Selle kuu luuletus

See luuletus sobib novembrisse väga hästi, ei ole igavamat ja kurvemat kuud. 

Lisaks taasavastasin enda jaoks M. Lermontovi raamatu „Meie aja kangelane“ ja käisin Pärnu teatris „Endla“  vaatamas etendust. Et oleks huvitavam, panen siia kaks erinevat tõlget.

Mihhail Lermontov

On igav ja kurb

On igav ja kurb - pole ühtki kes ulataks käe,

kui murede kütkes end laastad…

Kui loota veel? Milleks, kui täitumist  iial ei näe?

Kuid aastad, need kaovad - kõik paremad aastad !

Kui armastaks? Keda? Ei kesta saa jäädavalt see,

kuid hetkeks ei tasu ju vaeva.

Kui endasse vaataks? Seal midagi rõõmu ei tee,

kui palju ka möödunu tuhas ei kaeva.

Jää kirgede tuhin, kuid seegi kord lahkuma peab,

sest mõistus on kohtunik vali,

ja kõik meie elu - kes teraselt vaatab, see teab -

muud pole kui rumal ja labane nali ...

Tõlkinud August Sang.

Kogumikust Maailma luule. Kuldne klassika.

On igav ja kurb

On igav ja kurb! - Pole suruda kellegi kätt,

kui südamehädas end laastad ...

Ja soovid ... Mis kasu on toonud see soovide pett?

Kuid aastad, need kaovad, kõik paremad aastad ! -

Arm - keda küll helliks? -,ei tänaseks tasu end see,

kuid igavest armastust pole ...

Kas endasse vaatad? - Sääl möödunust puhas on tee:

rõõm, piinad ja kõik on nii armetult kole.

Ja kired? - Kaob vara või hilja see magus-õrn äng,

eks mõistus tast jagu saa vali.

Ja elu, kui jaheda huviga vaatad, on mäng,

on selline rumal ja tühine nali !

Tõlkinud Marie Under.

Pärnu Teater Endla „Meie aja kangelane“  kavalehelt.