Salakaval
raamat, paneb endale mõtlema veel päevi pärast läbilugemist.
Väga
mitmetähenduslik raamat, avaneb kiht kihilt ja aegamisi. Ühtaegu tõsine ja nukker
meeleolu, mis ikka valitseb Torgny Lindgreni raamatutes. Pikapeale hakkab teksti
imbuma varjatud huumorit ja irooniatki. Viimast lehekülge lõpetades hakkab
lugeja mõtlema enda elu üle- kas kõik on ikka nii nagu meile näib. Järsku on meiegi elus tegemist
ülehinnatud enesehinnangu ja suure enesepettusega. Või hoopis vastupidi- meie
puhul on tegemist tunnustamata geeniusega.
Raamatul
on tore jutustaja, müstiline „meie“. Minule parim tsitaat raamatust „meie“
suust lk. 109: „Aga meie olime ainsad,
kes tegelikult nägid. Kõik teised nägid midagi muud või ei näinud midagi.“
Igatahes
mulle oli tõeline lugemiselamus, nagu kõik Torgny Lindgreni raamatud.
Raamatust
leiab lisaks „suurepärase“ rupskiretsepti.
Klingsori
lemmikmaal on Cezanne Õunad
puuviljavaagnatel“, mina
leidsin selle:
Tunnistan ausalt, et ega ma natüürmorte muuseumis ei viitsi vahtida.
Torgny
Lindgren
„Klingsor“
Rootsi
keelest tõlkinud Tõnis Arnover
Eesti
Raamat 2016
Sari
„Põhjamaade romaan“
158
lehekülge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar