Vassili Sigarev "Aleksei Karenin" Tapa raudteejaamas

Anna Kareninat teavad kõik, raamatut on lugenud mitte nii kõik. Meiegi tandemis lugesin mina keskkooli ajal sellepärast, et oli kohustuslik kirjandus, abikaasa ei lugenud  just sellepärast, et oli kohustuslik kirjandus, aga Anna Kareninat teadis temagi. Sama on lastega, kes EV ajal gümnaasiumi lõpetasid, teavad, aga lugenud ei ole.

Niisamuti raamatu avalauset teavad tõenäoliselt paljud: "Kõik õnnelikud perekonnad sarnanevad üksteisega, iga õnnetu perekond on aga õnnetu omamoodi."

Vassili Sigarevi näidendi avastseenis ütleb Annale raudteejaama vastu tulnud Aleksei Karenin  „Kõik õnnetud abielud on õnnetud isemoodi“, mille peale Anna tõttab küsima: „Aga õnnelikud abielud?“.

Väga hea näidend Lev Tolstoi „Anna Karenina“ ainetel, avab selle loo need tahud, mis kooliajal jäid varjatuks. Kooliajal oli see romaan õnnetust noorest naisest, kes pidi vastutahtsi abielluma vana mehega ja kellel ei lubatud armastada ilusat noort meest, mistõttu ta oli õnnetu ja pidi rongi alla viskuma.

Näidend on kirjutatud Lev Tolstoi romaani ainetel, kuid selle peategelane ei ole Anna, vaid tema abikaasa Aleksei Karenin.  Ilus noor mees Vronski on näidendis kõrvaltegelane. Koju sõites me abikaasaga arutasime, kas Vronskil üldse oli sõnaline osa. Tegelikult oli küll.

Näidendi peategelane on Aleksei Karenin ja Aivar Tommingas teeb oma osa võimsalt. 

Ma ei ole Aivar Tommingat väga palju teatris näinud (ainult Maurusena), kuid Karenini eest esitaksin ta teatriauhinna nominendiks. Tapa raudteejaama improviseeritud laval jõuab Tommingas/Aleksei Karenin vaatajale väga lähedale, valusalt lähedale.  Pisar tuli mulle silma kõige lõpus, kui Aleksei Karenin ohkas: “Anna, kuis siis nii..“ Esialgu endaga rahulolev edukas vanem härrasmees, siis murtud vana mees ja lõpuks oma saatusega leppinud ja justkui sisemise rahu leidnud.

Kiita tahaksin ka kõiki teisi näitlejaid. Elina Purde üllatav  Anna Karenina, tolle ajastu kohta ehk isegi algusest peale liiga iseteadev ja iseseisev noor naine. 

Terje Pennie Liidia Ivanovna on kindlasti suur osatäitmine, esitaksin parima nais -kõrvalosa nominendiks.

Raimo Pass advokaadi, arsti ja ennustaja rollis avab lühidalt ja täpselt nende elukutsete tüpaazid.

Ma ei tea, kumb kaval märgitud väikemeestest mängis Serjoza rolli, kuid noor mees tuli oma osaga väga hästi toime. Ja see on ikka päris osa, mitte et laps ütleb laval paar lauset.

Lavastatud on näidend filigraanselt, täpsemat sõna ma lavastaja töö kohta ei leia. Kõik need žestid, ilmed, tee pakkumised, peegli ees keerutamised, unenäod ja palaviku deliiriumid, krabisev heliplaat ja kostüümid. Väga hästi tabatud ajastu hõng ja vene hing. Mis ma sellest muidugi tean, ainult filmide kaudu.  

Tõeline klassika, väärikalt ja rahulikus tempos kulgev draama, mida lõhestas rongimürin, nii otseselt näidendi tegevusest tulenev kui ka Tapa jaamaga kaasnev. Tapa raudteejaam mängis täiega kaasa, ei kujutagi paremat etenduse kohta, teatrilaval kaotaks etendus oma maagiat. Näidendit mängitakse mitmel pool venemaal, tõenäoliselt teatrilaval, huvitav oleks näha.

Näidend paneb mõtlema, mõtted on erinevad ja olenevad suuresti sellest, milline on mõtleja oma abielu. Kirg, armastus ja abielu, hea muidugi kui need on ühes.

Soovitan suveetendust väga, vähemalt järgmisel aastal, sest selleks suveks on piletid välja müüdud.

Vassili Sigarev

„Aleksei Karenin“

R.A.A.A.M.. teater

Esietendus 8. juulil 2016 Tapa Raudteejaamas

Lavastaja Aleksei Pesegov (Siber)

 Kunstnik Svetlana Pesegova (Siber)

Muusikaline kujundaja Aleksei Pesegov, Ardo Ran Varres

Etenduses on kasutatdu Philip Glassi ja Mihhail Glinka muusikat

Valgus Priidu Adlas

Heli Andro urb

Kostümeerija Janne Vaabla

Grimeerija Marii Lotta

Etenduse juht Liisa Liksor, Ade Piht

Osades:

Aleksei Karenin- Aivar Tommingas (Vanemuine)

Anna Karenina –Elina Purde

Lidia Ivanovna –terje Pennie

Sejoža- Henry Stig Kongi või Karl Sebastian Võhma

Krahv Vronski- Roland Laos

Vürstinna Betsy Jekaterina Novosjolova

Doktor, Advokaat , Landau- Raimo Pass (Draamateater)