Minu ema lugemisharjumused.

Mingi aeg tagasi kutsus Tartu kirjandusfestival Prima Vista üles kirjutama lugusid oma pere lugemiseelistustest ja –harjumustest. Otsustasin kirjutada sellest, kuidas oma lastes lugemisharjumust kujundasin. Saatsin üleskutse noorimale tütrele, kirjutagu ka. Tema otsustas kirjutada oma ema e. siis minu lugemiseelistustest. Läks nii, et tema kirjutis võeti kogumikku, mille trükkis Tartu trükimuuseumis ja mida esitletakse Prima Vista kirjandusfestivali esimesel päeval.

Eks ma olen edev ka! Avaldan siin tütre kirjatüki muutmatul kujul.

„Minu ema lugemisharjumused

Nii palju kui mina mäletan on meie peres raamatuid väga hoitud ja armastatud. Seda suuresti tänu minu emale, kes ei oskaks ilma nendeta ilmselt elada. Muidugi armastab ka isa lugeda, kuid tema nägemine on kehva ja käsi väsib luubi hoidmistest kiiresti ära. Õnneks on tänapäeval populaarsust kogunud audioraamatud, mis kosutavad nende inimeste hinge, kes ise nii palju lugeda ei suuda, kui seda sooviksid. Nüüd aga lähen tagasi jutu peaosalise, ehk oma ema juurde.

Tema lugemus on inimestest ,keda tunnen, suurim. Kui rääkida arvudest, siis keskmiselt loeb ta aastas tugevalt üle saja raamatu. Võite ise arvutada, mitu raamatut see nädalas teeb. Kui te arvate nüüd, et minu ema elus peale raamatute midagi ei ole, siis eksite. Ta on igati aktiivne inimene, kes naudib erinevaid kultuuriüritusi, käib täiskohaga tööl ja lisaks teeb ka kõikvõimalikke majapidamistöid, mida ühe maja ülalpidamine nõuab. Aega lugemiseks tekkis juurde siis kui meie, tema 5 last, iseseisvat elu alustasime.  Samas nüüdki kurdab ta et tahaks palju rohkem lugeda kui selleks aega jääb, kuid õnneks on tal oskus aega planeerida.

Lisaks aja planeerimisele käib süsteemi juurde ka nii-öelda lugemispäevik, kus on kirjas kõik loetud raamatud ning parimate juures ka sisukokkuvõtted. Selline päevik oleks mulle, kui suhteliselt kehvale lugejale päris põnev sirvida, sest leiaksin kiiresti enda jaoks lugemist väärt raamatud.  Lisaks loetud raamatute üleskirjutamisele on tal  ka nimekiri raamatutest, mis veel lugemata on. See nimekiri saab pidevalt täiendust ning lõppu ei paista tulevat.

Arvestades neid raamatute koguseid, mis minu ema käest läbi käivad võite juba aimata kui mitmekülgsed ja eritemaatilised need kõik on. Kuna ta on suur maailmarändur, siis sageli juhtub nii, et kuskil välisriigis käies armub ta sellesse ning tagasi koju tulles otsustab, et tahab kõikide selles riigis elanud/elavate kirjanike teostega tutvuda. Väga olulised on need raamatud, mis kirjeldavad selle riigi eluolu erinevatel ajaetappidel ning kultuuri.

Kindlasti ei saa mainimata jätta ka kõiki ilusaid kokaraamatuid, kas siis rahvustoitude omad erinevatest riikidest või üldisemad.  Kuigi tänapäeval on enamus retsepte internetist kättesaadavad, ei asenda need minu ema jaoks kokaraamatuid. Loomulikult on kokaraamatutest ka meile suur kasu, sest talle meeldib nendes leiduvate retseptide järgi meile erinevaid hõrgutisi valmistada.

Paraku limiteerib raamatute valikut see, mida raamatukogust võimalik laenutada on, sest kui tahta kõiki raamatuid endale päriseks osta, oleks pankrott kiire tulema. Samas kui minu ema millegi peale raha kulutab, siis peamiselt vaid raamatute peale, mis on talle tõeliselt hinge läinud. Meie kodus on enamus seinu raamaturiiuleid täis ning raamatud seal on sätitud süsteemselt:  vanadest klassikutest mahuka juriidilise raamatukoguni. Koolis käies oli igaaastane teema kohustuslik kirjandus ja sageli kui teistel lastel oli probleem, et raamatukogust on vajalik raamat välja laenutatud, siis minul piisas vaid emale helistada ja küsida, et millises riiulis see raamat on ja võisin kindel olla, et sealt, kuhu ema mind suunas, ma selle ka leian.

Paljud peavad meie emast lugu just tema lugemuse tõttu. Ikka ja jälle helistab keegi ja uurib, et kuidas see raamat on ning kas sobiks seda kinkida kellelegi kolmandale ja minu ema ei jää kunagi vastust võlgu. Vaid harva juhtub, et küsitav raamat ei ole veel tema käest läbi käinud. Oma suurest armastusest raamatute vastu püüab ta meidki lugemispisikuga nakatada ja kingiks saame tema käest alati raamatuid. Need ei ole lihtsalt raamatud vaid väga kaalutletult valitud, just meile sobivad teosed. Kuigi praegu pean ennast üsna kehvaks lugejaks, eriti just võrreldes oma emaga, usun et vanemaks saades nakatun ka mina sellesse raamatumaailma pisikusse.“