28. juuli 2014

Selle kuu luuletus.


Sel kuul viibisin matustel ja mind hakkas kummitama Ellen Niidu luuletus "Kõik on nii habras". Armastage neid, keda peate kalliks, ootamatult võib olla juba hilja oma tunnete väljendamiseks .

Kõik on nii habras.
Ellen Niit.

Kõik on nii habras
ja katkeb kohe.
Jää varitseb igas viivus.
Igas veetilgas
on magamas
mardus,
kirmetise kalevipojamõõk
on kõikides ojades.

Las ma armastan sind
täna,
võib-olla on homme
hall juba astunud.

Kõik on vaid viivu pikkune -
vereliblede voolamine,
pilkude valgus,
käepigistuse soojus.

Mere tummad silmad
on tardumas jääks.
Silmapiiril on pilved
tuiskusid täis.

Las ma armastan sind
täna,
kuni talv
on veel tulemata.

Jääkirme haprus
on näiv,
mu armas,
lumehelveste lummus
virvatulede taoline.

Las ma armastan sind täna,
mu armas.
Ei ole muud

edasi lükkamas talve.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar