Juulikuu kopkkuvõte

Suur suvekuu juuli. Olen tööl olnud. Mitte et minu puhul nii oleks, aga kohe meenub Rootsi krimikirjaniku Leif G. W. Persson antikangelane Evert Bäckstrom. Raamatus „Linda mõrva juhtum“, mõtiskles Evert Bäckström nii: „Suvepuhkust nautisid need, kes ei osanud midagi targemat peale hakata, ning see, et seda tarvitasid mõõdutundetult peaaegu kõik tema kolleegid, andis hea põhjuse tööle jääda, sest nüüd lõpuks oli tal aega olla iseenda peremees. Viimasena tööle ja esimesena minema ning kellegi ei olnud midagi kobiseda. See oligi asja uba.“

Mina alustan iga hommikut sellega, et panen kirja 10 põhjust, miks ma peaksin tööl käima ja 10 põhjust, miks ma ei peaks tööl käima. Saan mõlema alla need 10 igal hommikul kokku. Nüüd pean hakkama ühes nimekirjas neid põhjusi maha tapma- maha tõmbama. Andsin tööandjale lubaduse, et see nimekiri on „miks ei peaks“ nimekiri. Eelkõige tähendab see seda, et järjekindlat blogipidajat, nagu kavatsesin, minust ei saa. „Ei peaks“ nimekirjas punkt „minu isiklikud meelistegevused" jääb soiku“.

Lugeda saan siiski ka töö kõrvalt.

Juulikuu lugemised.

3 krimiromaani-põnevikku.

Donna Leon

„Tulusad tutvused“

Inglise keelest tõlkinud Triin Aimla-Laid

Pegasus 2018

272 lehekülge

Parim loetud krimkadest. Üle pika aja oli mõnus taas lugeda Donna Leoni Veneetsia lugusid, järjest lugedes läheb igavaks. Väike uudishimu aitas kaasa, tahtsin teada, millega tegeleb commissario Brunetti. Tegeklikult ma  ei tea, kas raamatud on tõlgitud ilmumise järje-korras.

Michelle Adams

„Minu õde“

Põnevik

Inglise keelest tõlkinud Leena Suits

Kirjastus Ersen 2018

325 lehekülge

Autor keerutas ja keerutas ümber intriigi, aga minu jaoks oli pisut tüütu ja kunstlikult üles punnitud põnevus.

Kui aastakümneid tagasi üritasin lugeda eelkõige naisautorite teoseid, siis nüüd krimkasid ja põnevikke valides üritan naisautorite raamatud kõrvale jätta. Kahjuks on nad kõik nii  ühtemoodi.

Stegfan Ahnheim

„Ilma näota ohver“

Fabian Riski lkrimipõnevik

Kirjastus HELIOS 2017

Tõlge Inglise keelest Kaarel Allikas

560 lehekülge.

Ei kiida ei laida, minu jaoks mittemidagiütlev raamat. Krimkamürgitus?

Ühte väga head raamatut lugesin ka

Kjell Westö

„Väävelkollane taevas“

Sari Põhjamaade romaan

Tõlkinud Tõnis Arnover

Kirjastus: Eesti Raamat 2018

384 lehekülge

Olen lugenud kõiki eesti keeles ilmunud Kjell Westö raamatuid ja kõik on meeldinud. Raamatust  „Terendus 38“ kirjutasin siin.

Kjell Westö. "Terendus 38"

Teised jäävad blogi-eelsesse aega.“ Kus kõndisime kunagi“, „West“ ja enim meeldis „Kus kõndisime kunagi“- olen oma lugemispäevikuse kirjutanud- „täiuslik romaan“. 2006. a Finlandia auhinna pälvinud romaan!

„Väävelkollane“ on väga intensiivne- just õige sõna-, mis köite tagaküljel raamatut iseloomustab. Suurepärast lugude vestmise kunsti valdava autori poolt nauditavalt sorava sulega kirjutatud ja tõlkija Tõnis Arnover pole kübetki kaotsi lasknud.

Juba raamatu pealkirigi on iseäralik- paljud on näinud väävelkollast taevast. Mina arvan ,et olen. Tahtsin siia pilti riputada, aga ei leia üles.

Elust võib kirjutada nii nagu Karl Ove Knausgård „Minu võitlus“, tuhandetel lehekülgedel. Kjell Westö kirjutas suurepärase perekonnasaaga 400 leheküljel. Tihe tekst, hea sõnakasutus ja oivaline jutustamisoskus. Raamat paneb mõtlema elu kaduvuse üle ja selle üle kui kiiresti kõik läbi saab.

„Väävelkollasega“ veel selline huvitav lugu: piilusin raamatukogu andmebaasi niipea kui raamat Apollo lehele ilmus. Oli töötluses- töötluses ja siis korraga juba järjekord ning mina alles kolmas. Kui läbiloetud sain, oli järjekorras ikka veel 4. Uurisin andmebaasist teisi raamatukogusid—„kohal“  „või „laenutatud“. Järjekorda mujal ei olnudki- kõiki raamatukogusidma siiski ei jõudnud kontrollida.

Juulis sai mu lemmikraamtuks ka üks Äripäeva raamat.

Julie Diamond

„Võim.Ellujäämisõpetus.“

Äripäev 2018

Tõlkinud Kristel Weidebaum

270 lehekülge.

Kui see raamat nii kallis ei oleks, ostaksin endale. Võimuküsimus tuleb ette tööl, perekonnas suhetes laste või abikaasaga. Õppida on alati.

Minu juulikuu reis toimus Narva. Sel puhul lugesin läbi:

Jaak Juske
„Lood unustatud Narvast“

Kirjastus Pegasus

175 lehekülge

Viimane raamat, mille kaaned juulis kokku lõin, oli

Eva Koff

„Sinine mägi“

Varrak 2018

435 lehekülge.

Väga hea raamat, sellest raamatust kirjutamiseks peaks rohkem aega võtma ja vaeva nägema. Eelkõige meeldivad mulle raamatud, milles on juttu ülikooli õpingutest Tartus, ükskõik siis millisel kümnendil, midagi tuttavat hõngub neist raamatuist alati.

Mulle meeldis raamatu segipööratud kronoloogia. Samuti vaimustusin hulgalistest tsitaatidest ja katketest teistest kirjandusteostest, mis teksti rikastasid.  Ehk siis raamat raamatus. Näiteks Johannes Aaviku „Keeleuuenduse äärmised võimalused“.  Katkendid Stefan Zweigi  „Maria Stuart’st“, Marcel Proust’i  „Swanni armastusest“

Ja muidugi ei jätnud mind külmaks raamatu peategelaste elukeerud.

Peale raamatute mahtusid juulisse ka Pärnu ooperipäevad.

Moskva Boriss Pokrovski nimeline Kammermuusikateater

Kalevi Aho „Frida ja Diego“

Ooper-fresko

Muusika Kalevi Aho

Libreto Maritza Núñez

Lavastaja Arne Mikk

Esietendus B. Pokrovski nim Kammermuusikateatris 18. november 2017

Tõestisündinud loole põhinev ooper “Frida ja Diego” räägib Mehhiko kunstnike Diego Rivera ja Frida Kahlo suhetest vene revolutsionääri Lev Trotski ning tema abikaasa Natalja Sedovaga. Tegevus leiab aset Mehhikos poliitiliselt rahututel aastatel 1939-1940. Lev Trotski ei ole selles lavastuses lihtsalt vana emigrandist revolutsionäär, vaid ka kirglik armastaja.

Olen lugenud J. M. G. Le Clezio raamatut „Diego ja Frida“. Lugedes keskendusin tõenäoliselt teistele teemadele, mul isegi ei meenu, et raamatu tegelaste hulgas oleks olnud.Trotski.

Oli väga huvitava helikeele ja sisuga ooper.

Gioacchino Rossini

„Türklane Itaalias“

Koomiline ooper

Libreto Felice Romani

Lavastaja Olga Ivanova

Maailma esietendus Milanos 14. august 1814

Esietendus B. Pokravski nim Kammermuusikateatris 13. juuni 2017

“Türklane Itaalias” on elurõõmus, meloodiline ja teravmeelne Rossini ooper tema varasemast loomingust. Ooperi libreto kirjutas Felice Romani, võttes aluseks Caterino Mazzola poolt Franz Seydelmanni samanimelisele ooperile valminud libreto. Tegevustiku virrvarris põimuvad mustlaste, türklaste ja itaallaste intriigid ning armulood.

Meeldejääv etendus, täpselt nii nagu tutvustuses lubatud, lisaks suurepärased lauljad ja värvikas ning nauditav mäng. Galal ma ei käinud. Armastan ooperit tervikuna kuulata ja vaadata. 

Novembris on Pärnu kontserdimajas taas külalisetendus Venemaalt-Aleksei Rõbnikovi Teater etendab rokk-ooperit "Junona ja Avos". Ei tea sellest midagi, aga lähen vaatama. 

Kinos vaatasin „Mamma Mia 2“

Esimest osa olen videolt vaadanud loendamatu arv kordi koos lastelastega.

Väga vahva film.

Tutvustusest:

On möödunud 10 aastat ajast, mil viimati päikeselisel Kalokairi saarel ABBA laulude pillerkaarist osa saime. Heatuju-filmil "Mamma Mia!" on aeg tulla taas! Ühine selle naerust rõkkava tantsu- ja laulupeoga ning saa teada, kuidas armastatud kangelanna Donna imeline Kreeka-seiklus alguse sai.

Loobunud suurlinna elust naaseb Donna tütar Sophie (Amanda Seyfried) imekaunile Kreeka saarele, et valmistada ette uue hotelli avamine. Pidustuste eelse sagina käigus mõistab Sophie, et on lapseootel. Segaste tunnete tulvas avanevad mälestustelaekad ning Sophie saab teada nii mõndagi armsa ema Donna minevikust. Miks noor Donna kunagi Kreekasse läks, millised olid tema suured unistused ning romantilised seiklused Billi, Harry ja Samiga. Ootamatult selgub, et hotelli avapeo toimumine on suure küsimärgi all, kuid just siis hakkavad saabuma külalised. Meeletu trallipidu saab hoo sisse ja üllatusi jagub kõigile.

Peaosatäitjad Meryl Streep, Amanda Seyfried, Colin Firth, Pierce Brosnan, Stellan Skarsgard, Julie Walters, Christine Baranski, Dominic Cooper. Esimesest osast tuttavate tegelastega ühineb suur hulk uusi osatäitjaid, kes kehastavad armastatud tegelaste noorpõlve versioone. Noore Donna rollis astub üles ülemeelik Lily James, sõbrannadena suurepärased Alexa Davies ja Jessica Keenan Wynn. Donna peikade noorpõlve versioone kehastavad ülikuumad noored näitlejad Jeremy Irvine, Hugh Skinner ja Josh Dylan. Kõrvalosades Andy Garcia, Cher jpt.

Pärast filmi vaatamist ütles abikaasa, et võiksime veel kord vaadata, võtsin autosse kuulamiseks ABBA plaadi ja kodus arvuti taga kuulasin Youtubest Cheri koos Andy Garciaga laulmas „Fernandot“- 5 X järjest

Helge ja värvikas hea tuju film. Võiks öelda et lihtsa sisuga, aga kui muusika kõrvalt hakata ka sisust mõtlema, siis on see film hakkajatest naistest, kes kõigega toime tulevad ja seejuures ikka naisteks jäävad.