Jørn Lier Horst "Jahipenid"

Mõnusalt kirjutatud kriminaalromaan norra autorilt. Mitte nii äkiline kui näiteks teine tuntud norra krimikirjanik Jo Nesbø. Jørn Lier Horst on oma raamatus loobunud actionist ja võikatest kuriteostseenidest, tõsi raamatu lõpus tuleb siiski ette, ja keskendunud  kuritegude avastamisele. Raamat on meeldiv erand Skandi-naavia krimikirjanduse tõlgete peatumatus voolus, mõtlen Lars Kepleri peale.

Tutvustusest:

Seitseteist aastat tagasi juhtis William Wisting Norra kõige kõmulisema kriminaalasja, noore naise Cecilia Linde mõrva uurimist. Nüüd väidab üks advokaat, et tol ajal süüdistuse esitamisel kasutatud tõendid olid fabritseeritud ja vale mees mõisteti süüdi. Seega on tegelik kurjategija endiselt vabaduses. Wisting kõrvaldatakse töölt ja meedia haistab vere lõhna.

Wisting, kes on harjunud kurjategijaid taga ajama, leiab end nüüd ise tagaaetava ja süüdistatava rollis. Et välja selgitada, mis tegelikult juhtus, ja oma nimi puhtaks pesta, peab ta ise läbi viima salajase uurimise, milles teda toetab tema ajakirjanikust tütar Line. Kui ammuse juhtumiga sarnastel asjaoludel kaob järjekordne noor naine, siis tundub juba paljudele, et Wisting ongi süüdi ja tema võimalused tõde päevavalgele tuua muutuvad üha ähmasemaks.

William Wisting on üks sümpaatsemaid uurijaid loetud kriminaalkirjanduses üldse. 100% oma tööle pühendunud, kahe jalaga kindlalt maa peal seisev enesekriitiline realist, järjekindel ja süstemaatiline. Mees, kes juhindub õiglus-tundest ja usub oma töö tähtsust. Töölt kõrvaldatuna ei kaota ta usku endasse, ei hakka jooma nagu Wallander, vaid keskendub tõe väljaselgitamisele. Wistingu juures võlus mind just see vääramatu soov tõde välja selgitada. Ta ei hakka ennast õigustama, kui  tõendeid võltsiti, siis kes seda tegi?

17 aastat tagasi toime pandud kuritegu uurida on tõeline väljakutse kui oled töölt kõrvaldatud ja tänapäevased tehnilised võimalused on kättesaamatud.

Isale asendamatuks abimeheks on tütar Line- kartmatu ja nutikas ajalehe krimi-reporter, kes on alati enne politseid kohal ja kelle tarmukust lugeja ei saa jätta imetlemata.

Rudolf Haglund on süüdimõistetud kurjategija, kes taotleb vabastamist põhjusel, et tema süüdimõistmise aluseks olid võltsitud tõendeid. Tegelane, kes on autoril hästi välja tulnud. Kohe ei saagi aru, on ta süüdi või mitte.

Tegevus toimub sügiseses Norras ja vihmasadu on peategelane teiste tegelaste reas. Vihmast märg ja nukker ilm on tegevuse taustaks ja määrab tegelaste meeleolu.

Peategelaste eraelu ei ole lõputult arendatud, kuid samas piisavalt , et neid iseloomustada.  Üks meeldejääv lõik eraelu vallast, Wistingu mõtted kui elukaaslane pole rahul lk. 158 „Ta mõistis kindlasti turvalisust naisest erinevalt. Tema jaoks ei tähendanud see niivõrd füüsilist kohalolekut. Ta oli harjunud palju üksi olema ja mõistis seda hinnata. Kuid tema jaoks tähendas see, et ta ei pidanud oma sõnu ja mõtteid kaaluma. Olla turvaline tähendas, et teine nägi sinus parimat. See oli lähedustundes, kuigi teine oli tööl või viibis koguni teisel maal.“

Raamat on põnev ja raske on ööuneks käest panna. Sündmustik antaks edasi kord isa kord tütre vaatevinklist, mis lisab hoogu, seda enam, et kummalgi neist erinev juhtum käsil.

Tegin veel mõned väljakirjutused.

Lk.70 „Sellest kuidas lõpplahenduse ja lahendamise sund võisid viia ennatlike järeldusteni. Uurijatel kujunes esimesest päevavalgele tulnud tõendite järgi omaenda arusaam asjade seostest. Ja kui neil kord oma arvamus tekkinud oli, algas alateadlik kinnituste otsimise protsess. Neil tekkis tunnelpilk ja nad hakkasid koguma materjali, mis sobis põhiteooriaga. Nagu penid, kes jahivad ohvrit, mille haisu nina saanud. Kõiki kõrvalisi jälgi ja võimalikke segavaid momente eirati.“

Eelöeldu ei kehti ainult uurija töö kohta.

Lk. 215 „Ma olen alati mõelnud, et motiive on kaheksat sorti“, vastas Wisting.

………

Ta noogutas ja hakkas ette lugema: „Armukadedus, kättemaks, kasusaamine, kirg, põnevus, väljatõugatus ja fanatism, tapmine pannkase toime teise kuriteo varjamiseks.“

Raamatus kuulati seda laulu:

„Kiss from a rose“,  Seal laulab.

Jørn Lier Horst, sündinud 1970.a,  on endine Norra kriminaalpolitsei juhtiv komissar. Sestap tunneb ta kriminaalpolitsei tööd seestpoolt, tema uurimus-meetodid , tegelased ja miljöö on usutavad. Esimese kriminaalromaani  raamatu kirjutas ta 2004.aastal, 2013.aasta septembrist pühendus ta üksnes krimikirjaniku tööle. Wistingu sarjas on ilmunud 11 raamatut. „Jahipenid“ on kaheksas, aga lugemisel see ei sega.

„Jahipenid“ on kõrgelt autasustatud krimka ja mitte asjata.

2012.aastal Norra krimikirjanduse Rivertoni auhind( varem saanud norrakatest  näiteks  Karin Fossum, Vidar Sundstøl,  Unni Lindell, Jo Nesbø  ja Anne Holt.

2013 Põhjamaade krimikirjanduse auhind Klaasist võti

2014 Rootsi krimikirjanduse akadeemia parim tõlketeos.

William Wistinguga tahaksin mõne teise raamatu lehekülgedel uuesti kohtuda.

Jørn Lier Horst

„Jahipenid“

Tõlkinud Maarja Siiner

Eesti Raamat 2017 

256 lehekülge.