Riia ooperifestival. 2.

04.06.2014  Riia ooperifestivalil Gaetano Donizetti  „Lucia de Lammermoor“

Dirigent Valdis Butans

Lavastaja Andrejs Zagars, oli Läti Rahvusooperi direktor 1996-2013. Alates 2011 korraldab Läti Rahvusooperis meistriklassi EuropeanNetworkofOperaAcademies (ENOA)  raames ning osaleb paljudes rahvusvahelistes žüriides. Autasustatud 2012 aastal ka Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga! 

 „Lucia de Lammermoori lavastas Läti Rahvusooperis 2012 aastal, tema töö on ka Riia ooperifestivali „Trubaduur“, mida ma kahjuks ei näinud.

2011 nägin Metropolitan  Opera ülekannet „Lucia de Lammermoorist“ võrratu Natalie Dessay ja Marcello Giordaniga.

2011.aastal mängis Donizetti ooperit  Pärnu ooperipäevadel Peterburi Ooperi-teater. See oli väga moodne lavastus, tegevus oli paigutatud tänapäeva ning Luciast oli saanud gootitüdruk.  

„Lucia de Lammermoori“ muusika on kaunis algusest lõpuni. Säravad aariad, tertsetid, sekstetid loovad palju võimalusi artistidele  hääle demonstreerimiseks.

Sekstett „Chi mi frena in tal momento“, kus Luciat laulab Anna Netrebko:

Riias laulsid:

Luciat Inga Šjubovska . 

Nii noor artist , et tema pildigi leidsin vaid Riia ooperi kodulehelt. Aga särava häälega ja kaunis.

Edgardot Murat Karahan külissolist Türgist.

Enrico Ashtoni Valdis Jansons, kes on küll Läti artist, kuid Läti Rahvusooperi artistide nimistus teda ei leia, laulab laias maailma

Meeshääle näiteks  Enrico aaria „Cruda Funesta Smania“,laulab Valdis Jansons. 

Millisesse ajastusse tegevus oli paigutatud, ütlen ausalt, aru ei saanud ja kava oli seekord nii napi jutuga. Meesosatäitjad olid sõjaväevormides ning relvastatud. Seekord olid laval koerad," Rienzis" hobune. 

Gaetano Donizetti ooper on dramma tragico ja Riia  lavastus oli algusest lõpuni traagiline. Ooperi lõpp on minu jaoks siiski liiga verine. Nii oli ka Metropolitan Opera lavastuses. 

Riputan siia kuulsa Lucia hullumise stseeni ja aaria viimasest vaatusest „Eccola...Il dolce suono“ Metropolitan Opera lavastusest, Natali Dessay on ületamatu. Aga lõppkokkuvõttes näeb kõik välja nagu thrilleris.

Eraldi peab kiitma lavakujundust, kunstnik Andris Freibergs. Lava on pooltühi, II vaatuses laud ja paar tooli. Lava taga- ja külgseintel on videoinstallatsiooniga loodud  hallikasvalge murenenud marmorsein. Keset seda seina on ekraan, millel vahepeal jookseb aeglaselt must-valge film või vahetuvad pildid, mõnikord on see aga nagu suur aken, kus lauljad oma etteasted esitavad. Kostüümid on samuti, valged, hallid ,mustad ja vahepealsed toonid. Kõik see kokku jättis must-valge filmi mulje ja süvendas veelgi laval toimuva traagikat. Ainus värv selles must valges filmis oli punane veri. Täienduseks oma seletusele riputan siia pildi, mille tegin kui ooper läbi sai.

Suurepärane etendus. Seda kuulates mõtlesin, et Estonia näitlejate koosseis seda hetkel lavale tuua ei võimalda .

05.06. 2014 Riia ooperifestivalil  Wolfgang Amadeus Mozarti „ Figaro pulm“

Lavastus esietendus Läti Rahvusooperis 28.02.2014.

Dirigent  Zbiegniew Graca

Seda ooperit ei olnud ma varem  näinud. Kuulanud  plaadilt küll. Ja ooperi avamäng on mulle tuttav lapsepõlvest.  Oli selline vene ringvaade „Süütenöör“ , selle ühes episoodis dirigent juhatab avamängu ooperile „Figaro pulm“ ning ise meenutab, et korteris jäi triikraud sisse.  Mida hoogsamaks muutus tempo, seda hirmsamaks mõtted ja kujutluspildid, tulekahju loomulikult polnud. Tõenäoliselt oli see tuleohutuse propagandaks tehtud lõik, vaatasin mitu korda ja avamäng jäi meelde.

Avamäng ooperile „Figaro pulm“ Viini Sümfoonikute esituses.

Kiidan kõigepealt lauljaid Läti rahvusooperis jagub häid lauljaid. Läti Muusikaakadeemia  on  kasvulava ka teistele maailma ooperilavadele. Tean kohe nimetada Elīna Garančat ja Kristīne Opolais Viini Riigiooperis , kes mõlemad on laulnud ka Metropolitan Operas. Ehk jõuab ka meie Ain Anger kunagi New Yorki.

Susanna osas laulis  Elina Šimkus

Krahv Almavivat Janis Apeinis

Krahvinnat Evija Martinsone

Figarot Rihards Macanovskis

Cherubinot Anna Konovalova

Selle etenduse puhul tulebki rääkida lavastusest. Lavastaja Marcelo Lombardero on argentiinlane. Esimest korda viibis ta Riias 1996.a  ooperiartistina, et laulda sisse plaat. Tema lavastuses on maksimum värvi ja kirge ning lõunamaist temperamenti, mille artistid on hästi omaks võtnud.

Mozarti „Figaro pulm“ on koomiline ooper ,mille keskmes on feodaalne „esimese öö õigus“ ,jus primae noctis, mida krahv Almaviva soovib kasutada Figaro pruudi Susanna suhtes.

Lavastaja paigutas tegevuse Lõuna-Ameerika 80-ndatesse aastatesse.  Jutustan siin ümber  kavalehel öeldut.  Lavastaja sõnutsi ei valinud ta juhuslikult 80-ndaid, see oli aeg kui poliitiline diktatuur Argentiinas nautis oma tippu, võimuesindajate privileegid olid kõrgemal inimõigustest ning see  võimaldab tõmmata paralleele feodaalaja ülikute piiramatu võimu ja esimese öö õigusega. Taotluslikult meenutab lavastus kuulsaid Ladina-Ameerika teleseriaale. Lavastaja avastas, et Ladina Ameerika seebiooperid  olid populaarsed ka Lätis ja 80 aastate kitš võimaldas tal luua omamoodi „neorokokoo“ õhkkonna lavastuses.

Lavastaja ütleb, et eesmärk ei olnud mõelda välja uut ajalugu , vaid teha mozartiaegne libreto lähedaseks  tänase päeva vaatajale. Lavastaja sõnutsi elab klassika kaua vaid siis, kui suudetakse näidata, et selles lahendatavad dramaatilised konfliktid on tähtsad ja neil on mõtet ka 21. sajandil inimesele. Vastupidisel juhul tegeldakse arheoloogia, aga mitte kunstiga.

Huvitavad mõtted, kuigi ma ei nõustu kõiges. Hindan klassikalist ja ajastutruud lähenemist, kuid olen avatud ka moodsatele lahendustele. Ooper meeldib mulle igatemoodi. Hea lavastus ei tapa muusikat. Niikuinii olen ma ooperit rohkem kuulnud plaatidelt kui on õnnestunud teatris näha ja kuulda.

„Figaro pulm“ Riia ooperimajas täitis lavastaja eesmärgi. Tõeline koomiline ooper, saal rõkkas naerust, varem ei ole  kogenud sellist reageeringut.

Lavale oli toodud homopaar. Orkester mängis Mozarti vahele mõned taktid populaarsest Suzanna laulust Susanna, Susanna Susanna I'm crazy loving you - saal rõkkas äratundmisrõõmust.  Ooper oli varjamatult seksuaalne.

Kui mulle kõik ei meeldinud, on viga minus- ma ei vaata ka Ladina-Ameerika seriaale.

Kokkuvõtte oli etendus nauditav, kuid hea, et kõikide ooperite tegevust ei paigutata Ladina-Ameerikasse.

Susanna ja Figaro teenijate toas.

Lavakujunduse autor Diego Siliano võttis samuti eeskujuks  seebiseriaalid, eriti „Ka rikkad nutavad“ ja oma sõnutsi vaatas „seebioopereid“ kujunduse tegemise ajal väga palju. Ta soovis lavakujunduses rõhutada sotsiaalseid erisusi.  Teenijate tuba on keldrikorrusel- kõrgel asetseva akna taga olid näha muruniitja ja niitja jalad. Seevastu krahvinna eluruumide eredad maitsetud värvikooslused ja staatust rõhutavad esemed, kunstniku sõnutsi oli 80aastate kitši loomine tõeline nauding.

Ideede allikaks oli talle ka Columbia narkoparuni Pablo Escobar kes tegi lühiajalise karjääri ka poliitikas, fazenda.

3. vaatuses oli laval tõeline troopikaöö. Pildil krahvinna ja peidus Figaro.

Oma sõnutsi kasutas kunstnik värve ,mis on omased mehhiko kunstnikule Frida Kahlole:  eredad  ja elurõõmsad.

Siin Frieda Kahlo autoportree.

Mööda ei saa minna ka kostüümidest, mille autor Luciana Gutman on samuti Argentiinast. 

Pildid keskele Susanna ja Figaro ning Figaro taasleitud vanemad.

Kunstniku eesmärk oli kostüümide kaudu anda edasi staatust  ja sotsiaalseid erinevusi. Kunstniku lemmik oli krahvinna, kes muutus kõige rohkem etenduse jooksul. I vaatuses maitsetu rikas ja luksuslik ohtrate kuldsete kaunistustega, mis sümboliseerib krahvinna elu kuldses puuris. Viimases vaatuses on krahvinna sunnitud ümber riietuma ja kandma Susanna riideid.

Etenduse kostüümid on tugeva erootilise laenguga, mis kunstniku sõnutsi väljendab tegelaste soovi olla armastatud ja hellitatud.

Laval oli tõeline kitš, häbitu ja ennast mittehäbenev seebiooper.

Oli huvitav vaadata ja võrratu kuulata.

Minu ooperifestival piirdus nende kolme ooperiga. Jäin väga rahule.

Rienzi avamängu olen kodus iga päeva Youtubest kuulanud, vaimustav muusika.

„Lucia de Lammermoori“  võiks ikka ja jälle kuulata.

Vaevalt mul õnnestub veel nii huvitavat „Figaro pulma“ lavastust näha.

Õnnestunud ooperireis!

Ooperifestival Riias kestab 15. juunini.

Järgmise aasta Riia ooperifestival toimub 05-18. juunil .

Kavas on Puccini: „Manon Lescaut“, „ Gianni Schicchi“, „Boheem“, „ Madam Butterfly“ ja „Tosca“ ning ooper-ballett  „Le villi“

Lähme kuulama! Lätlastel on väga head lauljad. Kuigi mitmed paljunähtud etendused, aga lätlased  oskavad üllatada.