Mulle ei meeldi
komöödiat vaadata. Mitte, et ma
nalja ei armastaks. Aga head nalja on justkui
aasta aastalt vähemaks jäänud. Naljad kipuvad
olema tühised, labased, maotud , roppustega vürtsitatud, või liiga
abstraktsed. Ei tea kas on naljad kehvemaks jäänud või hakkabki nii tunduma koos vanuse lisandumisega.
Aga hing igatseb siiski tõeliselt naljakat lugu ja südamest tulevat naeru. Nagu Andrus Vaarik ütleb: "Komöödia on üks väheseid asju, mis suudab meid panna hetkeks unustama surmahirmu."
Viimati naersin südamest Ugala etendust «Meeste kodu» vaadates. Ja meenub kohe ka Rakvere teatri „Kui Harry
kohtas Sallyt“.
Cooney on mind ka päris tõsiselt naerutanud, aga mitte Ray , vaid tema poeg Michael Cooney aastaid tagasi teatritükiga „Rahauputus“ Draamateatris.
Aga nüüd siis Pärnu teatri Endla Ray Cooney „Topeltelu“. Esietendus 11. oktoobril 2013.
Sisu on selline, mis annab komöödiaks ainest
küllaga: John elab Londoni linnas kaksikelu.
Tal on abielus kahe naisega ja
kummagi naisega on tal laps. Seda küll suure linna erinevates piirkondades
ja seni on tal õnnestunud pered lahus hoida. Mis saab aga siis kui internetis
kohtuvad Johni lapsed, poeg ja tütar ning otsustavad ka päriselus kohtuda. Nüüd peab John sõbra appi
võtma.
Sellest johtuvad absurdsed situatsioonid ongi
lavale toodud. Loo lõppu on autor kirjutanud
ka ilusa puändi.
Tekst on üpris vaimukas, kuid minu jaoks kandis näitlejate mäng rohkem kui tekst. Osades Karin Tammaru, Liina Tennosaar, Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Feliks Kark, Oskar Seeman ja Nora Vahenurm.
Naerda sai palju, eelduseks see, et tuleb end vabaks lasta ja mitte oodata sellest
tükist enamat kui sel anda on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar