Mari Jungstedt "Sel vaiksel ööl"

Mari Jungstedt

„Sel vaiksel ööl“

Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp.

Kirjastus „Tänapäev“

330 lehekülge.

Tutvustusest : Läheneb advendiaeg, tuultest piitsutatud Gotlandil sajab esimest lund. Ühel õhtul kaob teel tallist koju neljateistkümneaastane Fanny. Kui kriminaalkomissar Anders Knutas Fanny elu lähemalt uurima hakkab, joonistub pilt üksildasest tüdrukust, kelle õlul lasub liiga suur vastutus alkohoolikust ema ja eemaloleva isaga mõrase kodu eest. Ent salaja on Fanny kellegagi siiski kohtamas käinud. Kas tema kadumisel on seos allakäinud fotograafi Henry Dahlströmi tapmisega paar nädalat varem? Anders Knutas otsib visalt puutepunkte, teda sunnib tagant ka iga päevaga suurenev ajakirjanduse huvi. Üks ajakirjanikest on Johan Berg, kes on saabunud taas saarele sündmuste arengut jälgima. Mari Jungstedt on sündinud 1962. aastal ning töötanud pikalt uudisteankruna televisioonis. 2003. aastal ilmunud „Sel vaiksel ööl” on teine romaan kriminaalkomissar Anders Knutase juhtumitest kõnelevast sarjast. Varem on eesti keeles ilmunud „Silmale nähtamatu”. Tema Gotlandi saare kaunisse ja dramaatilisse keskkonda paigutatud lugudes leidub peale kriminaalse süžee pea alati ka saareelus peegelduv suhtedraama.

Seda raamatut lugesin eksituse tõttu. Kui lugesin tutvustusest, et tegevus toimub

Gotlandil, olin kindel, et olen autori esimest raamatut lugenud ja see meeldis mulle.

Raamatut lugedes aga midagi tuttavat ette ei tulnud, ka tundus, et Gotlandi kirjeldus ei ole nii hea kui varemloetud raamatus. Kahtluse süvenedes sorisin oma blogis ja selgus, et ma polegi Mari Jungstedti varem lugenud. Ajasin segamini ühe teise Gotlandi krimkaga, Anna Janssoni raamatuga Anna Jansson "Ulm sinu eksitas ära".

„Sel vaiksel ööl“ on ladusalt kirjutatud raamat. Parajalt uurija Anders Knutase eraelu, parajalt suhtedraamat ja loomulikult mõrv, isegi kaks. Joonistuvad selgelt välja neli võimalikku kahtlusalust. Esimene ilmselgelt eksitus, kaks järgmist piisavalt kahtlased ja neljas ning tõeline. Niipea kui hakkasin aru saama, et see ongi neljas, palusin, et parem kui ei oleks. Aga oli.

Veel ei tea, kas loen ka Mari Jungstedi esimest raamatut.