Detsember 2021

Imeilus päev täna aasta lõpetamiseks!

Panen detsembri loetud raamatud kirja. Kinos  ei käinud. teatris vaatasin VAT teatri "Pariisitari" - hea etendus oli. See oli siis 22. etendus sel aastal. Tõmban aastale joone alla. Eks siis näis, kas jätkan. 

Raamatud.

128. Antti Tuomainen☝☝☝

Jänesefaktor
Jäniskerroin
Soome keelest tõlkinud Mihkel Mõisnik
Varrak, 2021
Triloogia esimene raamat

Antti Tuomainen on üks eredamaid näiteid soome krimikirjanduse väga heast seisust. Tema raamatutes on nii süsimusta huumorit, romantikat kui ka kurjategijaid ja kuritegusid. Kokkuvõttes loob ta täiesti unikaalse õhkkonna ja on võitnud tunnustust terves maailmas. The Times on nimetanud tema romaani „Väike Siberˮ viimase viie aasta üheks kõige põnevamaks teoseks kõrvuti Margaret Atwoodi ja Michel Houellebecqi romaanidega. Praegu on tema romaanide põhjal teoksil telesarjad nii USAs kui ka Soomes. „Jänesefaktorˮ on triloogia esimene raamat ja me tutvume seal kindlustusmatemaatiku Henri Koskisega, kes jääb ootamatult tööta. Üsna pea pärast seda sureb ta vend ja pärandab talle seikluspargi, mille töötajad ja rahaline seis on ühtviisi kahtlased. Tundub, et kõige hullemad rahalised probleemid tulevad kurjategijatelt võetud laenudest, sest nüüd tahavad kurjategijad neid tagasi.

Väga hea raamat, ostan ta ühele sõbrale kingituseks ka. Peategelane on kindlustusmatemaatik, arvutab väga hästi, mis omakorda tähendab, et on veidi autistlik- või vähemalt väheste autistlike joontega. Sellest siis raamatu must huumor. Huvitav tegevustik! Isegi väikest viisi juhtimisalane raamat! Selle tõttu lähebki kingiks. Väga aktuaalne rahapesu teema. Ja krimiteema tuletab meelde „Eneseabimõrvasid“- kõik juhtub justkui iseenesest. Igatpidi soovitatav raamat.

Ootan kannatamatusega järgmisi osasid.

Detsembris lugesin lisaks eelmisele veel kolm väga head raamatut ühelt autorilt Pidin endalt küsima- kus ma varem olin? Aga samas oli hea kõik kolm järjepanu lugeda

127. Vilmos Kondor☝☝☝
Budapest noir
Budapest noir
Tõlkinud Reet Klettenberg
Regio, 2019
Sarjaandmed: Patune Budapest

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros´is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist - sellest ühtaegu hiilgavast ja räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast. „Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.

Budapest ja Zsigmond Gordon on samuti peategelasteks raamatus "Patune Budapest" ja tegevus toimub aastal 1939.

Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi
maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna. '''Vilmos Kondor''' on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-


126. Vilmos Kondor☝☝☝
Patune Budapest : kriminaalromaan
Bünös Budapest
Tõlkinud Reet Klettenberg ja Piret Toomet
Regio, 2020
Patune Budapest“ ei ole „Budapest noiri“ otsene järg, kuigi peategelased – Budapest ja Gordon – on enam-vähem samaks jäänud.

On 1939. aasta september, Teise maailmasõja esimesed nädalad. Poolast saabub Ungari piirile massiliselt põgenikke. Suures segaduses läheb kaduma kolm Punase Risti veokit koos sõdurite ravimiseks mõeldud morfiini ja kokaiiniga. Budapestis upub samal ajal tundmatu noor naine ujula basseini. Kaks juhtumit, kaks uurijat: üks neist erru läinud legendaarne detektiiv Sándor Nemes, teine raamatust „Budapest noir“ eesti lugejatele juba tuttav kriminaalajakirjanik Zsigmond Gordon. Nende teed viivad üha lähemale nii teineteisele kui ka kõige kõrgematele ringkondadele. „Patune Budapest“ ei ole „Budapest noiri“ otsene järg, kuigi peategelased – Budapest ja Gordon – on enam-vähem samaks jäänud. Maailm nende ümber on aga muutunud. Gordoni lähedased on surnud, ära sõitnud või just lahkumas, neist on alles veel vaid mõned jäljed: palmipuudega särk, romaanikäsikiri, sahvritäis eksperimentaalmoose või üllatuskülaline uksel. Päris kohv, tubakas ning isegi kartul on defitsiitne kaup ja mooside hapu mekk ei ole enam ammu ainult maitseküsimus. Terve ungari maailm on süngem kui veel paar aastat tagasi, inimestele on jäänud üha vähem vabu valikuid. Juudiseadused represseerivad haritlasi, fašistlikud jõugud tegutsevad oma äranägemise järgi ja kunagised punatimukad töötavad nüüd riigi teenistuses ülekuulajatena. Härrasmehe võõba all peituvad tihti alatud kurjategijad ning nende võimujanu ja rahanälg on piiritu. Poliitiliste mängude raha tuleb salajastes eliit-kaardiklubides mängitavast bakaraast ja narkourgastes tarvitatavatest uimastikogustest. Kõik need hukatuslikud mängud on ebaseaduslikud, aga „Millal on siin riigis midagi tegemata jäetud sellepärast, et see on keelatud?“ Uudised ei ole enam pühad, vaid tsenseeritud, arvamustest rääkimata. Kus on siis sellistel jõhkratel aegadel tõde? Ühe kangelasliku ajakirjaniku käes? „Teie, uurijad, räägite alati objektiivsest tõest. Ma ei saa aru, kust te seda õppinud olete. Objektiivset tõde pole olemas. Kõigil on oma tõde. Teil, teistel, kõigil! Mina ei saa avaldada mingit tõde. Parimal juhul saan kirjutada sellest, mis juhtus.“


125. Vilmos Kondor☝☝☝
Budapesti spioon : kriminaalromaan
A budapesti kém
Tõlkija Piret Toomet
Regio, 2021

Raamatu väljaandmist on toetanud Ungari Kultuuri Instituut ja Ungari Suursaatkond Tallinnas
Lugejale juba tuttav ajakirjanik Zsigmond Gordon ungari kirjaniku Vilmos Kondori raamatutest „Budapest noir“ ja „Patune Budapest“ tegutseb jälle! Seekord istub ta ühel süngel talvehommikul taksosse, et Budapesti lennujaamast Reutersi korrespondendina Berliini sõita, ja mässitakse otsemaid jõhkrasse spioonilukku. 1943. aasta jõuluajaks on Teine maailmasõda peatselt lõpusirgele jõudmas ja Ungari väljavaated ei ole helged, ükskõik, kas võitjaks osutub fašistlik Saksamaa või kommunistlik Nõukogude Liit. „Üks rääbakas punane kass jooksis nende ees üle tänava, mõne hetke pärast ilmus nähtavale teda jälitav süsimust kõuts.“ Mõned Ungari poliitikud üritavad sokutada riigi tuleviku hoopis kolmanda „kassi“ kaitse alla, aga selleks on neil vaja erapooletuid ja äraostmatuid abimehi, kes armastavad oma maad ega kipu lobisema. Gordon on just selline mees ja kohe saabki ta sääraste lugude iseloomu omal nahal tunda: ta pekstakse läbi, nagu ikka, ta abiellub ja pääseb sel korral vaid üle noatera mõrvast. Seigelnud senisest suurema kaarega läbi Euroopa, jõuab ta tagasi Budapesti, et välja selgitada, kes mängib diplomaatia malelaual topeltmängu, mille eest tema pidi äärepealt eluga maksma. Budapesti rahva eluolu on aga veelgi süngem kui sarja varasemates raamatutes. Isegi Gordoni vanaisa keedetud moosid on juba otsas ja kirjanduslikult saame maitsta vaid suurlinna leidlikku sõjaaegset talongigastronoomiat. Detektiivid nutavad taga nurjatuid mõrtsukaid, kes tapsid armuasjade, raha või kadeduse pärast. Nüüd tuleb neil taga ajada kibestunud inimeseloomi, kes löövad üksteist maha seetõttu, et ei suuda lihtsalt taluda kõikjal valitsevat hirmu ja õudust. Mida uurimisväärset on selles, kui keegi on kellegi tapnud kotitäie kartulite pärast? Nii kohtuvad suur ja väike ajalugu Gordoni kujus. Ta paneb kaabu pähe ja asub ikkagi uurima, mis juhtus ja miks.

Detsembrikuise pimeduse, väsimuse ja masenduse peletamiseks muudkui lugesin ridamisi. Alljärgnevad raamatud mulle muljet ei avaldanud. Viga võis minu meelestatuses olla, ei oska nende kõigi kohta midagi arvatagi.


124. Tove Alsterdahl
Tormiheide
Rotvälta
Alsterdal, Tove
Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riina Haasma
Varrak 2021

Olof oli kõigest neliteist, kui ta tunnistas üles teismelise Lina Stavredi tapmise. Kakskümmend kolm aastat hiljem keerab ta Põhja-Rootsis Ångermanlandil kiirteelt ära väikestele teedele, mis viivad ta lapsepõlvekoju. Duši alt leiab ta surnuna oma isa, kes on tapetud jahinoaga. Politseinik Eira Sjödin on just saabunud tagasi oma lapsepõlvekoju Kramforsi, et emale abiks olla. Olofi isa mõrva uurides jõuab ta üha lähemale iseenda elule. Eira oli üheksane, kui Lina tapeti. Olof oli poiss tema õudusunenägudest. Tove Alsterdal on üks Rootsi väljapaistvamaid krimikirjanikke. Tema raamatud on võitnud auhindu mitmes riigis ja neid on välja antud 25 keeles. „Tormiheide” on esimene raamat uuest sarjast, mille tegevus toimub Ådalenis, metsases Põhja-Rootsis. Rootsi krimiakadeemia valis selle raamatu 2020. aasta parimaks Rootsi krimiromaaniks.


123. A.K. Turner
Kehakeel
Body language
Tõlkinud Triin Olvet
Vesta 2021

Cassie Raveni vanemad hukkusid aastaid tagasi, kui Cassie oli veel laps. Nüüd elab noor gootitüdruk koos kassiga, käib tihti oma poolatarist vanaema juures ja töötab Camdeni surnukuuris vanemlaborandina. Cassie arvates on ta oma tööelus juba piisavalt palju näinud, kuni ühel päeval on ta ees lahkamislaual keegi, keda ta tunneb. Keegi, kellest ta hoolib. Keegi, kes päästis tema elu. Cassie sõber ja õpetaja proua E. Ülitundliku ja veendununa, et ta on võimeline surnutega suhtlema, tunneb Cassie, et siin on varjul enamat kui juhuslik surm. Kas lein võib teda nägema panna asju, mida tegelikult pole? Või on tema sisetunne õige ja proua E surmas ongi midagi kahtlast? Loomupärane usaldamatus politsei vastu sunnib Cassiet alustama omaenda uurimist, mille käigus saab ta abi ja leiab sõbra sealt, kust oskas seda kõige vähem oodata … A. K. Turner on teleprodutsent ja kirjanik. „Kehakeel“ on Cassie Raveni sarja esimene raamat.


122. Olav Osolin
Kus lendab part
Varrak 2021

Baaris turvamehena töötanud Samuel Part on sunnitud otsima endale uue töökoha ning temast saab 42-aastaselt Eesti politsei nooreminspektor. Peagi kohtab ta oma uut ülemust, kindla ilmavaatega vaneminspektor Mart Sapistet, kelle kohta sahistatakse, et politseisse sai ta tööle pärast seda, kui ta oli politseidirektori Moskva stripiklubis pokkeris paljaks mänginud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui ta pääseb tööle detektiivina. 2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem väljakutse Lõuna-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtnäha lihtne mõrvalugu võtab ühel hetkel täiesti ootamatu pöörde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ühtaegu nii põnevad kui ka naljakad ning mille lõppu ei oska keegi ennustada. Ülimalt lõbus kriminaaljutt, mis kulgeb justkui kammiseljast piidena turritavate švejkilike lugude rütmis, jättes nüüdisaja poliitkorrektsuse nõuded muretult kõrvale. – Ülle Madise Kui omal ajal oleks kriminaalpolitseis roima lõhutud sama lõbusalt ja humoorikalt nagu selles raamatus, poleks ma inspektorist edasi rühkinudki! – Andres Anvelt Värvika vaimukusega kirjutatud põnevik, mille ettearvamatusse süžeesse on eriti nauditaval moel pikitud ka Eesti elust tuttavaid tegelasi ja kirjeldusi. – Anu Tali Kriminaalselt naljakas raamat. – Mart Juur

Vabandust- suutsin lugeda pool raamatut. Punnitatud üritus naljaks olla ja krimka ka veel. Eesti parimad krimkad – Katrin Pautsi esimsed ja Anne Kahki- Haraldi villa.


121. L. J. Ross
Hüsteeria : Alexander Gregory põnevik
Hysteria
Inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann ]
Pegasus, 2021

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele. Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu. Karta on, et tapja ründab varsti taas ja korrakaitsjad ei suuda teda takistada. Kas Gregory võimuses on inimaju saladused luku tagant välja päästa, enne kui hilja? Pariisi kaunisse miljöösse paigutatud tempokas põnevusloos vürtsitab mõrvu ja salapära tsipake musta huumorit. „L. J. Ross peab sammu parimate põnevuskirjanikega.” – The Times Briti loetumaid põnevuskirjanikke L. J. Ross avaldas oma esimese romaani 2015. aastal, ent on pärast peadpööritavat tähelendu kirjutanud veel 20 Amazoni menukiteks tõusnud raamatut ja tema teoseid on ostetud rohkem kui 7 miljonit eksemplari. „Hüsteeria” on teine raamat Rossi „Alexander Gregory põnevike” sarja



120. Matthew Costello , Neil Richards
Märg haud
Dead in the water
Tõlkinud Nele
Eesti Raamat, 2021
Sarjaandmed:Cherringhami mõistatus

Ööl pärast kooli lõpupidu leitakse noor õpetaja Thamesist surnuna. Kõik viitab sellele, et tegemist on õnnetusega, mille põhjus uimastite kuritarvitamine. Järjekordne märk, et Cherringhami keskkool on kontrolli alt väljumas. Ent uus direktor on veendunud, et õpetaja surma taga on veel midagi, ja kutsub salaja asja uurima amatöördetektiivi Sarah Edwardsi. Kuna Sarah’ endisest politseiuurijast partner Jack Brennan on tagasi Ameerikas, tõrgub naine alguses juhtumiga tegelemast. Kui ta kord aga asja käsile võtab, saab peagi selgeks, et traagiline õnnetus võib olla hoopis mõrvajuhtum – ja et ka Sarah’t ennast võib varitseda oht. „Märg haud“ on esimene raamat Cherringhami mõistatuste sarjast, mille tegevuspaik Cherringhamis, Cotswoldi mägikuurordis. Raamatu üllatuslikeks peategelasteks on paar amatöördetektiive: veebidisainer Sarah ja Ameerika eksvõmm Jack. Närvekõditav ja põnev mõrvalugu, millest ei puudu ka kübeke roosamannat – just selline võiks välja näha Rosamunde Pilcheri ja inspektor Barnaby kohtumine.

Viimane lause ütleb kõik enda eest.



119. Virginie Grimaldi☝☝
Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata
Il est grand temps de rallumer les étoiles
Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus
Varrak, 2021

17-aastasel Chloél on rohkelt unistusi, aga ta on otsustanud neist loobuda, et toetada oma ema. Poistelt otsib ta hellust, kuid suhted ei jää kunagi kestma. Poisid kaovad alati pärast armatsemist imeväel nagu Tuhkatriinu tõld. 12-aastane Lily aga ei armasta eriti inimeste seltsi. Ta eelistab rotti, kelle ta on nimetanud oma uppuvalt laevalt põgenenud isa järgi. Kui Annale jõuab kohale, et tema tütardel ei lähe hästi, võtab ta vastu hullumeelse otsuse: ta viib nad matkaautoga rännakule, suundudes Skandinaaviasse. Aega tagasi keerata ei saa, kuid alati saab valida teise tee. Anna, Chloé ja Lily. Kolm naist, kolm põlvkonda, kolm üksteisega kõnelevat häält. Rohkelt nalja, armastust ja inimlikkust. Virginie Grimaldi (snd 1977) on üks populaarsemaid kirjanikke tänapäeva Prantsusmaal. Ta kirjutab lakkamatult, ostunimekirjadest raamatuteni, ja peab selle kõrval ka populaarset blogi. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Küll sa suuremana aru saad”. Tema nakkava huumori ja haaravate tegelaskujudega sügavalt inimlikud romaanid innustavad meid nautima elu pisikesi õnnehetki.

Millal lugesin viimati Varraku ajaviiteromaani- ei mäleta. Aga pealkiri oli nii ilus, et kutsus lugema. Raamat päris meeldis, aitab ehk oma lapselapsigi paremini mõista Aga minust ajaviiteromaani lugejat veel ei saa.

118. Tiina Jõgeda☝☝
Luba endale midagi head
Hea Lugu, 2021

See raamat lohutas mind pisut, kuid mulle meeldis Tiina jõgeda „Õnne valem „ rohkem.