Francesc Miralles. Armastus pisiasjadest"

Francesc Miralles

"Armastus pisiasjadest"

Hispania keelest tõlkinud Mai Tõnisoo

Toimetanud Tuuli Rehemaa

Kirjastus"Tänapäev"

sari "Punane raamat"

217 lehekülge.

Selle raamatuni jõudsin seeläbi, et loen kõiki „Punase sarja“ raamatuid ning  pärast 2007.aastal Barcelona külastamist ka Katalaani kirjanike raamatuid. Kuigi Francesc Miralles'i loetakse Katalaani kirjanikuks, on raamat tõlgitud hispaania keelest, nii et võta sa kinni, kas tegu on Katalaani või Hispaania kirjanikuga. 

Katalaani keelest  tõlgitud raamatuid minu loetud raamatute nimekirjas on:

Albert Sánchez Piñol „Külm nahk „ ja Pandora Kongos“. Mõlemad väga head, pisut ulmelised seiklusromaanid, kus põnevuse tagant tõusevad esile inimeksistentsi probleemid.

Carme Riera „Pool hingest“ Nüüdisromaani“ sarjas.

Asha Miró ja Anna Soler-Pont  „Sandlipuu varjus“.

Lugemise järjekorras on  äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Mercè Rodoreda „Teemandi väljak“.

Ajaloohuvilisena oli põnev lugeda ka hispaania keelest tõlgitud  Juan Ignacio Siens-Dkezi raamatut „ Ramón Llull. Keskaja piiril.“  Ramón Llull on katalaani poeet, teadlane ja filosoof, ühtlasi palverändur ja seikleja.

Aga Francesc Miralles’ i „Armastus pisiasjadest „ on just nii võluv ja tore raamat nagu Mae sellest kirjutanud on:  http://maemaailm.blogspot.com/2014/09/armastus-pisiasjadest-francesc-miralles.html

Peategelane Samuel on ülikooli germaani kirjanduse professor, seetõttu on raamatus viiteid saksakeelsele kirjandusele (Goethe, Kafka, Brecht ja Hesse) ja selle õpetamisele ülikoolis. Õpetamise kohta ütleb professor nii „Idamaa tarkade õhtul oli minu kingituseks viimased tööd loodritelt, kes polnud osanud isegi Wertheri nime õigesti kirjutada. Lasin mõned läbi kaastundest ja teised selleks, et ei peaks nende töid septembris uuesti lugema. See poleks olnud esimene kord“.

Tänu tähendusrikkalt  just 01. jaanuaril korterisse tunginud  kassile,  kes Jaapani kirjaniku järgi saab nimeks Mishima, muutub Samueli elu täielikult. Üks asi viib teiseni. Üksildane professor sõbruneb ülakorruse korteri vana mehe Justusega , kes peab sellist huvitavat ametit nagu koostaja. Kohvikus kohtab ta müstilist kosmoloogi Valdemari. Lisaks uutele sõpradele ilmuvad tema ellu kaks naist, üks kaugest lapsepõlvest, teine olevikust. Ja nii ei ole see kurb raamat üksildase inimese elust, vaid lugu sõprusest, armastusest ning sellest, kuidas hirmust lahtilaskmine aitab armastuse ja sõpruse üles leida.

Ise loeb professor ka huvitavat raamatut:  tõlkimatute sõnade ja väljendite sõna raamatut: „They Have a Name for It. Koostaja Howard Rheingold. Täiesti olemas.

Eriliselt võluvaks teevad minu jaoks raamatu selles ohtralt esindatud kirjanduslikud tsitaadid ja muusikalise vihjed.

Siin kõlab Felix Mendelssohni "Veneetsia gondlilaul "("Venetian Boat Song")

Kui heliloojalt küsiti, mis ta tahtis öelda oma lühipaladega tsüklist „Sõnadeta romansid“, vastas ta:

"Muusikast räägitaks palju, kuid öeldakse vähe. Minu arvates pole sõnad selleks võimelised ning kui ma usuksin vastupidist, jätaksin muusika kirjutamise /…/. Muusika, mida armastan, pole minu jaoks liialt ebaselgete mõtete väljendamine sõnade kaudu, vaid mõtted, mis liialt selged, et neid saaks sõnadega edasi anda.“

Mõned näited veel tsitaatidest:

 Raamatu moto on  Robert Braultilt http://rbrault.blogspot.com/

„Naudi väikseid asju, sest ühel päeval võid vaadata tagasi ja saada aru, et need olid suured asjad.“

Lk. 129 Buddha tervendav idee. „Olgem tänulikud, sest kui me täna palju ei õppinud, siis õppisime vähemalt natuke, ja kui me natukegi ei õppinud, siis ei jäänud me vähemalt haigeks, ja kui me jäime haigeks, siis me vähemalt ei surnud; niisiis, olgem kõik tänulikud.“

Herman Hesse „Demianist“:

 „Lind võitleb end munast välja. Muna on maailm. Kes tahab sündida peab maailma purustama. Lind lendab jumal a poole.“

„Ma ei tahtnud ju muud, kui püüda elada nii, nagu mulle loomuomane oli. Miks oli see küll nii hirmus raske“

Raamatus on väga  erinevaid muusikalisi viiteid, lisaks eelpool kuulatud Mendelssohnile viidatakse: Bela Bartok "La picota", Verdi „Reekviem“, Billy Holiday laul „The Difficult I’ll Do Right Now, The Impossible Will Take a Little While“, Felix Mendelssohn „Veneetsia gondlilaul“ , John Coltrane „ A love Supreme“

Tutvustuses on öeldud, et Francesc Miralles on ka ise muusik.

Guugeldades leidsin tema bändi Nikosia. „Wings of the Soul (Hannah's Song)“ kohta on öeldud, et muusika autor Francesc Miralles’ .

Poeetiline, müstiline ja soe raamat. Küllap aitas lugemiselamusele kaasa ka suurepärane tõlge. Kui üldse norida, siis lõpp oli liiga ilus, aga raamatu väärtust see ei kahanda.

Lõpetuseks veel üks lõik raamatust, Lk. 62: „Igal valgusel on oma vari. Pealtnäha lihtsad inimesed varjavad eneses maailma, kus leiavad aset kujuteldamatud sündmused. Kui peaksime juhuslikult sinna sattuma, tabab meid rahutus ja hirm, justkui neid ,kes tungivad kellegi teise aeda.“

Siia riputan maali, mis romaanis ripub Justuse korteris, ja millest möödudes professor ühmab,:“ütle mulle, kui udu on hajunud“.