Jo
Nesbø
Soomussüda.
Varrak
2014
572
lk
Tõlkinud
norra keelest Sigrid Tooming
Korrektuuri
lugenud Kristina Rüütelmaa
Väga
hea kriminaalromaan, nagu ka Jo Nesbø eelmised. Raamatus on palju viiteid raamatule „Lumememm“, millest mul siiski vaid lõpp meeles .
Aga lõppu jõudnud, tundsin, et mõnda aega kriminaalromaani lugeda ei taha.
Küllastumus tekkis.
Ongi
nii , nagu Tuuli Jõesaar 20. 05.2014 „EPL“-s " kirjutab, et mõistatamist, just
seda, mille pärast mina krimkasid loen, jääb järjest vähemaks.
Kuritegu,
nagu Nesbø raamatutes ikka, on nutikas. Harry Hole satub seda lahendades
kõikvõimalikesse ohuolukordadesse: jääb laviini alla ja nagu sellest veel vähe oleks, satub Kongos
surmasuhu ja päästab oma selle raamatu girlfriendi suisa tegutseva vulkaani kraatri servalt
sisselükkamisest.
Rohkem
kui kuritegu ja kurjategija tagaajamine, ajas mind selles raamatus närvi võimuvõitlus
ja intriigid korrakaitseorganites, mis tõsiselt takistas kurjategija tabamist.
Olen sinisilmne ja usun, et tegelikkuses on nii Norras kui ka meil prioriteedid siiski paigas.
Mõrvauurija
Harry Hole, kes on raamatu “Psühhopaatide tarkus„ järgi kindlalt n.ö. hea psühhopaat, kuulab meelsasti
muusikat. Ja nii nagu tema isalgi, on lemmikuks Duke Ellington.
Kriminaaltehnik Bjorn Holmi lemmik on kantrilaulja Hank Williams. Kuna raamatut lugedes ei pannud tähele, kes neist- kas jun. või sen., riputan siia seeniori, kes mulle endale meeldib:
Raamatus
loetakse Charles Bukowskit ja John Fantet. Viimast, mulle tundmatut nime,
guugeldasin. Tulemuseks üks eesti keeles avaldatud raamat „Küsi kaduvalt.“
Kui palju raamatuid mul lugemata on, ja kas see lugemist tasub, ei teagi enne
kui 50 lehte läbi loetud Üks raamat
juhatab teise raamatu juurde, raamat juhatab muusikapala juurde, see mulle
meeldibki!
„Soomussüdame“ tegelase, kriminaaltehnik Bjorn Holmi, kõne on tõlgitud murdekeelena. Ok! kui see nii peab olema. Rohkem häirisid
mind dialoogi need osad, mis olid inglise keelest tõlkimata, eeldatakse ,et kõik lugejad valdavad inglise
keelt vabalt. Näiteks lk. 49.,
Stiilinäited:
Lk.
95 Harri Hole: „„Aga
tegelikkuses on sarimõrvarid kahjuks sama erineva nagu kõik muud inimesed: on
ainult üks asi, mis neid teistest kurikaeltest eristab.
„ja see on?“
„neid ei tabata.““
lk.
321 “Ütleme nii, et isegi need, kes
peavad end kodutuks, avastavad vahel, et neil on kodu. Koht, kuhu nad tahavad,
et neid ühel päeval maetaks. Ja tead, Bellman, kuhu mina tahan, et mind
maetaks? Politseimaja ette parki. Mitte et ma politseid kangesti armastaksin
või hindaksin niinimetatud meeskonnavaimu. Vastupidi, ma olen sülitanud
politseinike argpükslikule lojaalsusele meeskonna vastu, verepilastuslikule
kambatundele, mille põhjas on hirm, et samasugust teenet võib neil endil
mustadel päevadel tarvis minna. Kolleeg, kes võiks su eest kätte maksta, anda
sulle vabastava tunnistajaütluse või silma kinni pigistada, kui vaja. Seda
kõike ma vihkan.“
Harry keeras näo Bellmani
poole.
„Aga politsei on ainus asi ,
mis mul on. See on minu suguselts. Ja minu töö on mõrvade lahendamine. Kas
kripole või mõrvarühmale.“
No tõeline töönarkomaan ka.
Lõpetuseks riputan siia Jo Nesbø lauldud loo:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar