Jüri Uljas "Eestlase keha kõneleb"

Jüri Uljas

„Eestlase keha kõneleb.

Teekond parema enesetunnetuse ja teiste mõistmise juurde“

AS Atlex 2015

136 lehekülge .

Mitte et ma sellest raamatust palju targemaks sain. Süvateaduslikuks raamatut nimetada ei saa, selleks olid uuringud eestlaste kohta liiga väikesearvulised ja järeldused rutakad. Aga huvitav oli lugeda.

Sellised peatükid nagu:  Kõne ja kehakeel ( Kõne tempo, pausid, hääl, intonatsioon, vaikus).

Välimus ja ilu.

Puudutused ( Funktsionaalsed, sotsiaalsed ,sõbralikud , armastusega seotud, seksuaalsed ).

Toredaid illustratsioone, kuid mitte ainult. Selles peatükis näiteks eemaletõukav müürimaaling , mida Berliinis oma silmaga nägin:

Kineesika- žestid, pealiigutused ja poosid.

Kineesika II- näoväljendused ja pilgud.

Prokseemika ehk ruum meie elus.

Kroneemika ehk arusaamine ajast

Lõhnad ja inimsuhted

Petmine

Mulje kujundamine.

Autor on osavalt kokku kogunud ja ühte raamatusse sünteesinud väliskirjanduses teema kohta avaldatu ning iga peatüki lõpetanud lühikese ülevaatega eestlaste käitumisharjumustest. Hästi süstematiseeritud ja  kerge lugeda

Näiteks peatükis Kineesika II näoväljendused ja pilgud lk. 56  kirjutab autor emotsioonide äratundmise uuringutest näoväljenduste alusel. Uuritavate arv oli väike, Eestis ainult 85 tudengit . „Huvitav on eelkõige see, et koos jaapanlastega tundsid eestlased kõige halvemini ära näos viha väljendumise. Jaapanlaste juures võis olla põhjuseks tauniv suhtumine grupi ühtekuuluvust ja harmooniat ohustavatesse emotsioonidesse, mistõttu on neil olnud vähem kokkupuudet viha väljendamisega. Eestlaste puhul võisid  aga probleemiks olla kõigi väga tõsised , pinges ja kontrollitud näod.

…

Emotsioonide  kontrollimisele viitavad ka teiste kultuurid esindajate kogemused suhtlemisel eestlastega. Välismaalastele on kohati raske eestlastega suhelda. Rõhutatakse seda, et eestlastele puuduvad näoilmed. Sellest räägivad eelkõige Lõuna-Euroopast pärit inimesed, minimaalselt väljendatavad emotsioonid ajavad neid segadusse.“

Emotsioonitud eestlased .

Autori soovil on üliõpilased teinud eksperimente. Näiteks uurides viisakust –istunud kohvikus  võõrasse lauda ja uurinud, kuidas eestlased reageerivad oma personaalsesse ruumi tungimisele.

Järeldus, et eestlased järgivad negatiivse viisakuse vorme- võõraga ei hakata suhtlema ja ta jäetakse rahule.

Eestlaste kohta ma midagi üllatavat teada ei saanud. Eestlaste personaalse ruumi vajadusest on teadlik igaüks, kes liinibussiga pikamaa bussiga sõidab, linnaliini bussis see nii silma ei hakka.

Huvitav oli teave lõhnade juures. Näiteks :  naiste kehakaalu hinnati vähemaks ,kui ta kasutas lille või pipralõhna. Piisas isegi kui fotosid lõhnastada. Greibilõhna mõjul hinnati  vastassoost inimest ligi 5 aastata nooremaks, samasooliste hindamisele see  ei mõjunud.

Greip on näiteks  Donna Karani DKNY Be Delicious lõhnabuketis. Muidu ka he alõhn.