Jon Fosse "Triloogia"

Jon Fosse „Triloogia“ on autori kolmas eesti keeles ilmunud romaan ja esimene, mida lugesin. Fosse „See on Ales“ on juba ammu mu lugemisnimekirjas, kuid tõenäoliselt ei jätku järelejäänud elust, et kõik nimekirja raamatud läbi lugeda, uusi tuleb aina peale. „Triloogia“ eest sai autor Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna 2015.aastal. Samal aastal oli näiteks nomineeritud ka  Soome kirjanik Hannu Raittala- mulle meeldinud „Canal Crande“ autor.

Jon Fosselt on ilmunud üle 40 näidendi, millest kuut on mängitud ka Eestis ja ühtegi neist ei ole ma näinud.

„Triloogia“ meeldis mulle, nautisin autori stiili. Lugu on üleskirjutatud nagu  teadvuse vool. Autor kasutab vähe ja lihtsaid sõnu, nii nagu on lihtsad tema tegelasedki- väikese Norra kaluriküla elanikud.

Lugemine on nagu lainetel kõikumine- tabad rütmi  ja sõidad lainetel.

Tulemuseks on maagiline raamat. Veel maagilisem on tulemus kui mõni leht endale ette lugeda.

Stiilinäide:

Lk. 34 „Ja isa Sigvald ütles, et kui  see on nii, et temast endast on pillimees saanud ja ta on tahtnud pillimees olla, siis küllap nii on see pidanud olema, ja ta mängis ju ka tõesti  nii hästi, et tema pillimängu järgi otsustades  võis teda valmis pillimeheks pidada ja kui keegi juba on pillimees, siis pidi ta ka ju elama kui pillimees, selle vastu ei saanud, ja pojast saab samuti pillimees, ja siin ei olnud midagi imeks panna, sest nii tema isa, vana Asle, kui ka vanaisa, vana Sigvald, olid samuti pillimehed, küllap oli see suguvõsa viga, ehkki pillimeheks olemist sai võtta ka kui õnnetut ettemääratust, võib-olla hoopis sedasi, jah, ütles isa Sigvald, aga kui sa oled pillimees, jah, siis sa oled pillimees, ennekõike seda, ja sinna pole midagi parata, sedasi, jah, nii ta arvab, ütles isa Sigvald, ja kui talt küsiti, et mida see tähendab, siis vastas ta, et küllap on sel tegemist kurbusega, kurbusega  kellegi  pärast, või lihtsalt kurbusega, ja mänguga saab kurbust leevendada ja saab tiivad, ja lendamine võib üle minna rõõmuks ja õnneks, seepärast oligi vaja mängida, seepärast pidi tema mängima, ja natuke kurbust pidi küll igaühes olema, ja seepärast meeldis tema mäng nii paljudele, eks see nii oli, sest mäng tõstis ju olemise õhku ja viis selle kõrgustesse….“

Ei lõpe lause, teist sama palju veel

Ja lõpeb lk. 35 „….. pillimehe saatuse kohta ei pärita, aga kel varandust polnud see pidi vaatama, kuidas jumalalt saadud annetega toime tulla, nii see oli, niisugune oli elu“

Siin võiks lause lõppeda ,aga punkte kirjanik ei kasuta.

Raamatu tegevus toimub karmis ja ürgses Norra kalurikülas.

Tutvustusest:

Triloogia” koosneb kolmest üksteisel põhinevast lühiromaanist. „Unetu” jutustab kahest noorest inimesest, Aslest ja Alidast, kes kiinduvad teineteisesse juba esimesel kohtumisel ja kasvavad lahutamatult kokku. Ent eelnevate kohutavate sündmuste vari mõjutab edaspidi pöördumatult nende saatust. „Olavi unenäod” jätkab Asle ja Alida lugu, ent nüüd kannavad nad nimesid Olav ja Åsta. „Õhtuväsimus” on vana naise, Alida tagasivaade elule. Müstiline ja tõlgendusterohke. Hümn Armastusele.

Raamat on karm: vägivaldsed surmad, nälg, meeleheide, karm loodus ja lootusetus. Selle taustal Asle ja Alida liigutav armastuslugu.  Last ootav Alida põgeneb koos oma armsama Alidaga kodunt. Uues kohas otsivad nad sooja tuba, kus Alida saaks sünnitada, sarnaneb Maarja ja Joosepi loole piiblist.

Sel teekonnal kodunt uude kohta pani Asle pani toime kolm mõrva, kuid süüd noored ei tunne. Teises loos elavad noored armastuses uute nimedega jälle uues kohas. Asle sõidab linna, et osta Alidale sõrmus, et nende kooselu oleks rohkem abielu moodi. Linnas tunneb üks vanamees Asle ära ja ta hukatakse. Kolmandas loos võtab Alida tütar oma vanemate loo kokku.

Lugedes tabasin end tihti mõttelt, et mis juhtub siin päriselt ja mis toimub tegelaste mõtetes või unenägudes. Aru täpselt ei saanud, aga see ei vähendanud lugemis naudingut.

Raamatus on piisavalt nordic noir-i  ja see võiks olla arhailine kriminaalromaan, kuid on raamat on armastusest ja süüst. Eelkõige siiski armastusest.

Jon Fosse

„Triloogia.

Unetu.

Olavi unenäod.

Õhtuväsimus.“

Põhjamaade romaan

Norra keelest tõlkinud Eha väin

Eesti Raamat 2017

158 lehekülge.