"Pao-Pao. Kuldse Trio lood" Pärnu teatri Endla suveetendus Paikuse Reiu vabaõhulaval.

Kui 2016 suveetendused välja kuulutati, siis ma otsustasin, et seda kammajad vaatama ei lähe.

Aga juhtusin lugema 14.juuli Päevalehe paberlehest Veiko Märka arvustust „Kõige mõttetuma pealkirjaga etendus meie teatriloos“, tasuta see internetis saadaval vist ei ole. Lugesin ja mõtlesin, et miks mitte. Seda enam, et tüki autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Ivar Põllu, kellest palju pean. Nii sõitsimegi päev pärast „Aleksei Kareninit“ Pärnu kanti Paikuse-Reiu vabaõhulavale.

Nüüd olen lugenud  sootuks teistsuguse hinnanguga  arvustusi, kuid mulle etendus  meeldis.

Oli lõbus ja üle hulga aja sai südamest naerda.

Hea nostalgialaks, endise kolhoosnikuna olen minagi Kuldse Trio saatel  lõikuspeol tantsinud.

Mulle meeldis, et Kuldse Trio loosse olid kaasatud Pärnu teatri „Endla“ värvikad ajaloolised persoonid: Hans Mägedi, Peeter Kard, Ingo Normet, Tiia Kriisa ,Siina Üksküla ja küllap mõnigi jäi minu poolt nimetamata. Mõndagi oli sellist, millest vaid pärnakad aru said. Näiteks ei öelnud nimed Ebrok ja Laksi Mati mulle midagi, aga pärnakad ilmutasid äratundmist.

Istusin kusagil keskmise sekstiooni 10. reas ja nägin suurepäraselt lava kahte korrust ning jõge. Kes ei näinud, võivad nuriseda küll.

Meeldis multifunktsionaalne lava. Pildil on lava alles pooleli. Pildid leidsin kõik internetist). Tegevus „teatris“ toimus lava taga ja lava all. Kui „teatris“ mängiti „Tramm nimega iha“- siis Pao- Pao" vaataja kuulis Tiia Kriisa häält (vana lavastus) aga ei näinud. Etendusse olid kaasatud jõgi ja mäeküljed, minu arvates oli see võimas.

Meeldis see, et Sepo Seeman ja Peeter Oja (Kuldse Trio kolmandad mehed eri etappidel) ei teinud kaasa vaid neid mängiti.

Näitlejad lustisid samuti ja seda oli tore vaadata. Üllatasid Ireen Kennik ja Carmen Mikiver, kes etenduse kestel kordi kiiresti ja täielikult ümber kehastusid. Kui tahaksin meesosatäitjaid nimetada, peaks kõik üles lugema, et kellelegi mitte liiga teha. Kõige „kahvatumad“ olid päris Smeljanski ja Vlassov etenduse lõpus vanade, väsinud ja tüdinutena laval istumas. Nende vahel arenes umbes selline dialoog:

„Kui me siin ei istuks, istuksime kodus ja viriseksime, et elu möödas ja midagi ei olnudki.

Kas oli siis?“

Mõtlemapanev lõpp.

Etendus ei pretendeerigi millelegi enamale kui see on- lugu sellest,kuidas kahest lavapoisist sai „pullibänd“, kes hullutas publikut 30 aastat(?). Võib öelda, et on kohati labane, kuid vastupidi üldisele trendile ropp ei ole.  

Vähetähtis ei ole see, et oli imeilus suveõhtu ja ilus mängukoht Reiu jõe ääres.

Õhtu päädis sellega, et ostsin ettekavatsematult Kuldse Trio uue kogumiku- kolm plaati, 78 laulu. Koju sõites jõudsime kaks plaati läbi kuulata. Kolmas jäi autoraadiosse. Esmaspäeva hommikul tööle sõites hakkas plaat automaatselt  mängima. Ehmusin hirmsasti, mis jama see on ja keerasin ruttu Klassikaraadio peale.

Aga korraks oli Kuldne Trio väga hea, kui just ülearu snoob ei ole.

PAO-PAO. KULDSE TRIO LOOD

Elav ajalugu Paikuse-Reiu vabaõhulaval 

Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja- Ivar Põllu (Tartu Uus Teater)
Muusikajuht Rando Kruus (Odd Hugo)
Kostüümikunstnik Renate Keerd
Valguskunstnik Margus Vaigur
Osalesid:  Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov, Ago Anderson, Juss Haasma, Jaan Rekkor.