Bronka Nowicka "Anda kivile süüa"

1974 aastal sündinud poola kirjaniku Bronka Novicka debüütteos „Anda kivile süüa!„ sisaldab 44 proosalaastu. Näiteks sellise:

Savikamakas

Laps paneb kivi paljude asjade juurde, aga ühtegi asja ei jää vähemaks. Ja et neid on ikka sama palju, siis tähendab, et need ei olnud kivi jaoks söödavad.

Siis leiab laps lohu oma keele all ja paneb kivi sinna, aga ei tundu seeläbi endale raskemana. Ta tunneb, et teda on vähem. Mitte nüüd ka väga palju vähem, nagu annaks endast midagi.

Laps läheb aeda ja vaatab ringi. Kivi sööb vaadet koos lapsega, kes teab juba: ta toidab kivi kõigega, mis läheb meeltest läbi. Isegi savikamakaga, kui seda vaatab, tavalise heinatutiga- kui seda paitab. Võib-olla juba isegi heinatutist mõtlemisega.

Proosalaast, filosoofiline mõtisklus, kumb ta siis on? Küllap mõlemat. Läbi raamatu toimetavad laps, isa, ema ja vaarema, kurbus ning tavalised asjad, millega laps kokku puutub: uks, aken, kapp, lusikas jne.  Autor jutustab  väga tõsise lapse silmade läbi ja kuna kurbus rändab jutust juttu, siis on  lood kurvad ja iseäralikul moel valusad ja hinge kriipivad.

Huvitav raamatuke, seda kindlasti. Võluvad kujunditerohke keel ja väga omapärane vaatenurk. Raamat tõi autorile 2016. aastal Poola kõrgeima kirjandusauhinna Nike. Bronka Nowicka osales Tartu rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Prima Vista

Raamatus on vaid 52 lehekülge lühikese tekstiga. Lugemine ei võta kaua aega, kuid järjest lugedes jääb maitse tundmata. Tore on lugeda aeglaselt, aeg- ajalt peatuda ja mõelda loetule. Näiteks sellele siin lk. 7:

 „Küll sa sööd,“ räägib kurbus, „pead meeles pidama, et närida ja neelata, üksnes seda.

    Sest vaata, asi on selles, et juuksed kasvavad ilma sinu tagautsitamiseta, hingad ja magad iseenesest, silmad teavad, mida teha ,et kinni minna. Põhimõtteliselt ei ole sa endale mitte millegi jaoks vajalik.“

Seega, kõndides panen vaid jalgu teineteise ette, istudes rõhun kägisevat taburetti. Ja kui ma niimoodi istun, kasutab vaade mind tundide viisi vaatamiseks.“

Bronka Nowicka

„Anda kivile süüa“

Tõlkinud Hendrik Lillepuu

Hendrik Lindepuu kirjastus 2017
52 lehekülge