kultuuritarbija60+: Michel Bussi "Mustad vesiroosid"

Raamat, mille lahendust ma ei arvanudki ära.

Küllap ma ei lugenud piisavalt tähelepanelikult, aga ega seegi poleks vist aidanud. Autor on tegevuse nimme segi pööranud, kuigi lugedes ehk nii ei tundugi.

Algab raamat nii: „Ühes külas elas kolm naist.

Esimene neist oli kuri, teine valelik, kolmas isekas.

Nende külal oli ilus aeda meenutav nimi. Giverny.

Esimene neist elas suures veskis oja kaldal, Roy teel; teine elas kooli kohal katusekorteris Blanche Hochede Monet tänaval; kolmas elas oma ema juures Chateaud’Eau tänal, väikeses majas, mille seintelt koorus värvi.

Nad ei olnud samaealised. Sugugi mitte. Esimene oli üle kaheksakümne aasta vana ning ta oli lesk. Õieti küll peaaegu lesk. Teine oli kolmekümne kuue aastane ning ta polnud oma abikaasat kunagi petnud. Seniajani. Kolmas oli peagi üheteistkümneaastaseks saamas ning kõik tema kooli poisid olid temasse armunud. Esimene rõivastus alati musta, teine meikis end armukese silmailuks, kolmas põimis juukseid palmikusse, et need tuule käest lehviksid.

Oletegi taibanud. Kõik need kolm naist olid üpriski erinevad. Ometi oli neil üks ühine joon, omamoodi saladus, nad kõik unistasid äraminekust. Jah, nad unistasid lahkuda Givernyst, tollest nõnda kuulsast külast, mille puhul juba ainuüksi nimi tekitab rahvahulkades soovi tulla maailma teisest otsast kohale.

Te teate hästi , mispärast. Impressionistidest maalikunstnike tõttu.

…………….

Ühes külas elas kolm naist!

Kolmas oli kõige andekam, teine kõige kavalam, esimene kõige sihikindlam.“

Raamatu läbilugenud, oskan ma tagantjärgi vihjeid leida ka sellelt esimeselt lehelt. Aga samuti hakkas juba esimesel leheküljel silma midagi sellist, mida pidasin tõlkeveaks. Aga võib-olla meessoost autor kirjutaski nii, et „põimis juuksed palmikusse, et need tuule käes lehviksid“.

Sama ka lk. 52 „tema patsid lendlevad tuules“

Olen 4 tütrele ja mõnele tütretütrele patse pununud, aga no ei lehvi patsid tuules.:)

Ega lugemine väga ladusalt ei lähe: võrdlemisi raskepärane stiil ja tegelaste imelikuna tunduv käitumine ja tekst. Aga ehk ei ole vaja siit tõlkeviga otsida, vaid hoopis lahendust.

Võib-olla oleks lk.28 pastisi võinud aniisilikööriks tõlkida.

Siin on raamatu seisukohalt tähtis maal, Theodore Robinsoni maal „ Pere Trognon And His Daughter At The Bridge“

Tagaplaanil tütar, kelle kohta lk. 67 „kelle juuksed olid seotud pearäti sisse“.

Raamatu nauditavaim osa oli seekord minu jaoks Monet elukoha Giverny kirjeldus ja seigad Monet elust. Hakkasin guugeldama raamatu järgi ja siin mõned tulemused: