Robert
Galbraith
„Käo
kukkumine“
Inglise
keelest tõlkinud Tiia Krass
Toimetanud
Kristina Rüütelmaa
Kirjastus
Varrak 2014
480
lehekülge
Esiteks
teeb raamatu põnevaks autor- Robert Galbraith on J.K. Rowlingi pseudonüüm. Olen
lugenud Harry Potteri esimest ja teist raamatut, tahtsin teada, mida mu lapsed
loevad. J.K. Rowlingi esimene mittelasteraamat „Ootamatu võimalus“ meeldis
mulle.
Teiseks on „Käo
kukkumine“ on täitsa põnev kriminaalromaan. Eeldab küll mõnevõrra rohkem
süvenemist lugemise ajal, sest kergelt ei tule midagi kätte ei eradetektiivist peategelasele
Cormoran Strikele ega ka lugejale. Kohati on tunne, et autor üritab n.ö. „päriskirjandust
teha“
Stiilinäide
lk. 226 Iga Kensington Gore’i poole
astutud sammuga hõõrus Strike’i protees jalakönti aina valusamini. Higistades
raskes mantlis, kui taamal lõi kahvatu päike pargi helendama, küsis Strike
endalt, kas see kummaline kahtlus, mis oli ta tugevasti enda haardesse võtnud,
oli midagi enamat kui porilompi langenud vari, valguse trikk, tuule tekitatud
illusoorne virvendus lombipinnal. Kas oli üks limane saba need imetillukesed
porimullikesed korraks pinnale löönud või polnud seal muud kui vaid vetikatest
tekkinud tähenduseta gaasipahvak? Kas seal võis olla maskeerituna , mudasse
peitununa varitsemas midagi, mida teised võrgud olid asjata traalinud“.
Peategelane
on värvikas ja isemoodi, mitte ainult seetõttu, et on Afganistani sõjas
kaotanud ühe jala. Raamatus teeb kaasa Londoni linn, nii et kunagi ehk pakutakse turistidele ekskursioone "Cormoran Strike radadel".
Igati loetav raamat, ette võib heita vaid, et hirmus palju lehekülgi. 480 lehekülge, kahju on krimkale kulutada, aga nüüd on see tehtud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar