„Ida Friis veri“
Klaus Peter Wolf
Atlex 2014
Tõlkinud Piret Pääsuke.
Toimetanud Anu Stolovits
255 lehekülge.
Klaus Peter Wolf oli 2014 aastal kirjandusfestivali Prima Vista
külaline ning temast võib lugeda siin:
Aastatel 200-2014 on Ida-Friisi kriminaalromaanide
sarjas ilmunud 8 romaani,
„Ida –Friisi veri“
on sarja teine raamat.
Sarja raamatutes juhib menetlust sümpaatne naiskomissar Ann
Kathrin Klaasen. Paralleelselt krimilooga jookseb suhtedraama: Ann Kathrin
Klaasen ja endine abikaasa ning Ann Kathrin Klaaseni armulugu kolleegiga.
Selline käsitlus lisab krimiloole muidugi vürtsi ja nii tehakse enamus krimkades,
kuid ausalt öeldes oli selles raamatus suhtedraamat minu jaoks juba liiga
palju.
Raamatu tutvustuses on öeldud: Ühel hommikul leiab Ida-Friisimaa kriminaalkomissar
Ann Kathrin Klaasen oma kodu ukse tagant laiba. Selgub, et vana naine pole
surnud loomulikul teel, kuigi surmatunnistusel seisab «südame seiskumine». Kohe
juhtumi uurimise alguses saabuvad vihjed kurjategija järgmisest ohvrist.
Ilmselt on Klaasen tõmmatud mängu, mille reegleid ta veel ei tunne. Põhjamere
rannikul, kus tavaliselt suvitajad rahulikult jalutavad, algab kihutamine elu
ja surma peale.
Raamat algab nii: „Ann
Kathrin Klaasen oli liialt oma mõtetesse süvenenud. Istudes terrassil rannakorvis
ja põrnitsedes oma mobiili, ei märganud ta, et teda jälgitakse.
Mees
lonkis aeglaselt mööda ja noogutas talle. Mehe trump seisnes selles, et temas
ei olnud vähimatki sarmi. Inimesed nägid teda, kuid unustasid ta otsekohe. Ta
oli veetnud hulga aega nende läheduses peaaegu nähtamatuna.
Jah ta
oli endas täiesti kindel- ta oli teinud õige valiku. Kõigepealt tundis ta Ann
Kathrin Klaasenit vaid ajalehtedest ja mõnest põgusast telekaadrist, kust
polnud küll jäänud muljet naisest, kelle jõuvarud on ammendumas.
Vahepeal
oli ta kogunud Ann Kathrin Klaasenist palju artikleid. Ostfriesische Kurier oli talle peaaegu terve
lehekülje pühendanud. Uurija, kes oli psühholoogilise sisseelamisvõimega
tabanud peast segi sarimõrvari.
Talle
meeldis, kuidas Ann Kathrin Klaasen kurjategijast rääkis. Sai aru motiividest,
mõistis, mis oli juhtunud. Parem kui ükskõik milline hingeurgitseja.
Jah, ta
oli teinud õige valiku. Ann Kathrin Klaasen mõistaks tedagi, ükskõik kui
jälestusväärseks peaks ülejäänud maailm tema sooritatud mõrvu.“
(Küllap
nii mõnigi lugeja mõtleb nagu mina, mis asi see rannakorv on.)
Rohkem nagu ei tohikski sisu kohta ette ära öelda kui et, kurjategija
palkab endale uurija, kes avastaks ta juba sooritatud ning tulevikku planeeritud mõrvad.
Ladusalt kirjutatud raamat, mõistlik arv lehekülgi,
vähendatud formaadis (saksa keeles ilmub sarjast Taschenbuch).
Ainult, et ……mulle meeldib rohkem kassi- ja hiiremäng,
sadistlikud piinamise kirjeldused jätan vahele. Selles raamatus pidin päris palju lehekülgi vahele jätma ning nii lugesingi raamatu kusagilt poole pealt alates
üle ridade lõpuni.
Kirjanik ise elab oma lugude tegevuspaigas Hollandis Põhjamere äärses Ida-Friisimaa linnas Nordenis. Mina küll ei olnud sellest kohast varem midagi kuulnud. Seega n.ö. kodukoha krimi, aga mitte nii rahumeelne ja
mõnus kui Midsomeri lood
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar