Mina
alustan iga hommikut sellega, et panen kirja 10 põhjust, miks ma peaksin tööl
käima ja 10 põhjust, miks ma ei peaks tööl käima. Saan mõlema alla need 10 igal hommikul kokku. Nüüd pean hakkama ühes nimekirjas neid põhjusi
maha tapma- maha tõmbama. Andsin tööandjale lubaduse, et see nimekiri on „miks
ei peaks“ nimekiri. Eelkõige tähendab see seda, et järjekindlat blogipidajat,
nagu kavatsesin, minust ei saa. „Ei peaks“ nimekirjas punkt „minu isiklikud
meelistegevused" jääb soiku“.
Lugeda
saan siiski ka töö kõrvalt.
Juulikuu
lugemised.
3 krimiromaani-põnevikku.
Donna
Leon
„Tulusad
tutvused“
Inglise
keelest tõlkinud Triin Aimla-Laid
Pegasus
2018
272
lehekülge
Parim
loetud krimkadest. Üle pika aja oli mõnus taas lugeda Donna Leoni Veneetsia
lugusid, järjest lugedes läheb igavaks. Väike uudishimu aitas kaasa, tahtsin
teada, millega tegeleb commissario Brunetti.
Tegeklikult ma ei tea, kas raamatud on tõlgitud ilmumise järje-korras.
Michelle
Adams
„Minu
õde“
Põnevik
Inglise
keelest tõlkinud Leena Suits
Kirjastus
Ersen 2018
325
lehekülge
Autor
keerutas ja keerutas ümber intriigi, aga minu jaoks oli pisut tüütu ja kunstlikult üles punnitud põnevus.
Kui
aastakümneid tagasi üritasin lugeda eelkõige naisautorite teoseid, siis nüüd
krimkasid ja põnevikke valides üritan naisautorite raamatud kõrvale jätta. Kahjuks
on nad kõik nii ühtemoodi.
Stegfan
Ahnheim
„Ilma
näota ohver“
Fabian
Riski lkrimipõnevik
Kirjastus
HELIOS 2017
Tõlge
Inglise keelest Kaarel Allikas
560
lehekülge.
Ei
kiida ei laida, minu jaoks mittemidagiütlev raamat. Krimkamürgitus?
Ühte
väga head raamatut lugesin ka
Kjell
Westö
„Väävelkollane
taevas“
Sari
Põhjamaade romaan
Tõlkinud
Tõnis Arnover
Kirjastus:
Eesti Raamat 2018
384
lehekülge
Olen
lugenud kõiki eesti keeles ilmunud Kjell Westö raamatuid ja kõik on meeldinud. Raamatust
„Terendus 38“ kirjutasin siin.
Teised
jäävad blogi-eelsesse aega.“ Kus kõndisime kunagi“, „West“ ja enim meeldis „Kus
kõndisime kunagi“- olen oma lugemispäevikuse kirjutanud- „täiuslik romaan“. 2006.
a Finlandia auhinna pälvinud romaan!
„Väävelkollane“
on väga intensiivne- just õige sõna-, mis köite tagaküljel raamatut
iseloomustab. Suurepärast lugude vestmise kunsti valdava autori poolt nauditavalt
sorava sulega kirjutatud ja tõlkija Tõnis Arnover pole kübetki kaotsi lasknud.
Juba
raamatu pealkirigi on iseäralik- paljud on näinud väävelkollast taevast. Mina
arvan ,et olen. Tahtsin siia pilti riputada, aga ei leia üles.
Elust
võib kirjutada nii nagu Karl Ove Knausgård „Minu võitlus“, tuhandetel
lehekülgedel. Kjell Westö kirjutas suurepärase perekonnasaaga 400 leheküljel. Tihe
tekst, hea sõnakasutus ja oivaline jutustamisoskus. Raamat paneb mõtlema elu
kaduvuse üle ja selle üle kui kiiresti kõik läbi saab.
„Väävelkollasega“
veel selline huvitav lugu: piilusin raamatukogu andmebaasi niipea kui raamat Apollo
lehele ilmus. Oli töötluses- töötluses ja siis korraga juba järjekord ning mina
alles kolmas. Kui läbiloetud sain, oli järjekorras ikka veel 4. Uurisin
andmebaasist teisi raamatukogusid—„kohal“ „või „laenutatud“. Järjekorda mujal ei
olnudki- kõiki raamatukogusidma siiski ei jõudnud kontrollida.
Juulis
sai mu lemmikraamtuks ka üks Äripäeva raamat.
Julie
Diamond
„Võim.Ellujäämisõpetus.“
Äripäev
2018
Tõlkinud
Kristel Weidebaum
270
lehekülge.
Kui
see raamat nii kallis ei oleks, ostaksin endale. Võimuküsimus tuleb ette tööl,
perekonnas suhetes laste või abikaasaga.
Õppida on alati.
Minu
juulikuu reis toimus Narva. Sel puhul lugesin läbi:
Jaak Juske
„Lood unustatud Narvast“
„Lood unustatud Narvast“
Kirjastus
Pegasus
175
lehekülge
Viimane
raamat, mille kaaned juulis kokku lõin, oli
Eva
Koff
„Sinine
mägi“
Varrak
2018
435
lehekülge.
Väga
hea raamat, sellest raamatust kirjutamiseks peaks rohkem aega võtma ja vaeva
nägema. Eelkõige meeldivad mulle raamatud, milles on juttu ülikooli õpingutest
Tartus, ükskõik siis millisel kümnendil, midagi tuttavat hõngub neist
raamatuist alati.
Mulle
meeldis raamatu segipööratud kronoloogia. Samuti vaimustusin hulgalistest
tsitaatidest ja katketest teistest kirjandusteostest, mis teksti
rikastasid. Ehk siis raamat raamatus. Näiteks
Johannes Aaviku „Keeleuuenduse äärmised võimalused“. Katkendid Stefan Zweigi „Maria Stuart’st“, Marcel Proust’i „Swanni armastusest“
Ja muidugi ei jätnud mind külmaks raamatu peategelaste elukeerud.
Peale
raamatute mahtusid juulisse ka Pärnu ooperipäevad.
Moskva
Boriss Pokrovski nimeline Kammermuusikateater
Kalevi
Aho „Frida ja Diego“
Ooper-fresko
Muusika
Kalevi Aho
Libreto
Maritza Núñez
Lavastaja
Arne Mikk
Esietendus
B. Pokrovski nim Kammermuusikateatris 18. november 2017
Tõestisündinud
loole põhinev ooper “Frida ja Diego” räägib Mehhiko kunstnike Diego Rivera ja
Frida Kahlo suhetest vene revolutsionääri Lev Trotski ning tema abikaasa
Natalja Sedovaga. Tegevus leiab aset Mehhikos poliitiliselt rahututel aastatel
1939-1940. Lev Trotski ei ole selles lavastuses lihtsalt vana emigrandist
revolutsionäär, vaid ka kirglik armastaja.
Olen
lugenud J. M. G. Le Clezio raamatut „Diego ja Frida“. Lugedes keskendusin tõenäoliselt
teistele teemadele, mul isegi ei meenu, et raamatu tegelaste hulgas oleks olnud.Trotski.
Oli
väga huvitava helikeele ja sisuga ooper.
Gioacchino
Rossini
„Türklane
Itaalias“
Koomiline
ooper
Libreto
Felice Romani
Lavastaja
Olga Ivanova
Maailma
esietendus Milanos 14. august 1814
Esietendus
B. Pokravski nim Kammermuusikateatris 13. juuni 2017
“Türklane
Itaalias” on elurõõmus, meloodiline ja teravmeelne Rossini ooper tema
varasemast loomingust. Ooperi libreto kirjutas Felice Romani, võttes aluseks
Caterino Mazzola poolt Franz Seydelmanni samanimelisele ooperile valminud
libreto. Tegevustiku virrvarris põimuvad mustlaste, türklaste ja itaallaste
intriigid ning armulood.
Meeldejääv
etendus, täpselt nii nagu tutvustuses lubatud, lisaks suurepärased lauljad ja värvikas ning nauditav
mäng. Galal ma ei käinud. Armastan ooperit tervikuna kuulata ja vaadata.
Novembris on Pärnu kontserdimajas taas külalisetendus Venemaalt-Aleksei Rõbnikovi Teater etendab rokk-ooperit "Junona ja Avos". Ei tea sellest midagi, aga lähen vaatama.
Kinos vaatasin „Mamma Mia 2“
Esimest osa olen videolt vaadanud loendamatu arv kordi koos lastelastega.
Väga
vahva film.
Tutvustusest:
On
möödunud 10 aastat ajast, mil viimati päikeselisel Kalokairi saarel ABBA
laulude pillerkaarist osa saime. Heatuju-filmil "Mamma Mia!" on aeg
tulla taas! Ühine selle naerust rõkkava tantsu- ja laulupeoga ning saa teada,
kuidas armastatud kangelanna Donna imeline Kreeka-seiklus alguse sai.
Loobunud
suurlinna elust naaseb Donna tütar Sophie (Amanda Seyfried) imekaunile Kreeka
saarele, et valmistada ette uue hotelli avamine. Pidustuste eelse sagina käigus
mõistab Sophie, et on lapseootel. Segaste tunnete tulvas avanevad
mälestustelaekad ning Sophie saab teada nii mõndagi armsa ema Donna minevikust.
Miks noor Donna kunagi Kreekasse läks, millised olid tema suured unistused ning
romantilised seiklused Billi, Harry ja Samiga. Ootamatult selgub, et hotelli
avapeo toimumine on suure küsimärgi all, kuid just siis hakkavad saabuma
külalised. Meeletu trallipidu saab hoo sisse ja üllatusi jagub kõigile.
Peaosatäitjad
Meryl Streep, Amanda Seyfried, Colin Firth, Pierce Brosnan, Stellan Skarsgard,
Julie Walters, Christine Baranski, Dominic Cooper. Esimesest osast tuttavate
tegelastega ühineb suur hulk uusi osatäitjaid, kes kehastavad armastatud
tegelaste noorpõlve versioone. Noore Donna rollis astub üles ülemeelik Lily
James, sõbrannadena suurepärased Alexa Davies ja Jessica Keenan Wynn. Donna
peikade noorpõlve versioone kehastavad ülikuumad noored näitlejad Jeremy
Irvine, Hugh Skinner ja Josh Dylan. Kõrvalosades Andy Garcia, Cher jpt.
Pärast
filmi vaatamist ütles
abikaasa, et võiksime veel kord vaadata, võtsin
autosse kuulamiseks ABBA plaadi ja kodus arvuti taga kuulasin
Youtubest Cheri koos Andy Garciaga laulmas „Fernandot“- 5 X järjest
Helge ja värvikas hea tuju film. Võiks öelda et lihtsa sisuga, aga kui muusika kõrvalt hakata ka
sisust mõtlema, siis on see film hakkajatest naistest, kes kõigega toime
tulevad ja seejuures ikka naisteks jäävad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar