Minu selle kevade aiaraamatud.

Kevad on saabunud ning töövälisel ajal on raskuskese kandunud ilukirjanduse lugemiselt ja kultuuriüritustele sõitmiselt aiatöödele.

Juba 25 aastat oma praeguses kodus elades mõtlen, et kui pensionile jään, teen aia päris korda- selliseks nagu aiad ajakirjades. Aga pensionile ei ole jäänud ja aed on nn. laisa inimese aed. Mõnel aastal on aiapisik suuremal  määral kallal, teisel aastal võtan lõdvemalt. Tänavu on aiapisikuga nakkus üsna tõsine tänu eelmisel aastal Saaremaal külastatud Heli Kuuse aiale. Mulle meeldivad aiad, kus kõik, mis kasvab, ka suhu pista kõlbab.

Sellel kevadel ostsin endale sellised aiaraamatud:

„Kodune mahepõllundus.“

Autorid: Katrin Uurman, Tairi Albert ja Kaire Talviste

Kirjatus Pegasus 2014

Selle raamatu vastu tekkis huvi kui lugesin Aidi Valliku blogi. Eelmisel suvel jagas ta muljeid permakultuuri viljelemisest. Otsisin, mis eesti keeles permakultuurist kirjutatud ja leidsin selle raamatu.

Väga kasulik raamat. Nagu ikka aiandusraamatutes on peatükid: aia planeerimine; külvamine ja taimede hooldus; puud põõsad ja marjad. Näiteks aia rajamise peatükis väetiste all sõnniku, sõnnikuleotise, komposti, taimeleotiste, bioväetiste, maheväetiste, mereadru ja haljasväetiste kasutamisest. Ja mis juhtub kui väetamine üldse unarusse jätta.

Lisaks ülevaade Lilleoru permakultuuri viljelemist ja maheaednike tegemistest mujal Eestis. Huvitavad oli kuhikpeenrad, teen endale ka.

Kogu jutt liigendatult, lühidalt, kuid siiski piisavalt.  Nutikalt vormistatud  raamat, kastikestes eri värvidega esile tõstetud „Hea teada“ ja „Pane tähele“.

Mulle ei meeldi  oma väikesel köögiviljalapil käpuli käia ja põlvitada, seetõttu äratasid mahepõllunduse raamatus huvi tõstetud peenrad.

Kuna sellest oli kirjutatud lühidalt, otsisin põhjalikumat käsitlust ja leidsin sellise raamatu:

„Ruutaiandus.

Rikkalik saak väikeselt pinnalt.“

Anne-Marie Nageleisen

Saksa keelst tõlkindu Moonika Reedik

Kirjastus Varrak  2015

Tänu sellele raamatule avaneb mu köögiviljalapil nüüd selline pilt:

Mitmeti kasulik.

·         Ma ei pea enam  põlvitama vaid istun kasti serval.  Järele proovitud, eile tegin esimese  külvi salatite kasti.

·         Külvid on kaitstud koerte eest.

Pildil vasakul on näha uus kasvuhoone, mille tellisin just eelmisel suvel Heili Kuuse aeda külastades. Sel kevadel valmis, abikaasa ja laste ühise töö tulemusel. Kasvuhoones on praegu ainult minu lugemislaud ja tool.

„Aiast siin- ja sealpool aknalauda.

Nõuandeid taimekasvatajale läbi aasta.“

Eneli Käger

Kirjastus Varrak  2015

Selles raamatus on juttu nii  toa- kui ka aiataimedest. Põhjalikud tabelid ja värvipildid. Sirvinud olen ning kasulikke teadmisi  saanud. Puudust tunnen liigendatusest nagu mahepõllunduse raamatus, tähestikuline loend raamatu lõpus tuleks ka kasuks. Tänapäeval ei kärsi ju pikka liigendamata teksti lugeda.

Aed annab mulle asendamatu võimaluse lõõgastuda pärast päevatööd. Olen märganud, et isegi kepikõndi tehes või joostes vallutavad mind mõtetes tööprobleemid. Aiatöid tehes olen siin ja praegu.

Kuid aiatööd tehes ei koge tunnet, et nüüd teen ja nii jääbki. Alles augustis on tulemuste nautimise aeg, saak hakkab valmima ja umbrohi ei tülita nii hoogsalt. Igatsen midagi lõpetatut. Meenuvad aiad Hiinas: kivid, rohelised taimed ja vesi ning aia lõputult uuenevad vaated. 

Kuulsin poole kõrvaga kui aiasaates tutvustati Hollandi (?) aeda, mis oli üles ehitatud nagu maja erinevate tubadega. Idee hakkas huvitama. Aed kui eluruum, maja erinevate tubadega. Kui pensionile jään, teen ära.