1. aprill 2017

Üks luuletus. Enn Vetemaa

Kevadine II
                   Oh andke andeks see banaalne prosaism
              (A.Puškin, „Sügis“)

Alles oli tuisk ja tali,
jää ja lörtsitibutus,
aga nüüd mu akna taga
itsitab krell tibutuss.

Öösi väikse aiaäärse
üpris tähtsa hoone
katusel paar pulstund kassi
üürgasid kantsoone.

Kui ma seni külakuked
tundsin häälest ära,
siis nüüd suurest kevadähmist
on nad häälest ära.
(1961)

Enn Vetemaa (20. juuni 1936 – 28. märts 2017)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar