Kui 0l. mail Burgteatri juurde jõuan, on selle esine ja terve Volkspark Uue Raekojani rahvast
nii paksult täis, et mina
enam ligi ei mahu. Maimarss on algamas. Väljak on paksult punaseid lippe täis,
õnneks Austria lipud. Sel aastal on maimarsi moto "Für ein soziales und
demokratisches Europa. Wien leben. Wien lieben. " Kõne peavad Viini
linnapea Michael Häupl , Austria Sotsiaal-demokraatliku Partei ( lühend SPÖ ) esimees ja ühtlasi liidukantsler
Werner Faymann ja teised tähtsad isikud, kostab valjuhääldist üle rahvamassi. Hiljem loen lehest, et kohal oli üle 100 000 inimese.
Klõpsan
mõne pildi, selja tagant, need vormis mehed on päästetöötajad.
Parema pildi leian hiljem internetist ÖSP ajalehe kodulehelt
Lehest
loen, et ÖSP lubab vähendada lõhet rikaste ja vaeste vahel,
selleks soovitakse sisse viia nn. miljonäride maks ja vähendada madalapalgaliste
makse.
Ringstrassel, mis Raekoja ees kannab nime Dr. Karl Luger Ring, kogunevad juba
kolonnid marsiks, mis kulgeb mööda Ringstrasset.
Viinlastele
meeldib marssida, saabunud on kolonnid teistest linnaosadest ja Viini lähiümbrusest. Nagu kunagi meil maiparaadi ajal.
Rahvas on rõõmus, muusika mängib, naised kannavad rahvarõivaid drindl.
Mina marssi vaatama ei jää, sest Musikvereini saalis algab kell 11.00
Viini Straussi orkestri kontsert, millele olen interneti eelmüügist pileti ostnud.
Jah, Musikvereini maja on seesama maja, kust iga
aasta 01. jaanuaril kantakse üle Viini
Filharmoonikute uusaastakontsert. Ja ka saal on seesama telerist nähtud kuldne
saal.
Kontsert on meeleolukas ja optimistlik. Dirigeerib sarmikas dirigent
Johannes Wildner, kes muusikapalade vahele lustakaid anekdoote Straussist räägib.
Kaheosalise kontserdi programmis on esindatud Johan
Strauss poeg, tema vend Josef Strauss,
kõlab ka Franz Lehari valss „ Kuld ja
hõbe“, tervituseks dirigendi külalisele kontserdil, kelle lemmiklugu see on.
Kontsert algab Johann Straussi avamänguga operetile „Waldmeister“, mis oli üks valsikuninga viimastest operettidest ning mille kohta Straussi truu sõber Johannes Brahms ütles, et avamäng on nii hea, meenutab Mozartit. Siia juurde räägib dirigent loo sellest, et kui Straussi tütar palus kord Johannes Brahmsilt autogrammi, kirjutas Brahms mõned read ühest Straussi valsist ning lisas juurde:"Kahjuks mitte Johannnes Brahmsilt"
Kontsert algab Johann Straussi avamänguga operetile „Waldmeister“, mis oli üks valsikuninga viimastest operettidest ning mille kohta Straussi truu sõber Johannes Brahms ütles, et avamäng on nii hea, meenutab Mozartit. Siia juurde räägib dirigent loo sellest, et kui Straussi tütar palus kord Johannes Brahmsilt autogrammi, kirjutas Brahms mõned read ühest Straussi valsist ning lisas juurde:"Kahjuks mitte Johannnes Brahmsilt"
Orkester kasutab ära kõik tuntud nipid:püstolipaugud
Johann Straussi polkas „Im Sturmschritt“, käo kuk-ku ja ööbiku laksutamise Josef Straussi
valsis „Dorfschwalben aus Österreich“.
Riputan siia Johan Strauss poja "Künstler-Quadrille", väga huvitav lugu, nii mitu kunstnikku ühes loos kohtunud:
Kontserdi lõpetab loomulikult valss „Ilusal sinisel Doonaul“. Lisapaladeks on Johann Strauss vanema Radetzki marss ja Josef Straussi polka „Ohne Sorgen“, mõlemad lood alati ka uusaasta
kontserdi programmis.
Suurepärane elamus, kaasakiskuv ja tujutõstev
kontsert!
Viini Straussi orkestri kontsert toimub ka
04.-06.12. 2014 Tallinnas Nokia Kontserdimajas, Pärnu Kontserdimajas ja
Vanemuise kontserdisaalis. Ma ei ostnud piletit ja õigesti tegin, sest Straussi
peab võimaluse korral kuulama Viinis nende kuldsete kujude keskel rõõmsa rahva
hulgas . Kontserdil on täiesti ettekujutatav see ülemeelik õhkkond, mis
valitses Viinis Straussi ajal , millest kirjutas
Pärast
kontserti ja väikest lõunat sõidan Schönbrunni, soovin jalutada aedades. Päikseline ilm on meelitanud Schönbrunni rahvast murdu.
Seekord piirdun aia tasuta osaga, sest mul on kiire. Nii nagu eilegi ,algab tänane ooper Viini Riigiooperis kell18.00.
Seekord piirdun aia tasuta osaga, sest mul on kiire. Nii nagu eilegi ,algab tänane ooper Viini Riigiooperis kell18.00.
Giuseppe
Verdi
Nabucco
Esietendus
toimus 9. märtsil 1842 Milanos
"Nabucco"
on Giuseppe Verdi kolmas ooper, mis tõi talle kuulsuse.
Olen
näinud Tallinnas ooperi „Nabucco“ kontsertettekannet 2012 .a , esitasid Läti Rahvusooperi solistid – Samsons Izjumovs,
Julianna Bavarska, Kristīne Zadovska, Viesturs Jansons, Rihards Mačanovskis jt
– ning koor ja Rahvusooper Estonia orkester dirigent Aigars Meri juhatusel.
Mulle
meeldis väga Abigaille- Juliana
Bavarska. Riputan pildi siia ,et tunneksin ta ära kui juunis Riia
Ooperifestivalile sõidan, see on mu järgmine reis.
Viinis on 01.mail „Nabucco“ koosseis selline:
Jesús
López-Cobos | dirigent
Günter
Krämer | lavastaja
Petra
Buchholz | lavakujundus
Manfred
Voss | lavakujundus
Falk
Bauer | kostüümid
Manfred
Voss | valgustus
Ooperi sisuks on 587 e.m.a. Babüloonia sõda Jeruusalemma vastu. Peategelased on Babüloonia kuningas Nabucco, tema tütred Fenena ja Abigaille, ja heebrealased: ülempreester Zaccharia ning prints Ismaele. Üks lugu ooperis on ajalooline draama- juudi rahva väljaajamisest oma maalt, teine lugu peredraama isa Nabucco suhetest hea tütre Fenena ning „paha“ ebaseadusliku tütre Abigaillega. Võib välja tuua ka kolmanda -armastuseloo: nii Abigaille kui Fenena armastavad prints Izmaele. Millisele loole lavastus keskendub, sõltub lavastajast.
Lavastaja
Günter Krämer on soovinud näidata juudi rahva kannatusi , väljunud libreto aja- ja piibliloolisest kontekstist ja sidunud lavastusse ka holokausti teema.
Tegevus
on paigutatud peaaegu tühjale lavale. Tagaseinas on õhkõrn kardin nagu loor, millele projitseeritakse heebrea tähti. Klaakast oli üks väheseid esemeid laval, otstarvet ma täpselt ei mõistnud.
Koor tuleb lavale kohvrid käes, ilmselgelt arglikud ja hirmunud - vihje pagulastele.
Vangide koor kannab käes pilte – tõenäoliselt holokausti ohvrite pildid. Laulu lõpuks asetab koor kõik pildid lava servale.
"Nabucco koorid on suurepärased, tõenäoliselt kõige tuntum koor " Va, pensionero, sull'ali dorate". Tühjal kõrgel laval justkui vaakumis kõlab see eriti hingekippuvalt. Seda koori tunnevad ka need, kes klassikalist muusikat iga päev ei kuula. Siia riputan aga hoopis teistmoodi video "pensionerost", esimeses pooles laulavad koos Luciano Pavarotti ja Itaalia popartist Zucchero, sama video lõpus aga Tiibeti poistekoor.
Koor tuleb lavale kohvrid käes, ilmselgelt arglikud ja hirmunud - vihje pagulastele.
Vangide koor kannab käes pilte – tõenäoliselt holokausti ohvrite pildid. Laulu lõpuks asetab koor kõik pildid lava servale.
"Nabucco koorid on suurepärased, tõenäoliselt kõige tuntum koor " Va, pensionero, sull'ali dorate". Tühjal kõrgel laval justkui vaakumis kõlab see eriti hingekippuvalt. Seda koori tunnevad ka need, kes klassikalist muusikat iga päev ei kuula. Siia riputan aga hoopis teistmoodi video "pensionerost", esimeses pooles laulavad koos Luciano Pavarotti ja Itaalia popartist Zucchero, sama video lõpus aga Tiibeti poistekoor.
Fenena ja Abigaille vastuseis näidatakse vaatajale kätte juba „Nabucco“ suurepärase avamängu ajal: eesriie avaneb ja laval minimaalsete vahenditega loodud lastetoas (poiss kiigutab käes kiikhobust) tantsivad kaks lapseohtu baleriini, üks mustas ja teine valges kostüümis , nagu must ja valge luik, püüdes võita mängiva poisi tähelepanu. Lõpuks lükkab must luik valge luige pikali ja tantsib üle poisi.
Valisin selle etenduse välja Suure Placido Domingo tõttu. Ma ei
pidanud pettuma. Kuigi Placido Domingo ei ole enam üks särav tenor kolme tenori
hulgas, on 73 aastane heas vormis ja minu jaoks viimase noodini nauditav .
Võrratu
oli Abigaille osas ka Anna Smirnova, jõuline sügav vene metsosopran, vääriline partner Domingole.
Päeva lõpuks jalutasin läbi Stephansplatsilt. Kirik oli avatud ürituse "Valgus Viinis öösel" raames, orel mängis, süütasin küünla. Mind alati hämmastab , miks inimesed kirikus nii palju pildistavad. Kas nad vaatavad ka neid pilte kodus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar