P. Tšaikovski "Jolanta" Haapsalus

Laulupeo energia ja elamus varjutas kõik muud nädalavahetuse sündmused. Kuid üks, ütleksin suursündmus, oli veel. Haapsalus toimus esimest korda Tšaikovski festival. Kus siis mujal selline festival toimuda võiks! Haapsalu ja Tšaikovski, need kuuluvad kokku.

Eesti rahvusballeti vabaõhuetendust „Luiged“ Tšaikovski „Luikede järve“ teemadel piiskopilinnuse laval ma ei näinud. Olin juba kevadel ostnud reede õhtuks pileti  Pärnusse Koidula muuseumi aeda Endla teatri suveetendusele, kahju oli minemata jätta. Balletietenduse pilte saab vaadata siin: http://online.le.ee/2017/07/01/galerii-luiged/

Algselt oli etendus planeeritud Haapsalu väikesele viigile ehitatud veelavale. Tuule, torme ja vihma tõttu toodi etendus üle Haapsalu piiskopilossi õue ehitatud lavale.

Samal laval sai laupäeva õhtul näha ja kuulda Moskva Novaja Opera pool-lavastuslikus kontsertettekandes Tšaikovski viimast ooperit „Jolanta".

Poollavastuslik ettekanne tähendab, et artistid ei seisnud lihtsalt  eeslaval, vaid suhtlesid ja mängisid- nii palju kui kitsuke ruum orkestri ees võimaldas. Kõik kostümeeritult.  Kui hästi sobisid Jolanta sõbrannad Laura, Brigitta ja Marta oma valgetes kleitide ja päevavarjudega Haapsallu- oleksid justkui maha astunud vanadelt suvituslinna Haapsalu tsaariaegsetelt fotodelt.

Väga hea etendus oli. Olen „Jolantat“ näinud MET Opera live ülekandes kinos. Kuigi seal laulis Anna Netrebko, jättis Novaja Opera elav etendus laval sügavama elamuse. Pjotr Tšaikovski & Bela Bartók "Iolanta" / "Hertsog Sinihabeme loss" MET Opera ülekanne.

Ooperi sisu on ülev ja muinasjutuline. Traagiline lugu noorest pimedast neiust. Jolanta, kuningatütar ja printsess, on olnud sünnist saati pime ning elab lossis eraldatud hiilguses. Kuningas, kelle käsul pole kellelgi lubatud Jolantale tema pimedusest rääkida, toob kohale arsti Ibn-Hakia, kes teatab, et saab Jolantat ravida vaid juhul, kui talle saladusest räägitakse ja tal on soov nägijaks saada. Õhtupoolikul saabub lossi krahv Vaudemont, kes näeb Jolantat ja armub temasse. Printsess korjab Vaudemont’ile lilli, aga annab talle valged, mitte punased, nagu mees on küsinud. Vaudemont mõistab, et tüdruk on pime, ning jutustab talle valgusest ja värvidest. Kuningas avastab paari, Vaudemont vannub Jolantale armastust ning ei hooli, et ta on pime. Jolanta soov nägijaks saada aga pole veel piisavalt tugev ning kuningas ähvardab krahvi hukata, kui ravi ei õnnestu. Kui algab Jolanta ravi, paljastab kuningas Vaudemont’ile, et ähvardus oli vaid tütre motiveerimiseks. Kui printsessi silmadelt võetakse sidemed, näeb Jolanta esimest korda elus kogu ümbritsevat maailma. Õukond rõõmustab.

Ooperimuusika on lüüriline ja helge, kõlavad mitmed  väga ilusad aariad.

Üks tuntuim neist minu lemmiku D. Hvorostovski esituses:  

Pjotr Tšaikovski

„Jolanta“

Dirigent Jan Latham-Koenig (Suurbritannia)

Moskva Novaja Opera sümfooniaorkester ja solistid

Osales kammerkoor Collegium Musicale (Eesti)

Kava ma ei ostnud, kuid oskan siiski nimetada mõned osatäitjda.

Jolanta –Jelizaveta Soina

Kuningas Rene - Vladimir Kudašev

Krahv Vaudemont –Mihhail Gubski

Robert –Ilja Kuzmin

Arst Ibn-Hakia- Artem Garnov

Parim oli minu arvates bass Vladimir Kudašev kuningas Rene osas ja  Vaudemont osas  Mihhail Gubski. Ja muidugi kauni häälega imekaunis Jolanta. Suurel teatril on valikut. http://www.novayaopera.ru/?repertoire=iolanta&section=cast

Jääb üle vaid soovida  Haapsalu Tšaikovski festivalile pikka iga ja järgmisel suvel jälle.