8. jaanuar 2017

Karl Ove Knausgård "Minu võitlus 2.raamat armunud mees"

Lõpetasin uue aasta esimese raamatu. Paneb imestama, kuidas kirjanik on suutnud raamatuks vormida oma igapäevase elu üksikasjaliku kirjelduse. OK!, raamatuks veel,  aga see on ilukirjandus.  Knausgård’i „Minu võitluse“ 2.raamat armunud mees räägib sellest, kuidas kirjanik kolib Norrast Stokholmi, tutvub Lindaga, nad abielluvad ja saavad kolm last. Raamat ongi igapäevaelu kirjeldus + arutlused+kõnelused sõpradega. Hämmastav, aga see töötab, puresin 571 lehekülge läbi ja hetkegi ei tekkinud soovi pooleli jätta.
Miks on mõne mehe elu proosa ilukirjandus? Mees peseb nõusid, käib poes, teeb süüa, toidab lapsi, vahetab mähkmeid, viibib naise sünnituse juures, võõrustab sõpru, siinkohal võiks jätkata, et see ei ole veel kõik. Ta jälgib inimesi, võrdleb rootslasi ja norralasi ,kirjeldab Stokholmi ja Malmöt, mõtleb kirjandusele üldse ja oma loomingule, lapsepõlvele, sõpradele ja selle kõige juures mõtleb vaid sellele, et pääseks kirjutama oma töötuppa.
Palju on arutlusi kirjanikest ja kirjandusest, näiteks Ibsenist. Autor arutleb kui tihti ilmub Norras sisukas ja hea romaan, mainib siin Kjartan Fløgstad (eesti keeles ilmunud niminovell LR 1988 norra novellivalimikus „Aken sadama poole“. Enne Fløgstad’i peab ta heaks  Vesaasi „Linnud“.  Ma pole ka Vesaasi lugenud, kellel eesti keeles  mitmeid tõlkeid. (Kas ma loen edaspidi seda, mis mulle meeldib või seda mida ma enda arvates peaksin lugema.)
Väljakirjutusi tegin ka. Näiteks selline minu jaoks humoristlik Knausgård'i mõtisklus laste toitmise juures uutele trendidele mõeldes:
Lk.31„Oh nad vahetasid ära toidu ja vaimu, uskusid, et võivad enda paremaks  inimeseks süüa, saamata aru, et toit on üks asi, aga toidu tekitatud ettekujutused hoopis teine. Ja kui sa seda ütlesid, kui sa selles suunas vihjasid,, siis olid sa kas reaktsionäär või norralane, see tähendab inimene, kes on arengus kümme aastat maha jäänu.“
Valusalt keskeakriisist:
Lk. 374 „Vanuseline kokkulangevus,  ja seda lausa nädala pealt, ei olnud perekondlik ega geneetiline ning keskeakriis ei olnud müüt. See oli hakanud tabama inimesi minu lähikonnas, ja tabama neid rängalt. Mõni oli depressioonist lausa mõistuse kaotanud. Ja mispärast? Et rohkem elu elada. Neljakümneselt oli see elu, mida praegu elati ja mis oli alati keskpärane, muutunud esimest korda eluks endaks, ja see kokkulangevus välistas kõik unistused, tasalülitas kõik  kujutlused, et päriselu, mille tarvis sa oled siia ilma loodud, kõik need suured asjad, mida sa oled määratud tegema, on kusagil mujal. Kui sa olid neljakümne-aastane, said aru, et kõik on valmis kujul siinsamas, selles ahtas ja argises, ja jääb alati nii, kui sa midagi ette ei võta. Ega ürita viimast hüpet“.
Muusikast:
Lk. 345 „Võtsin Emmylou Harrise „Anthology“, mida me viimastel nädalatel palju olime kuulanud, ja panin selle mängijasse. Selle muusika vastu oli lihtne end kaitsta, kui olid selleks valmis, või siis lasksid seda taustamuusikaks, sest see oli lihtne, pretensioonitu ja sentimentaalne, aga kui ma polnud selleks valmis, nagu praegu, või kuulasin tähelepanelikult, tabas see mind hella kohta. Tunded võtsid korrapealt võimust ja enne kui ma iitsatadagi jõudsin, läksid mu silmad märjaks. Alles sellistel silmapilkudel taipasin ma, kui vähe ma tavaliselt tunnen, kui tuimaks ma olen muutunud. Kaheksateistaastaselt olin ma kogu  aeg pilgeni täis sääraseid tundeid, maailma tundus võimsama  ja sellepärast ma tahtsingi kirjutada, see oli ainus põhjus, tahtsin puudutada seda, mida muusika puudutas. Inimhääle leina ja kurbust, rõõmu ja joovastust, kõike seda , millega maailm meid täitis, tahtsin ma äratada.“
Mina kuulasin Emmylou Harris plaati  kirjutamise taustamuusikaks.


Sellest raamatust tasub end vaatamata hirmutavale mahule ja selle kiuste läbi pureda kui oled nagu mina: enesesse vaataja, enesesurgitseja ja põed elu mõtetes mitu korda läbi. Ja ei tasu oodata, et midagi juhtub peale selle, mis tavalises elus ikka ette tuleb.

Karl Ove Knausgård
Minu võitlus“
2.raamat armunud mees.
Norra keelest tõlkinud SigridTooming
Varrak 2016 
571 lehekülge.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar