimel tapmist, pole saarelt vahepeal kuskile kadunud. Keda saab inspektor Blue usaldada? Allan Martin töötas õpetajana, õpetajatreenerina ja ülikooli lektorina ja hakkas kirjutama alles pärast varast pensionilejäämist. Ta elab Glasgow’s ja külastab koos abikaasaga regulaarselt Hebriide ja Eestit. Tema esimese krimiromaani, „Turbasurnud“, avaldas ThunderPoint Publishing 2019. aastal. Raamatu tegevus toimub Islay saarel ja tegemist on esimese looga inspektor Angus Blue ja kohtuekspertiisi arheoloogi Dr Alison Hendrickxi tegemistest. Raamat kandideeris Bloody Scotland (Verine Šotimaa) festivalil 2019. aastal Bloody Scotland McIlvanney auhinnale. Angus Blue lugude sarja teine raamat, The Dead of Jura, ilmus 2020. aasta septembris. „Death in Tallinn“, mille andis 2020. aastal välja Sharpe Books, on esimene 1930ndate aastate Eestis aset leidvate krimilugude sarjast, mille keskseks tegelaseks on peainspektor Jüri Hallmets. Autor uuris raamatut kirjutades põhjalikult tolleaegset Eesti olustikku. Allani lühijutte on avaldanud ajakirjad iScot magazine ja 404 Ink. Ühtlasi on ta tõlkinud eesti keelest n-ö suletud ruumi kirimiloo „The Oracle“ (Elmar Valmre „Ennustus relval“), mis avaldati algselt 1937. aastal (kirjastus Loodus).

Päris hea lugemine kuigi mulle tavaliselt ei meeldi lugeda neid krimkasid, mis otsapidi sõjaaega jõuavad.


108. Jan Weiler ☝☝☝
Kühn hat zu tun
Saksa keelest tõlkinud Eve Sooneste
Vesta, 2021

 
Martin Kühn on 44-aastane, abielus ja kahe lapse isa. Ta elab Müncheni lähedal Weberhöhe uusasulas endise laskemoonavabriku territooriumil. Mis lugu vabrikuga täpsemalt on olnud, seda Kühn aga ei tea. Kühn ei tea päris paljusid asju: näiteks kuidas oma politseinikupalgaga ümber käia, et pärast kõiki mahaarvamisi ei jääks järele üksnes kaduvväike osa, miks kõik naised tahavad hobuseid ja kas ta tohib häbi tundmata ette kujutada armuseiklust punapäise naabritariga. Miks on nii, et ta suudab rääkima panna iga mõrtsuka, kuid ta enese poeg ei vaheta temaga kaht lausetki? Kühnil pole aimugi, mis saladust ta ise varjab. Ja eeskätt, miks ta pea on mõtetest alati nii pungil. Siis pussitatakse surnuks üks vana mees. Ohver lebab otse Kühni aia taga põõsastes. Ja korraga on Kühnil väga palju tegemist.

Päris hea! Saksa elu-olu vastandiks põhiliselt inglise või rootsi olustikule. Üpris andekas ja naljakaski.

107. Megan Abbott☝☝
Sa saad mind tundma

You will know me
Inglise keelest tõlkinud Eve
Päikese Kirjastus, c2017

Kui kaugele te olete valmis oma unistuse nimel minema? Selle küsimuse esitab Katie ja Eric Knoxile teenekas treener, kui on näinud võistlemas nende tütart Devonit, võimlemise imelast ja olümpialootust. Knoxide jaoks pole piire olemas – kuni nende kokkuhoidvat võimlaseltskonda vapustab vägivaldne surm ning kõik, mille nimel nad on nii kõvasti vaeva näinud, satub korraga löögi alla. Lapsevanemate hulgas ringlevad kuulujutud, Katie aga püüab iga hinna eest peret koos hoida, tundes ühtlasi tugevat tungi kuritööd uurida. See, mida Katie teada saab – oma tütre, abielu ja iseenda kohta –, sunnib teda järele mõtlema, kas ta on ikka tõesti valmis Devoni unistuste eest mis tahes hinda maksma. „Sa saad mind tundma” on võimas ja õõvastav portree perekonnast, kus õrnus võib tähendada nii valu kui ka armastust. Megan Abbottil on eriline anne luua reetlikke hetki, mis paljastavad sügavale maetud tõe. Kirjanik, kes oskab erakordselt hästi närvikõdi ja judinaid esile kutsuda, jutustab loo viimse piirini viidud vanemlikust eneseohverdusest, salajasest ihast ja ambitsioonide kõikevõitvast jõust. Edgari auhinna võitja Megan Abbott on kirjutanud seitse romaani, sealhulgas „Pane mind proovile” ja „Palavik”, millest viimane võitis nii International Thriller Writersi kui ka ajakirja Strand kriitikute auhinna parima romaani kategoorias ning valiti Amazoni, National Public Radio, The Boston Globe’i ja Los Angeles Timesi aasta parimate raamatute hulka. Abbott on sündinud Detroidi piirkonnas, lõpetanud Michigani ülikooli bakalaureuse kraadiga inglise kirjanduses ning saanud New Yorgi ülikoolist doktorikraadi inglise ja ameerika kirjanduses. Ta elab New Yorgis Queensi linnaosas.

Kuidas ma selle raamatuni jõudsin. Esimene raamat raamatukogus A tähe all.

Kusagil oli artikkel Paula Hawkinsi (Tüdruk rongis, vete sügavusse; Tuli miilab tuha all».) lemmikraamatutest, seal selline lõik: Rääkides väärt lugemiselamustest ütleb Hawkins, et luges Megan Abbotti romaani «The Turnout», mis alles poodidesse jõudis. Põhjamaade-stiilis krimka leiab aset balletimaailmas ja Hawkinsi meelest on see lihtsalt geniaalne teos.
Guugeldasin kohe autorit ja leidsin, et on üks raamat eesti keeles.
Sünge raamat. Painav, kogu aeg tead, midagi halba on tulemas ja kohe ssaad teada, oled selleks valmis. Perekond, kes elab ühele lapsele, jättes hooletusse teise.

106. Sara Paretsky☝☝☝
Ainult hüvitis: V. I. Warshawski esimene juhtum

Indemnity only
Tõlkinud Tiia Rinne
Varrak, 1997
Sara Paretsky valiksari


John Thayeri nimeline mees palkab V. I. Warshawski otsima üliõpilast nimega Anita Hill. Anita oli elanud Thayeri poja Peteriga ning Thayer sooviks seda suhet lõpetada. Talle antud aadressi kontrollides avastab Vic, et Peter on mõrvatud. Anita on jäljetult kadunud ning Vicile teatakse, et tema teeneid enam ei vajata.

Leidsin raamatu tasuta raamatute riiulilt, autor tuli tuttav ette , võtsin lugemiseks ja lugesin ühe sõõmuga läbi. Väga meeldis peategelane V. I. Warshawski. Ütleksin ,et ta on sama tüüpi nagu Emelie Scheppi superkangelane Jana Berzelius, kuuid eelmisest põlvkonnast, laenutasin teise raamatu ja lugesin samuti ühehooga läbi.


105.Sara Paretsky☝☝☝
Kibe pill : V. I. Warshawski teine juhtum

Bitter Medicine
Tõlkinud Kaisa-Kitri
Varrak, 1997
Sara Paretsky valiksari

Eradetektiiv V. I. Warshawski teab algusest peale, et Consuelo Alvarado sündimata lapsel pole just kõige paremini läinud. Consuelo on kuueteistkümneaastane ja diabeetik ning V. I. sõbra tütar. kui algab enneaegne sünnitus, ei suuda Warshawski meeleheitlikud pingutused haiglasse jõudmiseks tüdrukut ega tema last siiski päästa. Peagi uurib Warshawski võimalikku valeravijuhtumit ning avastab, et ahnuse tõttu on inimesed võimelised kasutama ükskõik kui suurt vägivalda. V. I. Warshawski on sunnitud toimetama tuttava neiu lähimasse haiglasse, sest neiul algab sünnitus. Ema ja laps surevad mõlemad, peagi tapetakse ka surnud naise arst. Vic Warshawski, kes otsib vastuseid mitmele tekkinud küsimusele, leiab ootamatult ka ennast surmaohus.

Kahju ,et S. Paretsky valiksari ainult kahe raamatuga piirdus.


104. Emelie Schepp☝☝☝
Alter ego

Broder Jakob
Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets
Eesti Raamat, 2021
Sari Krimiraamat

Surnukehi täis jõgi, vaikiv mõrvar ning tulest ja veest läbi käinud prokurör ... Jana Berzeliusel on uus juhtum. Vihmasel kevadpäeval leitakse Norrköpingit läbivast jõest jõhkralt tapetud naine, kelle jalad on kokku õmmeldud. See on juba teine ohver lühikese ajavahemiku jooksul. Tegutsemisviis on olnud sama. Politsei teab nüüd, et neil on tegu sarimõrvariga, ning kuna teatatud on järgmise naise kadumisest, tuleb tegutseda kiiresti. Peagi saab selgeks, et tapmistel on mingi seos Simon Norelliga, kes istub oma perekonna tapmise eest Vadstena kohtupsühhiaatriahaigla kinnises osakonnas. Kuid Simon ei pääse haiglast välja. Samuti ei räägi ta uurijatega ning tuleb leida võimalus temalt info kättesaamiseks. Kes suudaks võita ta usalduse? Prokurör Jana Berzelius juhib eeluurimist ja jälle viivad asjaolud ta kokku alatise ähvardava varjuga ta elus – Danilo Peñaga. Taas tuleb tegutseda paralleelselt ametliku juurdlusega. Kõik tegelased puutuvad kokku ootamatute ohtudega.

Endises headuses. Jana Berzeliuse seiklustest pole veel küllalt saanud. Kuidas need ükskord lõpevad. Danilo surmaga? Variante on rohkem.


103. Anders De la Motte☝
Kevadohver

Varoffer
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
Varrak, 2021

adee1986. aasta volbriööl tapetakse Loode-Skånes ühe lossi lähedal kuueteistkümneaastane tüdruk. Jääb mulje, nagu oleks tegemist rituaalmõrvaga. Tüdruku kasuvend mõistetakse kuriteos süüdi, kohe pärast seda kaob tüdruku ülejäänud perekond jäljetult. 2019. aasta kevadel kolib arst Thea Lind lossi. Juhuslikult leiab ta iidvana tamme tüvest kummalise eseme ning hakkab surnud tüdruku lugu lähemalt uurima. Samal ajal avastab ta sarnasusi tüdruku lapsepõlve ja enda valulise mineviku vahel, üha kindlamaks muutub tema veendumus, et tõde vana tragöödia kohta pole tegelikult päevavalgele tulnud. Ja et 1986. aasta kevadel oli ohvreid rohkem kui üks. „Kevadohver” on Anders de la Motte menuka aastaaegade sarja viimane ja iseseisev osa. Selle varasemad osad on esitatud Rootsi Krimiaakadeemia parima krimiromaani nominentideks.

Mulle meeldisid varasemad osad rohkem, see oli pikaks venitatud.

102. Olga Tokarczuk☝☝☝
Rändajad

Bieguni
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Hendrik Lindepuu, 2021
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
Rahvusvaheline Booker, 2018. - Poola kirjanduspreemia Nike, 2008

Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Olga Tokarczuki romaan “Rändajad” võitis 2018. aastal Rahvusvahelise Bookeri ning kahtlemata kuulub see kirjaniku peateoste hulka. “Rändajad” pärjati 2008. aastal ka Poola mainekaima kirjanduspreemiaga Nike. Mis on meil ühist rändajate ehk jooksikutega – vanausuliste sektiga, kes püüdsid pideva liikumisega kurja küüsist pääseda? Kui palju on meie hulgas selliseid rändajaid? “Rändajates” kutsub Olga Tokarczuk osa saama maailma värelevast ja fragmentaarsest tegelikkusest, hülgama sissetallatud radasid. Olga Tokarczukilt on eesti keeles ilmunud varem kolm romaani: “Algus ja teised ajad” (2012), “Päeva maja, öö maja” (2013) ja “Aja oma atra läbi koolnute kontide” (2020).

“Aja oma atra läbi koolnute kontide” (2020) oli mu 2020 aasta lemmikuid. „Rändajad“ on raske raamat, selle lugemine võttis mul pikalt aega. Meelis väga

Kirjutasin välja ka Andrei Hvostovi  EEarvustusest selle raamatu kohta järgmise lõigu, mis mulle väga meeldis: Waldo Emersoni aforism: „Reisimine on lollide paradiis“. Siin on muidugi oht (nagu enamiku aforismidega), et kontekstist välja rebituna saadakse kirjapandust aru teisiti, kui autor mõtles. Ma ise – veendunud kodusistujana – mõtestasin seda lauset omal ajal sedasi, et tark ei pea reisima, tema saab kogu maailma kätte kas või ainsast veetilgast. Emerson pidas silmas midagi muud. Tema mõtteahel tervikuna: „Reisimine on lollide paradiis. Esimene rännak näitab meile kohtade sarnasust. Kodus unistasin Naapolist, Roomast, kuidas joobun nende ilust ja unustan kurbuse. Pakin kohvri, emban sõpru, seilan merele ja lõpuks ärkan Naapolis. Ja seal on koos minuga karm tõsiasi, rõõmutu mina, parandamatu, samasugune, kelle eest ma põgenesin kodus olles. Ihkan Vatikani, sealseid paleesid. Püüan joobuda vaadetest ja ideedest. Aga ma ei joobu. Mind saadab minu hiiglane, kuhu ma ka ei läheks.“ Hiiglane on Emersoni „mina ise“, kelle eest ta kusagile põgeneda ei saa.


101. Faith Martin👇
Mõrv pastoraadis : Monica Noble'i esimene juhtum

The vicarage murder
Inglise keelest tõlkinud Nele Mikk
 Krimiraamat, 2021

Saage tuttavaks pastoriproua Monica Noble’iga, kelle hobiks on kuritegude lahendamine. VAIKSES COTSWOLDI KÜLAS ON PÕRGU LAHTI! Monica Noble korraldab uute majaelanike tervitamiseks soolaleivapeo. Külaliste seas on Margaret ja tema abielurikkujast mees Sean. Teiste külaliste seas on staarkokk, Oxfordi ülikooli professor, neljakümne ringis lahutatud naine ja mitme jõusaali omanik. Kui pokaalid juba kõlksuvad, kärgatab püssilask. Üks külaline leitakse surnult. Peainspektor Jason Dury ja seersant Jim Greer saabuvad peagi sündmuspaika ja saavad teada, et ohvril oli palju vaenlasi. Peaaegu kõik külalised varjavad saladusi ja mõrvamotiive. Isegi Monica enda tütrest saab kahtlusalune.



100. Sarah Harvey,
Kaizen : Jaapani filosoofia harjumuste muutmiseks väikeste sammude haaval

Kaizen. The japanese method for transforming habits, one small step at a time Inglise keelest tõlkinud Ülle
Pegasus, 2020 

Positiivsed elufilosoofiad hyggest ikigaini vallutasid tormijooksuga maailma. Nüüd aitab kaizen – „hea muutus“ – kujundada vähehaaval ümber oma harjumusid, ilma et heituksid või muutuksid enda vastu karmiks. Kaizeni meetodi abil saab ka kõige julgemast kavatsusest saavutatav eesmärk. Õpetus toimib tõhusalt, sest läheneb igale inimesele individuaalselt. Esimesena populariseeris seda Toyota ning hiljem leidis see kasutust nii ettevõtlus- kui spordimaailmas. Sarah Harvey näitab, kuidas kasutada kaizeni tervise, suhete, rahaasjade, karjääri, hobide ja kodu paremaks muutmisel ning kohandada seda oma isiksusega. Ole kannatlik, tööta välja oma lahendused, ära järgi teisi ega anna alla, kui kõik kohe ei suju. Enda kritiseerimise asemel usu positiivset muutust.

Kas sain targemaks- küllap vist. Ikka sama toit, aga uues kastmes.

99. Paula Hawkins☝☝☝
Tuli miilab tuha all

Slow fire burning
Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu
Helios kirjastus, 2021

Ühe Londoni kanali paatmajast leitakse mõrvatud noormees. Selgub, et pealtnäha erakliku mehega on nii või naa seotud kolm keevalist naist. Laura on tasakaalutu üheöökaaslane, kes võis olla tapetu viimane külaline. Carla on noormehe murest murtud tädi, kes juba niigi leinab ammu surnud poega ja hiljuti surnud õde. Miriam on võimumängudest huvituv naabrinaine, kes ei kohku tagasi isegi politseiga manipuleerimisest. Kolm naist, kelles kobrutab viha, igaühes ise põhjusel. Kolm naist, kelles nende endi teadmata hõõgub põletav soov neile tehtud ülekohtu eest kätte maksta. Kui kaugele on nad hingerahu leidmiseks valmis minema? Kui kaua võivad saladused tuha all miilata, enne kui leegiks lahvatavad? PAULA HAWKINS töötas viisteist aastat ajakirjanikuna, enne kui võttis käsile ilukirjanduse. Ta on sündinud ja kasvanud Zimbabwes, 1989. aastal kolis aga Londonisse, kus elab seniajani. Juba tema esimesest põnevikust „Tüdruk rongis“ sai ülemaailmne tippmenuk – raamat on tõlgitud rohkem kui 40 keelde ja seda on ostetud ühtekokku 23 miljonit eksemplari. Lisaks sai romaani ekraniseeringust Emily Bluntiga peaosas ülimenukas kassafilm. Hawkinsi teine põnevik, „Vete sügavusse“, kujunes samuti kogu maailmas ülimenukaks. Ka näiteks Sunday Timesi ilukirjandusteoste edetabelis püsis see kakskümmend nädalat esikümnes ja sellest kuus nädalat esikohal.

Mitte küll uus "Tüdruk rongis" aga siiski väga põnev lugemine. Samm edasi.


98. Dave Ramsey
Sinu raha täielik muutumine : tõhus plaan majandusliku heaolu saavutamiseks

The total money makeover : a proven plan for financial fitness
Tõlkinud Olavi Teppan
Äripäev, 2021

Dave Ramsey, vaieldamatult üks tuntumaid säästmise eestkõnelejaid USAs, on veendunud, et isiklikud rahaasjad sõltuvad 20% teadmistest, ülejäänud taandub aga käitumisele. „Sinu raha täielik muutumine“ keskendub just viimasele, lähenedes teemale veidi teise nurga alt: et oma rahaasju muuta, tuleb muuta iseennast, väidab Ramsey. Ramsey on akrediteeritud kinnisvaramaakler, kindlustusagent ja investeerimisspetsialist. Kuid kõige paremini kvalifitseerib teda rahast rääkima asjaolu, et ta on teinud mitmekohaliste summadega suuri lollusi. Nagu ta ise ütleb, on tal „nüüd lolluste alal doktorikraad“. Ta teab, mis tunne on olla hirmul ja räsitud. Ta teab, mis tunne on, kui rahaprobleemide tõttu ripub sinu abielu juuksekarva otsas. Selle mehe turjal on kahtlemata kirev pagas, mis annab talle ka voli raskustes siplejaid juhatada. Kusjuures oma priske varanduse kogus ta just nende põhimõtete järgi, mis siin raamatus kirjas. Kui otsid investeerimismaailma üksikasjalikku teejuhti, siis see raamat pole sulle, lubab Ramsey. Kui otsid igavat akadeemilist kädistamist, tuleb taas pettuda. Selles raamatus on vähe midagi sellist, millest pole varem räägitud. Ramsey jagab sedasama finantsnõu, mida kuuleksid oma vanaemalt, lihtsalt ilma näägutamiseta. Ta kinnitab, et pole olemas maagilist arvu, intressimäära ega tootlusprotsenti, mis elu ümber pööraks. Just sel põhjusel õpetab Ramsey põhimõtteid, mitte matemaatilisi valemeid. Majandusnäitajad, keskmised ja protsendid võivad aastatega muutuda, põhimõtted mitte – mõned kõige murrangulisemad ja põhjapanevamad printsiibid on tegelikult lihtsamast lihtsamad. Ramsey on suutnud need kenasti kokku pakendada ja seeläbi miljoneid aidata. New York Timesi bestseller.

No lugesin, pigem sirvisin. Tahtsin selgeks saada, kas peaksin igavesti kalli ÄP raamatu oma lastelastele kinkima. Raamat on niiõrd Ameerika baasil kirjutatud, et ei. Neile piisab täiesti Liisa Kirchi „Minimalismist“.

97. Christopher Berry-Dee👇
Vestlusi sarimõrvaritega : maailma jõhkraimad inimesed räägivad oma loo 

Talking with serial killers
Tõlkinud Mari Ollino
Postimees Kirjastus, 2021

Kirjanik ja kriminoloog Christopher Berry-Dee on vestelnud 30 maailma kurikuulsaima sari- ja massimõrvariga rangeima režiimiga vanglates, kus nood surmanuhtluse täideviimist ootasid või eluaegset vanglakaristust kandsid. Raamatusse koondatud hirmuäratavate lugude detailsed ja faktitruud kirjeldused põhinevad kurjategijatelt võetud intervjuude heli- ja videosalvestistel ning väga põhjalikul uurimistööl. Avanev pilt annab aimu, kuidas mõtleb inimene, kes on võimeline niivõrd elajalikuks julmuseks. Berry-Dee on tunnustatud ja menukas tõsielul põhinevate krimiraamatute autor ja tuntud telenägu, kelle „Vestlusi sarimõrvaritega“ on müüdud üle 100 000 eksemplari. Ta on kirjutanud ka raamatud „Vestlusi naissarimõrvaritega“, „Vestlusi psühhopaatide ja metslastega“ ning „Koletise“, mille põhjal valmis samanimeline film Charlize Theroniga peaosas.


Vist esimene raamat, mida ma ei suutnud lugeda sest vastik oli lugeda. Loen meelsasti krimkasid, kuid mida sarimõrvarid tegelikult mõtlevad, seda lugeda ei suutnud. Ootasin mingit  psühholoogilist analüüsi, aga nii otsesõnu ... ei!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar