Selle kuu luuletus võiks ju jõuluteemaline olla. Aga mina mõtlesin lemmikluuletustele ja ühele neist- just need mõtted, mida tahaksin uuel aastal endaga kaasas kanda.
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Karl
Ristikivi
Ka
sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi
me seda ei näe.
Iga
mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb
kuhugi alles.
See,
mis sa naeratades kinkisid,
võib
kunagi otsa saada,
aga
naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb
igavesti ootama.
Isegi
ütlemata jäänud sõnad
on
mõttes öeldud
ja
kuhugi tallele pandud.
Kuidas
muidu meie lühikeste päevade arv
saab
täita aja ääretud salved.
Kuidas
muidu üksainus silmapilk
võib
kivi paigalt veeretada.
See,
kellele on vähe antud,
kannab
seda oma südame kohal.
See,
kellele on palju antud,
pillab
kõik käest maha.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar