28. aprill 2014

" Nii teevad kõik naised" MET Opera 2014 Coca Cola Plazas

Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper „Nii teevad kõik naised“ („Così Fan Tutte“) kahes vaatuses  Lorenzo da Ponte libretole. 
Maailmaesiettekanne 26. jaanuaril 1790 Viini Burgtheateris

Muusikaline juht ja dirigent  James Levine.

Susanna Phillips- Fiordiligi. Olen artisti näinud „Boheemis“ Musetta  rollis.









Isabel Leonard- Dorabella










Danielle de Niese- Despina










Matthew Polenzani- Ferrando. Olen näinud „ Armujoogis“ Nemorino, “Maria Stuardas“  krahv Leicester’i, ja „Traviatas“  Alfredo  rollis      








Rodion Pogossov- Guglielmo










Maurizio Muraro- don Alfonso












Naispeaosatäitjad seekord noored  Meti ooperitähed Isabel Leonard , Danielle de Nielse ja Susan Phillips, kõik imeilusad nagu piltidel näha, laulsid sama imeilusasti. 

Riputan siia  MET Opera lavastuse I vaatuse finaalist pildi:



Kaunis Mozarti muusika! Ei viitsiks ju muidu istuda keset päeva päikselisel soojal pühapäeval 4 tundi kinos.
Nägin ooperit teist korda. Esimene kord oli Estonias, aga mitte 2009.a, kui lavastas Walter Sutcliffe, vaid tunduvalt varem. Aastat ei mäleta ja internetist ei leidnud, aga Dorabellat laulis Marika Eensalu, nii et pidi üpris ammu olema.

„Cosi fan tutte“ sisu kohta kirjutatakse tavaliselt: banaalne.
Noored ohvitserid Ferrando ja Guglielmo kiitlevad, et nende kihlatud Dorabella ja Fiordiligi on igavesti truud. Don Alfonso pakub noormeestele kihlvedu, et suudab ühe päevaga tõestada nende pruutide ja seega kõigi naiste truudusetust. Noormehed võtavad kihlveo vastu: nad luiskavad, et neid on sõtta kutsutud, kuid pöörduvad maskeeritutena tagasi, et püüda teineteise kihlatut ära võrgutada.
Don Alfonso võidab kihlveo. Loomulikult ei tunne Dorabella ja Fiordiligi oma maskeerituid kallimaid ära, aga nii juhtub ka tänapäeval, kui tuletada meelde kultusseriaali „Vaprad ja ilusad“.  Aegadeülene nipp meelelahutuses, ooperis koomilises, "Vaprates ja ilusates" draamatilises kasutuses. 
„Così fan tutte“ valmis Saksa-Rooma keiser Joseph II tellimusel. Ooperit peeti 18. sajandil julge teemakäsitluse tõttu ennekuulmatuks – kolm meest panevad kaks tütarlast proovile eesmärgiga tõestada, et kõik naised on truudusetud- nii teevad kõik naised!
2009.a  Estonia lavastust tutvustati nii: oma aktuaalsust pole aastal 1790 Viinis etendunud ooper, mis kirjeldab julgelt ning humoorikalt kodanlikku (naiste)kaksikmoraali, siiani kaotanud.
Kodanlikku (naiste)kaksikmoraali rõhutasin mina, minus tõstis pead feminismi kuradike. Puhas mehelik šovinism: mehed veavad kihla naiste truuduse peale, punuvad alatult pettuste võrgu koos äraostetava naisega, teesklevad armuvalu, haigust, suremist, tagatipuks võrgutavad oma pruudi õe, vannuvad armastust. Ja lõpuks on kodanlikud naised süüdi! Mis on lubatud meestele, ei ole lubatud naistele, selles on kaksikmoraali iva! 

Nii palju siis sisust ja ei tasu end heidutada lasta väidetavast banaalsusest .
Ooperis on sisu tinglik ja teisejärguline. Mozarti muusika võlub, ma võin kuulata seda andunult kinnisilmi.  Ja kui sinna juurde veel näitemängu tehakse, siis on see boonus.

MET Opera pakkus koomilist vaatemängu. Ma ei mäleta, et Estonia etenduse ajal naerda sain. Sõbranna vaatas 2009.a. lavastust ja ütles ka, et koomikat polnud või oli vähe. Nüüd naersime mõlemad. See eeldab muidugi inglise keelest aru- saamist, sest lauldakse itaalia keeles, tekst on inglise keeles. Kuid mitte ainult tekst, ka näoilmed ja tegevus hoiavad  koomilisust üleval.  Kõik MET Opera lauljad on suurepärased näitlejad. Lavastus on selline holliwoodlik,  lisandub suurepärane muusikaline esitus.  Aga see ei ole siiski kino vaid ainukordne ja ükskord sündiv etendus. Kinos näiteks ei näe, et Matthew Polenzanil kipub parukas peast libisema ja ta higistab, need puudused likvideeritakse võtte vaheajal. Ooperi ülekandes näeb seda ja paraku lähivõttes ka palju muud, mida teatrilavalt ei näe ja alati ei tahagi näha.
Selleks, et aimu saada ooperi kaunist muusikast riputan üles oma lemmikaaria i II vaatusest "Il gore vi dono".



Video ei ole MET Opera etenduselt, 1996.a. laulsid seda Pariisis Susan Graham ja Simon Keenlyside.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar