Mohsin Hamid "Vastutahtsi fundametalist"

Mohsin Hamid.

„Vastutahtsi fundametalist“

Tõlkija Triin Olvet

Kirjastus äripäev 2015

160 lehekülge

Bookeri auhinna nominent 2007.

Raamatu peategelaseks on pakistanlane Changez, kes, lõpetanud väga heade tulemustega kodumaal keskkooli ja olles üsna hea jalgpallur, pürib tihedas konkurentsis õppima Ameerika Ühendriikide mainekasse  Princetoni ülikooli. Lõpetamisjärgselt konkureerib Changez  tööle ja saab ametisse ärinõustamis-firmasse. Igati edukas ja hästi tasustatud, pöördub ta tagasi Pakistani ja on nüüd ülikooli õppejõud. Raamat on sellest, mis toimub peategelasega neil aastatel.

Princetoni valiti paremad, targemad ja nutikamad välismaalased, püüti talente, keda  Ameerika vajas. Changez kirjeldab seda, kuidas teda Ameerika ühiskonda vastu võeti lk. 75 nii: "Neile, kes pikemalt  pärisid, osutusid Princetoni kraad ja Underwood Samsoni visiitkaart alati piisavaks, et tagada lugupidav heakskiidu-noogutus.“

See on meritokraatia, kus sotsiaalsele staatusele on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei ole määravad.

Mainekas firmas töötab Changez äriühingute hindajana. Töö, mis iseenesest nõuab vaid keskendumist põhiprintsiipidele: finantsnäitajad  ja vara väärtust määravad tegurid. Kui ainult tahaks, võiks vaatenurka laiendades hoomata, kui paljude inimeste elu hindamistulemus mõjutab, aga seda edukad ei tee.

Peategelase mentor ja juhendaja on Jim, kes valib töötajaid selle järgi, kui „näljased“ nad on, kuhu nad tahavad jõuda, mida saavutada. (Iseenesest minu arvates väga hea valikuprintsiip.)

Lk. 86 "Majandus on nagu loom“, jätkas Jim. „See kasvab ja areneb. Kõigepealt oli sel vaja lihaseid. Nüüd sööstab kogu veri, mida sel on võtta aju poole. Just seal ma tahtsingi olla. Rahanduses. Ärijuhtimises. Ja just seal oled ka sina. Sina oled veri, mis on pärit mõnest sellisest kehaosast, mida liik enam ei vaja. Sabakondist.

………….. Võim tuleb sellest, kui sa kehastud muutuseks“

Changez: "Tema sõnadel teatav tõe kõla, kuid mulle ei istunud mõte, et see koht, kust mina pärit olin, oli mõistetud kängumisele."

Kas 100% integreerumine on üldse võimalik... ja vajalik.

Raamatus on oluline osa peategelase armastusel ameerika tüdruku Erica vastu. Erica ei ole üle saanud oma esimese armastuse Chrisi surmast ning nii jääb jätkuta ka tema ja Changezi  armastuse lugu. Erica oli kaotanud koos Chrisiga iseenda ja elas selle armastuses edasi ka pärast armastatu surma. Tähenduslik on see, et pärast Erica kadumist ei saa ka Changez oma armastusest üle ja elab armastusega Erica vastu edasi.

11. septembri sündmused New Yorgis mõjutavad peategelase elu pakistanlasena New Yorgis.

Mingil hetkel hakkab ta tundma end janitšarina. Kristlasest poisid, keda osmanid kinni võtsid ja kasvatasid moslemi sõduriteks sõjaväes, mis omal ajal oli maailma võimsaim. Nad olid metsikud ja ülimalt ustavad: nad olid võidelnud omaenda tsivilisatsiooni hävitamise nimel ja seega polnud neil enam mitte midagi kaotada.

Ka peategelasel ei ole kaotada enam midagi. Erika on juba kaotatud ja Changez läheb tagasi koju.

Esimesel koduskäigul Ameerikast adub Changez võõrandumist- kui vana ja lagunenud on kodumaja, kui vaene ümbrus. Läheb aega, enne kui suudab hinnata kodumajja kätketud ajalugu ning põlvkondade järjepidevust.

Taas Ameerikas, ei suuda Chanegz ameerika elulaadi ja maailmavalitseja mentaliteediga leppida ja teist korda sõidab ta koju juba päriselt.

Minu jaoks võtmeks peategelase mõistmise püüius oli lõik  lk. 152 „Säärased rännakud veensid mind, et piire, mida suhe on hägustanud ja läbipääsetavaks muutnud, pole mitte alati võimalik taastada, ja püüame, mis me püüame, ei saa me end uuesti kokku panna kui iseseisvaid olendeid, kelleks me end varem pidasime. Miski meist jääb nüüd väljapoole ja miski väljastpoolt  asub nüüd meie sees."

Kirjutamisviisist annab aimu sama lõigu lõpp:

„Ehk pole teil olnud sarnast kogemust, sest te põrnitsete mind, nagu oleksin ma märatsev hull. Ma ei taha öelda, et me kõik oleme ühesugused  ja tõepoolest- nagu teile peatselt ilmsiks saab- ei seisa ma vastu müüride rajamisele selleks, et end kurja eest kaitsta, tahtsin kõigest selgitada teatavaid aspekte oma käitumises pärast kojutulekut.

Raamatu vorm võlub. See on kirjutatud vestlusena jutustaja Changezi  ja kuulaja, kelle nappi reageeringut annab edasi jutustaja, vahel. Jäägu kuulaja isik veel saladuseks.

Lugeda võiks veel rännumehe ja helilooja Peeter Vähi arvamust raamatust:

http://raamatupood.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=99DDD0D0-8A95-4DA0-97F8-20098B4C8D7F

Peeter Vähi kirjutab: „Heliloojana läheb mulle alati korda muusikateose kompositsioon ja struktuur. Romaani lugedes lasen end enamasti tegevusest sedavõrd haarata, et ei pööra vormilisele ülesehitusele tähelepanu. “Vastutahtsi fundamentalist” on ses mõttes tavatu. Tegemist on peategelase monoloogiga, mis on suunatud anonüümsele ameeriklasest kuulajale. Väga eriline lugemiskogemus… Soovitan“

Kui lugeda raamatut nagu muusikapala, siis on siin olemas müstiline rütm, kordused ja ainulaadne meloodia. Kindlasti aitab muusikalisele muljele kaasa ka suurepärane tõlge.

Ka mina soovitan, see on ühtaegu armastus- ja põnevusromaan ning romaan, mis aitab kaasaja painajalikku maailma paremini lahti mõtestada.