John Coates. "Kui koerast saab hunt".

John Coates.

Kui koerast saab hunt.

Kuidas riskimine meie keha ja mõtlemist mõjutab.

Äripäev 2014

351 lehekülge

Tõlkija Signe Rammo

Toimetaja Triin Olvet

Tutvustusest:  Inimese mõtted ja käitumine ning sealhulgas ka riskivalmidus kujunevad aju ja keha koostöös. Riskimine muudab meie keha keemiat. Võitmine suurendab riskihimu sageli niivõrd, et muutume eufooriliseks ja hulljulgeks. Kaotusperioodil võitleme aga hirmuga, elame ikka ja jälle ebaõnnestumisi uuesti läbi, nõnda et stressihormoonid jäävad meie ajju püsima, kutsudes esile haiglaslikku riskipelgust ning isegi depressiooni. Need bioloogilised mehhanismid mõjutavad iga kaupleja tegutsemist ning kumuleerudes võivad esile kutsuda ka börsibuumi ja -krahhi.

Väga hea saatesõna on kirjutanud Peeter Koppel  SEB Privaatpanganduse strateeg, kes ütleb, et selle raamatu peaks läbi lugema iga börsilkaupleja enne esimest tehingut.

Raamat sobibki eelkõige börsimaakleritele ja börsil investeerijatele. Mulle see teema päris võõra ei ole , sestap võtsin lugeda.  Aga sobib ka  kõigile neile, keda huvitavad psühholoogia ja käitumisökonoomika

Raamatus selgitab autor  teaduslikele andmetele toetudes, et kui inimene riskib, valmistub tema keha võitluseks ja lülitab sisse füsioloogilise hädaabivõrgustiku. Selle tulemusel vallanduvad elektrilised ja keemilised impulsid, mis jõuavad ajju ja mõjutavad selle mõtlemisviisi. Raamatu näited on  börsimaakleritest  ja raamat valdavalt riskimisest rahaturgudel.Loe edasi

Moto pärineb ilukirjandusest:

Hundiks muutumise tund ehk videvikutund, aeg, mil kaks poolust on eristamatud, viitab palju enamale kui vaid kellaajale. (---) See on aeg, mil [---] igast olevusest saab tema enda vari ja ta pole enam päriselt tema ise. See on muundumise tund, mil inimesed osalt loodavad ja osalt kardavad, et koerast saab hunt. See on tund, mis kandub meieni kaugest ajast, vähemasti keskajast, kui inimesed uskusid, et muundumine võib toimuda iga hetk.

Jean Genet „Armastuse vang“

Autor kirjutab naistest  finantsmaailmas ja märgib , et turu stabiilsus vajab bioloogilist mitmekesisust ja seetõttu peaks finantsturul tegutsema rohkem naisi ja vanemaid mehi. Mitte sellepärast, et nad on paremad vaid sellepärast, et nad on teistsugused. Vanemaid mehi välditakse finantsturgudel väiksema reaktsiooni-kiiruse ja ettevaatlikuma lähenemise tõttu, mida ekslikult peetakse hirmuks. Kuid tegelikult olevat asi selles, et nende langenud testosteroonitaseme tõttu esineb neil riskikäitumist tunduvalt vähem kui noortel meestel.

Naiste bioloogia on teistsugune, neid ei mõjuta nii palju testosteroon, samuti on naiste stressitaluvus suurem. Mõned teadlased on väitnud, et tuntud „Võitle-või-põgene reaktsioon“ on pigem mehelik reaktsioon ohule; et naistel asendub see "hoolitse ja sõbrusta" reaktsiooniga. Naistel ei põhjusta pikaajalist stressi niivõrd ebaõnnestumine võistluslikus olukorras nagu meestel, seevastu põhjustavad naistel stressi pere ja suhetega seotud sotsiaalsed probleemid.

Raamatus kirjutatakse, et närviteadlaste hiljuti välja arendatud mudel pakub kurnatusele sellist selgitust: kurnatus on signaal, mida  aju ja keha kasutavad meie teavitamiseks, et meie käesoleva tegevuse oodatav kasum on langenud allapoole selle ainevahetuslikke kulusid. Aju otsib tasakaalu tähelepanu ja ainevahetuse ressursside vahel ja kurnatus on üks tema viis tulemustest teada anda ja öelda, et me raiskame ainult aega. Kurnatuse sündroomi puhul osutub uudsus värskendavaks ravimiks. Kurnatuse vastu ei aita puhkus vaid mujale vaatamine, teise probleemiga tegelemine.  Seevastu kroonilise tööstressi puhul  võib üle mõistliku taseme uudsust esile kutsuda ärevust. Seetõttu on soovitav tugeva kroonilise stressi puhul vältida uudsust. Kuigi  tavaliselt arvatakse, et stressi puhul aitab keskkonnavahetus- lõunamaine puhkus,  lisab see suure stressi puhul pingeid. Kasulikum oleks  püsida kodumurul, suhelda sõprade ja sugulastega, kuulata head muusikat. Küllap ei ole minu stress nii suur olnud, päike ja soojus lõunapoolsel maal on alati aidanud ja energiat lisanud.

Pikalt on raamatus juttu ka nn. kõhutundest ehk sellest, et aju saab kehalt teavet ja tegutseb selle alusel, mitte ainult ratsionaalselt nagu  arvatakse. Autor juhib tähelepanu mõtlemise füüsilistele  aspektidele ja väidab, et hea otsustusvõime ja ratsionaalse mõtlemise jaoks peab kuulama hoolikalt keha tagasisidet. Autor viitab Nobeli majanduspreemia kandidaadi Kahnemani raamatule käitumisökonoomikast  „Kiire ja aeglane mõtlemine“, mis ka minu raamaturiiulil lugemisjärge ootab.

Keda teema huvitab, sellele tõeliselt huvitav raamat.