Mariusz Szczygieł "Gottland"

Mariusz Szczygieł

"Gottland"

Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu kirjastus

Tartu 2014

199 lehekülge.

Raamatust veel: 2009.a.Euroopa Raamatu auhind ( Prix du Livre Europeen ).  Euroopa raamatuauhinda annab alates 2007. aastast välja Pariisis asuv Esprit d’Europe. Auhind tõstab esile Euroopa väärtusi ja aitab inimestel mõista ELi ühe tervikuna.  
Raamatu väljaandmist eesti keeles  toetas Poola Raamatu Instituudi tõlkeprogramm Poland.

Sellel raamatuni jõudsin „Sirbi“ kaudu. 14.08.2014 „Sirbis“ oli Tiit Hennostelt huviäratav retsensioon „Kafkarna – vaikivad inimesed“ http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22617:kafkarna--vaikivad-inimesed&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3502

Lisaks Kaur Riisma luuletus „Lõbus ajalugu“ Mariusz Szczygiełi „Gottlandi" ainetel.

Kui selle kuu kuulsaim luuletus poleks ise esile kerkinud, oleksin valinud Kaur Riisma luuletuse, mis algab nii : „Mida rohkem me unustame, seda jaburamaks ajalugu muutub.

Ja seda vähem peab välja mõtlema, et oleks kurb, ja naljakas.“

Raamatu 200. leheküljele on mahutatud reportaazlikud lühijutud kommunistlikust Tšehhoslavakkiast.

On sellised lood:

Lugu ettevõtlikust jalatsitootjate äriperekonna Batade elust 1882- 1990.

Jutustus näitlejanna Lida Baarovast, keda süüdistati hitlerlastega koostöös, jutustuse nimi paljutähendavalt „Üksnes naine“.
Pildil näitlejanna 1937.aastal.

Maailma suurima Stalini monumendi püstitamisest (1949) ja likvideerimisest (1962) Prahas- jutustuses „Armuavaldus“.  Nii „kaunistas „ monument Praha vaadet kuni purustamiseni

Jutustusest „Tragöödiakütt“, nn. kirjandusliku praagi hävitamist tsiteerisin kirjutades raamatust„ Naine puuris.

Jutustus Helena Vondráčkovast, kes laulis trios "Golden Kids" koos Marta Kubišova ja Václav Neckářiga.  

Siin Golden Kids 70.-ndatel oma hiilgeaegadel.

Ja nende esituses „Časy se mění“

Ja siin Golden Kids 2004.a.

Ja nii kõlab aastaid hiljem sama hitt "Časy se mění“:

Helena Vondráčkova laulis kogu nõukogude aja, mäletan blondi tšehhi lauljannat. 

Enim meelde on tema esituses jäänud Roberta Flacki hitt „Killing Me Softly with His Song“, millele Zdenek Borovec tegi  tsehhi versiooni "Dvě malá křídla tu nejsou"  

Trio teine naislaulja, väga huvitava tämbriga Marta Kubišova, kes oli kuni 1970 aastani väga menukas, võis Tšehhis laulda taas alles 20 aastat hiljem. Temast ei ole ma midagi kuulnud, aga 1969.a.  laulis ta nii laulu "Mama":

Lauljannade jutustuse nimi on „ Elu on mees“. Sellist nime kannab Marta Kubišova  laul Pavel Vrba sõnadele: „Zivot je Chlap“.

Raamatus on laulu teksti tõlge Hendrik Lindemaalt

Lk. 138. "Elu on mees

kelle pärast läheb igaüks hulluks

ent mina usaldan teda ehkki ta on petlik

nagu keerdunud viinamarjaväät

ent mina usun teda

sest on taevast saadetud

ehkki taevas on vahest pilves

elu on mees kes pole mulle võõras

ta ei ole hea mees

miks siis teda nõnda armastan

kui hirmutab mind tema hääl

kardan et ta ütleb „küllalt“

ja 

kardan näha tema selga".

Siia riputan  Marta Kubišova laulmas 2013 aastal oma noorusaja hitti "Mama". Pole enam seemis 1969 aastal, aga milline tämber ja ikka veel kaunis naine. Olen juba terve õhtu teda kuulanud, ostaksin tema plaadi! Ma polegi Prahas käinud. (Vaatasin ka Helena Vondráčkova 65. sünnipäeva kontserdi videosid, aga neid minu arvates enam üles riputada ja kuulata  ei sobi.)

Loomulikult ei lugenud ma raamatut nostalgiast 70-ndate aastate tšehhi kerge muusika vastu, kuid muusika kuulamine raamatu taustaks oli boonus. Aga see raamatulugu sai mul küll väga muusikaline.

Raamatu teema võib kokku võtta ühe sõnaga: kollaboratsionism. 
T.Hennoste kirjutab „Sirbis“põhjalikult, mul pole sellele midagi tarka lisada. Samas „Sirbis“ on ka intervjuu ajaloolase Jaak Valgega samal teemal, aga  eesti kollaborantidest. Jaak Valge kirjutab raamatut juunikommunistidest.

Mariusz Szczygiełi jutustused on ühtaegu traagilised ja koomilised. Väga palju mõtteainet mahub 199 leheküljele. Kas piisab kui öelda: "Ma olen üksnes naine"?

Soovitan lugeda.