Fuchsia
Dunlop
„Haiuim
ja Sichuani pipar.
Magushapu
söömismeenutus Hiinast.“
Inglise
keelest tõlkinud Kreet Volmer
Tänapäev
2015
372
lehekülge.
Väga
põhjalik käsitlus Hiina Sichuani provintsi toidust, ühtlasi üks parimaid raamatuid toidurännakutest, mida lugenud olen.
Kahjuks
on minu Hiina periood möödas. Käsin Hiinas umbes samal ajal kui autor- 1996. aastal,
pärast seda (t)ärganud suur Hiina ja Hiina toidu vastu on tänaseks vaibunud, aga
huvitav lugemine siiski.
Tutvustusest:
Auhindadega pärjatud toidukirjanik
Fuchsia Dunlop oli esimest korda Hiinas 1994 ja tõotas juba siis, et sööb
kõike, mida pakutakse, ükskõik kui võõras või kummaline see poleks. „Mõistsin,
et kui tahad vahetut, kohtumist võõra kultuuriga, tuleb oma kookonist
vabaneda,“ kirjutab ta. Köitvate memuaaride käigus kirjeldab Fuchsia lugejale
oma kasvavat armastust Hiina ja selle toidu vastu, esimesest lummavast
kokkupuutest Sichuani provintsi maitsetest rikka köögiga.
Nagu
autor ise ütleb, on raamat Hiina köögi ootamatutest imedest. Ja selle kirjutaja
elas Hiinas, käitus põhimõttel: „Kui oled Roomas, siis käitu nagu roomlased“ ning sõi kõike.
Raamatus
on ka mõned Hiina toidu retseptid. Kes ei taha proovida kanajalgade toiduks valmistamist,
võib alustada esimees Mao lemmikroaga sealiha punases kastmes lk. 219 või kanasupp papaia ja ingveriga (hea
kopsupõletiku raviks) lk.205.
Stiilinäide
lk. 162: „Põhiprobleem oli ikka tekstuur. Tekstuur on lääne inimesele viimane
piiririba Hiina toidu hindamise õppimisel. Oled selle ületanud, siis oled ka
sees. Kuid tee, mis selleni viib, on pöörane ja sunnib sind silmitsi seisma oma
kõige hullemate eelarvamuste, lapsepõlvehirmude ja võib-olla ka freudistlike
paranoiadega. See tekitab Sinus võõristust, ajab segadusse ning paneb mõnikord
kaasmaalasi sind vaatama vaevu varjatud jälestusega. Mõtleme korraks, milliseid
sõnu me kasutame mõne tekstuuri kirjeldamisel, mida hiina gurmaanid jumaldavad:
kõhrjas, vonklev, limane, lirtsuv, vetruv, krõmpsuv. Lääne inimesel äratavad
need häirivaid mõtteid seoses kehast väljuvaga, kasutatud taskurätikutega,
tapamajaga, laiaks litsutud kahepaiksetega, märgade jalgadega kummikutes või
võpatusega, mis kaasneb näppude kokkupuutel nälkjaga, kui salatilehti peenralt
nopid. Kas võdistad õlgu, viimaseid lauseid lugedes? Ole nüüd aus.“
Mina
piirdusin Hiinas grillitud rohutirtsuga, valisin kõige väiksema olendi, kes
tänavatoiduletis oli vardasse aetud, maitsel ei olnud viga.
Allolev pilt on pärit Fuchsia Dunlop blogist http://www.fuchsiadunlop.com/of-vinegar-and-other-matters/
Need
aurutatud pirukad maitsesid mulle väga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar