Cécile Huguenin "Mangode hooaeg"

Lugesin raamatu ühe hooga läbi ja tekkis küsimus, miks on just selline pealkiri. Kas õhtul /öö hakul lugedes libises mõni lõik mu teadvusest mööda.  Guugeldades leidsin vanemast Õhtulehest Airi Ilisson-Cruzi  („Minu Austraalia“ autor) kirjatüki: „Mango hooajal on veel teinegi tähendus. Ja see on "mango hullus" - ehk aeg, mil palavus inimesed ametlikult segaseks ajab. ……. Ametlikus pressiteates nendib politsei, et tegu oli nö mango-hullusega, mis teeb inimesed tavalisest närvilisemaks ja tasakaalutumaks. ….Traagilisemad vormid - suurenevad kõikvõimalikud kuriteod ja lahvatab vägivald…..“

Nüüd ma saan aru! See käib küll otseselt Austraalia kohta, kuid küllap mangode kohta kogu maailmas. 

Kas „Mangode hooaeg“  on Anita ja tema ema Radikha või Anita tütre Mira ja Prantsuse aristokraatlikust suguvõsast pärit Laurent’i raamat või hoopis raamat kultuuride kokkupõrkest, saab selgeks kui läbi lugeda. Siin on kõike, aga hinge lõikab valusalt Mira ja Laurent’i  lugu. Nemad kahekesi on kaks noort inimest, kes humanitaarmissiooni raames rändavad Aafrikasse musta kontinenti päästma. 

Väga lähedased on mulle Anita mõtted lk. 80. „Ta tunnetas endas nende puudumist nagu jälge, mis jääb raskest sammust vajuvale maapinnale. Ta harjus mõttega, et ta ei näe neid enam kunagi. Tasahilju hakkas ta , peaaegu endale teadvustamata, täitma seda suurt tühjust. See oli kummaline ja häiriv tunne, mis meenutas, mõtles ta, seda, mida tuntakse, kui avastatakse oma aiast tundmatu lill, mida ta ei ole oma mäletamist mööda istutanud. Samal ajal avastas ta nüüd argliku rahuloluga, et tal oli omaenda elu, eraeluline konsistents. Ta oli elanud varem vaid lähedaste kaudu ja pärast. Mõlemad olid omad kombel tema elust lahkunud ning nüüd andis ta endale vaevumärgatava õiguse hõivata selles mahajäetud ruumis kogu ala. Pagenud sellele imepisikesele platvormile, tagasihoidlikkusse ja autonoomsesse iseendasse, suutis ta end tasakaalus hoida.“

Tähendusrikas ja maagiline raamat kultuuride sulandumise võimalikkusest ja võimatusest , integratsiooni võimalikkusest, ebausust ja sellest, mis juhtub siis kui ratsionaalne mõistus taandub irratsionaalse ees. Aga seda juhtub.

Raamatus on selline moto:

Te ohverdasite irratsionaalsuse jumalale selle suure kiusatuse, millele ta kartsite meeletult järele anda. Kui mõni teie lähedastest oli haige või ohustatud , lõhkusite te oma kollektsioonis ühe kuju. Meelega. Sest, lõppude lõpuks, professor, kunagi ei või teada.

Catherine Clement Sigmund Freud’i nimel.

  

Raamatu tutvustusest:  Anita on naine, kelles on segatud nii veri kui kultuur. Range inglasest isa püüdis temast kasvatada inglast, indialannast ema viis ta õrnas vanuses oma India perekonna hoole alla ja täiskasvanueas leiab ta end hoopis Pariisist. Ta ei tea täpselt, kes ta on, kuid on harjunud kohanema igal pool, kus ta on ümbritsetud oma armastatud inimestest. Mis saab aga siis, kui ta ühel päeval leiab end ilma nende armastatud inimesteta silmitsemas oma köögiseinale maalitud soovidepuud kalpatarut? Kas kalpataru suudab tagasi tuua tema kaduma läinud lähedased ja mis nendega õigupoolest juhtus?

Cécile Huguenin

„Mangode hooaeg“

Tõlkinud Margot Endjärv

Kirjastus Kunst 2016

177 lehekülge .