David Perlmutter "Jahupea"

David Perlmutter

koos Kristin Lobergiga

„Jahupea“

Üllatav tõde aju „vaiksete hävitajate" nisu, süsivesikute ja suhkru kohta.

Inglise keelest tõlkinud Piret Frey

Kirjastus Varrak 2015

308 lehekülge

Raamat kuumal teemal.

Meedias vallandas tähelepanu Andres Ellamaa  artikkel ajalehes „Pealinn“ „Kahjulik kolesterool võib olla sajandi suurim pettusteema hetkel“. http://www.pealinn.ee/uudised/kahjulik-kolesterool-voib-olla-sajandi-suurim-pettus-n159341  Uffe Ravnskovi raamatu "Rasv ja kolesterool on kasulikud" ainetel. See tõlkeraamat ilmus 2013. aastal, ma ei ole lugenud.

Eile 29.12. märkasin meedias selliseid pealkirju:

„Haigusriski hindamisel on oluline ka hea kolesterool“ http://tervis.postimees.ee/2778762/viigimaa-haigusriski-hindamisel-on-oluline-ka-hea-kolesterool

„Perearst: ilma arstiga nõu pidamata ei tohi kolesterooliravimitest loobuda „http://tervis.postimees.ee/3450069/perearst-ilma-arstiga-nou-pidamata-ei-tohi-kolesterooliravimitest-loobuda

„Jahupea“ on raamat, kus tunnustatud neuroloog David Perlmutter on võtnud käsitluse alla teema, mis on meditsiinikirjanduses ringelnud pikki aastaid – ajutegevust kahjustavad süsivesikud, kuid ka selles raamatus rehabiliteeritakse kolesterooli.

Tahaks siinkohal öelda, et leppige kord ometi kokku, kas kolesterool on ajutegevuseks vajalik või hoopis paha, kas  kolesteroolirikkaid toiduaineid süüa on kahjulik või mitte. Praegu on selline õnnelik aeg, kus tervisliku menüü saaksin  meedias avaldatu põhjal kokku panna ainult meeldivatest toiduainetest: kohv, šokolaad, munad, pokaal punast veini. Aga õige pea võib kõik taas muutuda.

Jah, ma olen nõus, et õiget vastust ei ole olemas. Nii paradoksaalne kui see ka poleks, on inimest uuritud kaua, kuid teadmised selles vallas on vastandlikud, ebapüsivad ja muutuvad kiiresti,  vaatamata väidetele, et inimese muutumine toimub väga pika aja jooksul ja mõned autorid leiavad isegi, et süüa tuleb nii nagu koopaajastul.

Tõenäoliselt on  õigus neil, kes väidavad, et mõõdukus üle kõige. Jätan selle teadmise praegu kõrvale, sest mind huvitab, mida saab inimene toitumist valides, teha tervise parandamiseks ja hea tervise säilitamiseks.

Tõenäoliselt on vanema ea kardetum haigus –Alzheimeri tõbi. Kartus kaotada iseennast on arvestatav, seda enam kui mälu käepärasus väheneb. Raamatu tutvustuses öeldakse:

 Tunnustatud neuroloog David Perlmutter on võtnud käsitluse alla teema, mis on meditsiinikirjanduses ringelnud pikki aastaid – ajutegevust kahjustavad süsivesikud. Autor käsitleb ka neid teraviljatoite, mida oleme harjunud pidama tervislikuks: täistera- ja mitmeviljatooted, idandid, riis jne. Toetudes kümneid aastaid väldanud kliinilistele ja laboratoorsetele uuringutele, sh iseenda omadele, pakub ta lisaks provokatiivsele ja laia kõlapinda leidnud teoreetilisele osale välja ka neljanädalase tegevuskava, kuidas parandada tervist ning lisada elujõulisi aastaid.

Selline raamat sunnib end kätte võtma. Huvi eeldused minu puhul olid:

1. Ma ei söö liha, olen „peaaegu taimetoitlane“, söön vähesel määral muna, kala ja piimatooteid. Olen olnud ka toortoitlane.

2. Minu kolesterooli näit on ülemise piiri peal.

2. Üks mu lastest väldib nisujahu ja see mõjub talle hästi.

3. Üritan märkamatult juhtida ülekaalulist abikaasat tervisliku toitumise rajale. 

4. Minu huvi ei ole kaalu alandamine vaid pigem kaalu hoidmine ja tervisliku toitumise kaudu võimalike tervisehäirete ja haiguste  ärahoidmine. Usun, et inimene on see, mis ta sööb, mõtleb ja hingab.

 „Jahupea“ on hästi ja huvitavalt kirjutatud  raamat. Mul on kodus ka kardioloog William Davise raamat „Nisuvaba dieet“, kuid seda oli raske lugeda, ootab seni oma järjekorda. „Jahupead“ lugesin nagu põnevikku, enne käest ei pannud kui läbi sain. „Jahupea“  on ladus lugemine, vaatamata sellele, et raamatus on palju viiteid ja märkusi, lausa 19. leheküljel. Lõpus on register, mis teeb raamatu käsitsemise eriti tõhusaks. Mulle  viited teaduslikele artiklitele ja uurimustele meeldivad,  nii tundub raamat usaldusväärsem, mõned aadressid  käisin internetis ka läbi.  Tõlge on tehtud 2013 väljaandest,  nii et vananenud seisukohtadega ka ehk tegu pole. Sama juttu süsivesikutevaesest toidust võib lugeda  lihtsamas vormis näiteks paleotoitumise raamatutest, olen neid sirvinud, kuid „Jahupea“ pani mind tegutsema.

Selle raamatu tõed.

1.       Süsivesikud on pahad, rasvad head.

2.        Süsivesikud on haiguste nurgakiviks, kuna soodustavad põletikku, põletik                viib ajuhaigusteni k.a. Alzheimeri tõveni.

3.       Süsivesikud põhjustavad kõrget kolesteroolitaset.

4.       Teraviljatooted ei ole aju sõbrad.  Kõige halvem valk on kleepvalk gluteen.

5.        Ka suhkrurikkaid puuvilju tasub vältida, aju mida sunnitakse tarbima suhkrut ei ole õnnelik.

6.       Rasv on aju parim sõber, ikka head rasvad: oliivõli ekstra virgin, kookosõli, rohusöödal olnud loomade rasv, mahevõi, avokaadod jne.

7.       Optimaalse aju toitumisreeglid on paast, rasvad ja hädavajalikud lisaained.

8.       Aju terviseks on  liikumine, uni ja süsivesinikest vaba dieeet.

9.       Kolesterool on hea, isegi see nn. paha kolesterool.

 Kahtlusi  raamatu suhtes tekitasid:

1. Näited, näiteks  lk.193 „rasv kadus kõhu pealt paari nädalaga“, mees jättis menüüst süsivesikud välja. No ei usu.

2.Autori soovitused koos nisuvaba dieediga alustada toidulisandite võtmist  lk. 209 te alustate terve elu kestvat igapäevast toidulisandite võtmist. 6 nimetust toob ta ära, kasutan neist D vitamiini ja  resveratrooli, kui viimase puhul arvestada pokaali punast veini. Autor  lubab pokaali päevas, piirdun pokaaliga nädala-vahetusel. Tahaksin uskuda, et kui toit on õige ja tasakaalustatud, siis toidulisandeid terve inimene ei vaja. Kas siis dieet vähendatud süsivesikutega on ravidieet ja ei taga heaks terviseks vajalikku?

3.      Mulle oleks meeldinud, kui raamatut oleks kommenteerinud mõni arst. Mulle näib, et ainult psühhiaatrid ja psühholoogid kommenteerivad mõnikord tõlkeraamatu tagakaanel ja avaldavad arvamust, teiste erialade meedikud seda ei tee.

Minu järeldused.

1. Tõenäoliselt ei alusta ma kunagi nii radikaalset dieeti nagu raamatus pakutakse ja ei kõrvalda süsivesikuid oma menüüst nii radikaalselt. Vähendan puuviljade tarbimist köögiviljade kasuks, köögiviljad jäävad mu põhitoiduks,

2. Kaalun vähesel määral liha võtmist menüüsse, aga pole selleks veel valmis.

3. Söön rõõmsalt edasi juustu ja võid ning ei muretse kolesterooli pärast.

Annan lugemissoovituse, kuid ei anna järgimissoovitust. Selle otsuse peab igaüks ise tegema, eelnevalt konsulteerides oma perearstiga, kui arstil on aega toitumisest rääkida.