Katrin Pauts "Tulekandja"

Kibelesin Katrin Pautsi uut raamatut lugema. Tuttavad ütlesid, et ära väga palju looda, eesti krimikirjandus ei ole võimalik ja teine raamat on debüütteosest tavaliselt kehvem.

Aga ei olnud kehvem, mulle piisas laupäeva õhtust ja paarist öötunnist, et raamat läbi lugeda. Kahtlusaluseid on palju, selgus saabub lõpulehekülgedel.

Pildil Aljava ohvrikivi Muhumaal. Tegevuskohad on ehtsad, raamatu lõpus autori järelsõnas on fotod.

Hästi kirjutatud  põnev eestimaine krimka. Selge ja kaunis eesti keel, loogiline lauseehitus, mis mõnu on lugeda sellist raamatut. Mõned väljendid ja uued sõnad jätsin öösel meelde, aga hommikuks on need kahjuks ununenud.

Autor kirjutab  taas endale tuttavast ajakirjandusmaailmast. Kriminaalsele teemale jätkuvalt lisaks peategelase eneseotsingud.  

Kõik, kes te olete suurlinna tuledest väsinud ja ihkate metsa elama, pange tähele lk.182: „Eva tundis rammestust endale peale vajuvat. Nii kerge oleks siin unne suikida ja enam mitte kunagi ärgata, veeta kõik ülejäänud elupäevad tüüpilise väikekodanlasena- maja, aed, paar lillepeenart, koer, köök, supermarketi allhindlused, pesumasin, mees ja lapsed. See oli ju surm? Või nimetati seda seisundit kuidagi teisti?

Ta igatses korraga tagasi Tallinna tipptunni sipelgapessa, tahtis tunda võhivõõraste inimeste energiat enda ümber, leinas taga aistinguid, mida saab kogeda üksnes surres linnas- turvaline üksindus ääretus inimmeres, kus ometi piisab ainult käesirutusest, et keegi endale lähedale tõmmata. Sellist sorti üksindus oli Eva meelest inimese vaba valik, mis ei mõjunud rõhuvalt.  Kuressaare –suguse sumbunud väikelinna üksindus oli aga kallasteta avameri, kus ujumast väsides vajud põhja nagu kivi ega suuda enam iialgi pinnale rapsida.“

Mida öelda? Mulle meenuvad kuldsed sõnad „Faustist“-„ kui allikas ei pulbitse sus endas ei leia iial leevendust su vaev“. Koht pole oluline. Või pole väga oluline.

Arvata võib, et raamatu-Eva kolib tagasi Tallinna toimetusse. Mina loodan, et Saaremaa tüdruk saadetakse Hiiumaale komandeeringusse ja sünnib kolmas raamat- „Hiiumaa põnevik“. Mina igatahes ootan.

Katrin Pauts

„Tulekandja“

Muhumaa põnevik.

Varrak 2016

263 lehekülge.