XII Pärnu ooperipäevad Gaetano Donizetti „Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused“

Olen Donizetti ooperitest näinud järgmisi: „Anna Bolena“, „Lucia de Lammermoor“, „Don Pasquale“, „Rügemendi tütar“ ja „Armujook" ning  kõiki nimetatuid korduvalt. Viis ooperit. Aga Donizetti kirjutas oma 30 aastase loomeaja jooksul ligi 70 ooperit. Seda meeldivam oli, et selle aasta Pärnu ooperipäevade kavas oli tundmatu Donizetti ooper „Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused“.

„Il falegname di Livonia, o Pietro il grande, czar delle Russie“ („Liivimaa puusepp ehk Peeter Suur, Vene tsaar on kahevaatuseline koomiline melodraama (!) 22 aastase Donizetti sulest. Ooper esietendus 26. detsembril 1819 Veneetsias San Samuele teatris karnevalihooaja avamisel. See oli Donizetti neljas ooper, mis tema eluajal lavastati ning esimene, mida mängiti rohkem kui kord. Pärast tulekahju La Venice teatris 1823.aastal läks ooperi partituur kaduma ja järgmised 180 aastat ei mäletanud ooperit keegi.

„Peeter Suur“ tuli lavale uuesti alles 2003. aastal tänu Peterburi Kammerooperi kunstilisele juhile Juri Aleksandrovile, kes kulutas kadunuksarvatud ooperi-partituuri otsingutele kolm aastat. Vaevarikka uurimistöö tulemusena, millesse olid kaasatud Donizetti nimeline teater Bergamos, Veneetsia teater La Venice, fond Riccardi Majad, kes omab õigust helilooja muusikapärandile ning peakonsulaadid Itaalias ja Peterburis- taastas ta partituuri fragmentidest, mis olid laiali üle kogu Itaalia. Vene esiettekanne toimus 27.mail 2003 Peterburi Kammerooperis. Järgmisel aastal tuli ooper esitusele Martina Francas Festival della Valle d’Itria raames, kus ooper ka salvestati. Teave on pärit kavalehelt, autor Evelin Kõrvits.

Vot millise kummalise saatusega ooper. Vandenõuteoreetikud võiksid siit üles võtta teema, kas tegu on ikka Donizetti muusikaga. Aga juba avamängus kõlas ehtsalt ja äratuntavalt Donizetti, meloodia paitas kõrvu.

1987.aastal asutatud Kammermuusikateatrist saigi Peterburi Ooperiteater, mille kunstiline juht on Juri Aleksandrov. Juri Aleksandrov oli ka ise Pärnus kohal. 

Lühidalt süžeest: vene tsaar Peeter I sõidab koos abikaasa Katariinaga inkognito Liivimaale, lootuses üles leida Katariina kadunud vend Karl. Neid saadab inkognito vürst Aleksander Menšikov .

Karl on Liivimaal puusepp, tal on olemas dokumendid oma kõrgest päritolust, kuid  on sunnitud oma päritolu varjama. 




Karli kaunis armastatu Anetta on rahalistes raskustes ja sunnitud pantima oma pärlikee liigkasuvõtjale Firmanile.

Tsaar peatub oma kaaskonnaga Madam Frizi võõrastemajas. Olgu lisatud, et  kaunis Madam on Karli armunud.

Peeter I küsitleb Karli tema päritolu kohta, Karl vaikib ja Peeter I laseb kohtunikul Karli vangistada. Karl sokutab enne vangiminekut dokumendid oma päritolu kohta Madam Frizi kätte.  Kohus mõistab Karli kakluse eest asumisele Siberisse, kuid enne otsuse täideviimist jõuab Madam Friz paljastada Karli päritolu. Pärast sekeldusi ja üleüldist segadust, Karl vabastatakse.

Nüüd võiks saabuda õnnelik lõpp. Katariina ja Peter I on valmis osalema Karli ja Anetta pulmapeol, kuid nüüd avalikustab Anetta pommuudise- ta on hetman Mazepa tütar. Hetman Mazepa, kes reetis Peeter I Poltaava lahingus, on surnud, kuid tema nimigi ajab tsaari vihale. Lõpuks toimub siiski leppimine. Peeter I on karm kuid õiglane, kutsub Anetta enda juurde ja ütleb, sellest hetkest saab minust sinu isa. Saabub õnnelik lõpp. Madam Friz jätab Karliga igaveseks hüvasti.

Karl ja Anetta sõidavad Peterburi. Kohtunik, kes saab teada, et isik ,kes nimetas end vürst Menšikoviks on hoopis tsaar ja isik ,kes ütles end olevat ohvitser Hodedinski on tsaari esimene bojaar -vürts Mensikov.  Eelnevalt ähvardas kohtunik siis tsaari  vahi alla võtta, mis muud jääb kohtunikul üle kui hulluks minna.

Lõpp hea kõik hea. Vihatud vaenlaste järeltulijates saavad vennad ja õed. Humoorikalt kanakarjaks riietatud koor lehvitab Venemaa lippe ja Anetta on laval Ukraina rahvariietes.

Ajalooline tõde süžees puudub, nii on ka kavalehel kirjas.

Selleks, et see tegevus kõik segamini ei läheks on laval isik teatrist ( esineb ka helilooja Donizettina), kes muuhulgas laval toimuvat publikule selgitab ja kommenteerib. Kommentaarid on vene keeles, lauldakse nii vene kui ka itaalia keeles.

Laval etendub täievereline komöödia, hoogne, humoristlik ja lustakas. Tegevus tuletas vahepeal meelde telesaadet „Võimalik vaid Venemaal“.

Väga hea muusika!  Väga head lauljad! Huvitavad kostüümid!

Pildid on pärit teatri kodulehelt.

Minu lemmik oli Madam Frizi osatäitja Irina Skazhenik, kes napsas publikult kõige suurema aplausi. Rossinit laulab minu lemmik nii: