Unni Lindell "Mesilõks"

Mitmete viimasel ajal loetud debüütromaanide kõrval paistis Unni Lindelli raamat silma professionaalsuse ja  rahvusvahelisusega. Pole ka ime, autor on kirjutanud üle 70 kriminaalromaani. Tegevus toimub Norras Oslos, kuid võiks sama hästi toimuda ka mingis teises Lääne-Euroopa linnas. Tegevuskohaga seotust, Norrat, on selles raamatus vähe. Unni Lindelli raamat tõlgiti eesti keelde 2014.a. ja minul on ta millegipärast vahele jäänud. Avastasin autori Geir Tangeri „Maestrot“ lugedes, kus autorile viidati. Lindellilt rohkem eesti keelde ei ole tõlgitud. Kas lugejatele ei meeldinud?  Raamat, mille ma raamatukogust laenutasin, oli küll üpris kapsaks loetud.

Pildil Unni Maria Lindell, sündinud 3.aprill 1957.a Oslos.

Unni Lindelli kriminaalromaanides tegutseb uurija Cato Isaksen. Cato Isakseni raamatuid on Norras ilmunud 11, viimane neist 2016.aastal.  TV seriaalis mängib Cato Isakseni näitleja  Reidar Sørensen.

Sellisena võib siis peategelast lugedes ette kujutada.

Cato Isaksen ei ole superkangelane vaid eluliselt usutav uurija kõigi oma inimlike nõrkustega. Tal on pereprobleemid- naine on talle andestanud kõrvalhüppe ja abieluvälise lapse;  ta oli pikalt haiguselehel viimase juhtumi järel, mille käigus rööviti tema noorem poeg (lugu lõppes õnnelikult)ja tema vanemal pojal on olnud  narkoprobleeme. Kõigest eelmistes romaanides toimunust antakse  „Mesilõksus“ vihjamisi aimu.  „Mesilõksus“ on Cato Isaksenil probleem sellega, et sel ajal kui Cato oli haiguslehel, võttis tema (nais)ülemus Cato uurimisgruppi tööle uue (nais)uurija- Norrasse adopteeritud korealanna Marian Dahle.  Catole ei meeldi, et otsus tehti tema seljataga ja ta on uustulnuka vastu algusest peale vaenulik. Ülejäänud uurimisgrupp saab uue uurija ja tema koeraga hästi läbi, kuid Cato norib tüli ja näeb Mariani igas idees ja tegevuses rünnakut enda vastu. Cato Isaksen käitub nagu mõni ooperi primadonna, kes kardab oma juhtrolli pärast, kuigi Cato ametikohale tegelikult ohtu ei ole. Ka uustulnuk Marian Dahle on raske iseloomuga, nii et nende kahe teemat jätkub mitmeteks lehekülgedeks.

Olen mõelnud pidada kriminaalromaani uurijate registrit, küllap keegi kusagil seda ka peab. Panna tabelisse nimed, teosed, ekraniseeringud, nõrkused, iseärasused, hobid jne. jne. Aga mida see annab? Ajaviiteks ju võiks, aga pole aega, mida viita ja selle tabeli nikerdamise võrra jääb lugemise aega vähemaks.

Loomulikult on raamatus ka kuritegu, isegi mitu, mida uurida. Uurimine  hargneb mitmesse suunda ja haarab kaasa mitmeid kahtlustatavaid, kelle hulgast ei puudu Lätist pärit venelane, moslemist vennad söögikohapidajad ja noored norralased- jäätiseautojuhid. Kõrvalvaates elab lugeja kaasa emale, kelle 7 aastane poeg on kadunud. Samuti varateismelistele tüdrukutele, kes on ühtaegu lapsed kui ka eneseteadlikud noored naised ja nii need probleemid tüdrukud üles leiavad.

Stiilinäide lk. 216 216 „Lein on kolmnurk, mis südames keerleb ja oma teravate nurkadega kriibib. See teeb väga haiget. Aga ajapikku nurgad kuluvad ja lõpuks muutub kolmnurk ümmarguseks. Ta keerleb, aga haiget ei tee. Lein on aeganõudev protsess. Kui palju läheb aega, enne kui jälle elada saab, sõltub mitmest asjast. Kuidas sind toetatakse ja millised on sinu võimalused. Kui sa näed, et ühel hetkel ületab rõõm sellest, mis sul olemas on, kurbuse selle üle, mis sul puudub. Kui sa suudad leinal minna lasta, siis on kolmnurga nurgad ära kulunud ja kerast sinu südames saab varandus“.

Kirjanik  oskab põnevust tekitada, ei lohista lugejat pikkamisi lõpplahenduseni. Ka Skandinaavia krimkadele omase ühiskonnakriitika järeldused laseb autor lugejal ise teha tegelaste käitumise põhjal. Tegevus põikab korraks ka uurijate jaoks eksootilisele maale- Ida-Euroopasse, Lätti.

Krimka sündmustiku ümberjutustamine blogis on tänamatu tegu, põnevus peab alles jääma, piisab sellest ,millega raamatut tutvustatakse:

Oslos Høviki linnaosas kaob teel koolist koju seitsmeaastane poiss. Nädal hiljem sõidetakse koduteel otsa toitlustusfirmas töötanud noorele lätlannale, kes õnnetuse tagajärjel sureb. Oma osa on selles kõiges linnaoas ringi liikuval jäätiseautol, selle juhil ja juhi perel. Pealtnäha puudub kahel juhtumil igasugune seos. Juurdlust toimetab politsei uurimisrühm, mille juht Cato Isaksen peab töö käigus ühtlasi hakkama saama vastumeelsusega uue kolleegi Marian Dahle suhtes, kelle ellusuhtumine ja töövõtted on teinekord ülemuse omadega üsna sarnased.

Unni Lindell

"Mesilõks"

Peagasus 2014

Tõlkinud Heidi Saar

322 lehekülge.