Yundi 23. aprillil Estonia kontserdisaalis.

Yundi

23. aprillil Estonia kontserdisaalis

Kontserdisari „Pianisti portree“

  Yundi  Li on  31 aastane edukas Hiina staarpianist. Tema tähelend algas pärast 2000 .a. Varssavis XIV rahvusvahelise Chopini-nimelise klaverikonkursi võitmist. Sellest alates on teda peetud juhtivaks Chopini muusika tõlgendajaks ning Poola valitsus andis talle 2010 aastal Gloria Artis medali, tunnustamaks tema panust poola kultuuris. Huvitav, olen alati mõelnud, et tõeliselt Chopini mõista suudab vaid poolakas, kuid vaadates konkursi võitjate nimesid läbi aastate, siis on poolakas selle konkursi võitnud 3. korral. Kuigi  jah,  2. ning 3. kohal on poola pianiste peaaegu igal konkursil.)

Vahetult enne Estonia kontserti  oli Yundi Li-l kolm kontserti sama kavaga Saksamaal- Berliinis, Hamburgis ja Münchenis. Kui tema kontserdikava vaadata, siis on ta vägagi rahvusvaheline mees, sõidab ringi ja esineb maailma suurimatel lavadel.

Kavas :

Frederick Chopin.

Nokturn b-mol op.9 nr 1 (1831)

Nokturn Es-duur op.9 nr.2 (1831)

Robert Schumann Fantaasia C-duur op.17.(1836)

Ludwig van Beethoven

Sonaat nr. 23 f-moll op.27 „Appassionata“ (1805)

Sonaat 14 cis-mooll op.27 nr. 2 („Kuupaistesonaat“ (1800-1801)

Kontserdi esimene pool Chopini ja Schumanni muusikaga oli õrn,  romantiline ja  sooja kõlaga.

Teine pool Ludwig van Beethoveniga oli jõuline, äge ja bravuurne.

Kuna mul võrdlusmoment puudub, siis hinnata artisti ei oska. Sellist kontserti, et klaver üksi laval, kuulasin üle pika aja esimest korda. Eelmine oli Kalle Randalu Mozartit mängimas.

Võin vaid  öelda, et Yundi on suur artist: jõulise mängu ja hea välimusega klaverivirtuoos. Aga mulle tundus kohati ehk liiga virtuoosse, tehnilise klaverimängijana. Ihukarvad püsti ei tõusnud, nagu mu tütar ütles, aga sellegipoolest hea kontsert. Sellist tunnet nagu ma kunagi keskkooli kirjandis kirjeldasin „Apassionata kuulamise järel : „pianist pani sõrmed mu väiksele pärissüdamele ja võttis need siis väga aeglaselt ära“, ei tekkinud.

Minu lemmikuks oli  „Kuupaistesonaat“, elustas mälestused, millest kirjutasin postituses „Kuidas minust sai klassikalise muusika kuulaja“.

Sõnulseletamatult kaunis oli Yundi lisalugu „Colorful clouds chasing the moon“,ehk tõlkes midagi sellist „Värvilised pilved kuud taga ajamas.“ Hiina rahvalaulust inspireeritud  lugu. Selle siia riputangi.

Internetist lugesin vana (2005) intervjuud Yundi Li'ga, mille tegi Arte TV Deutschland  Intervjuus võrdles Yundi Li, kes on suur autofänn, autosid muusikaga:

Porsche assotsieerus tal Brahmsiga; Ferrari Tsaikovskiga  ja Mercedes Beethoveniga. Ise sõitis ta 2005.a. BMV-ga.

Kahju, et kontserdipublik ei valda ikka veel teadmist, millal aplodeerida, kui ette kantakse mitmeosalist teost. Ja mõtlesin veel seda, et Põhjamaade külmas kliimas on raske esineda kui saalis peaaegu vahetpidamata köhitakse.