Jaan Aru "Ajust ja arust"

Põnev raamat ajust noorelt ajuteadlaselt Jaan Arult. Olen näinud autori esinemisi teleris ja ootasin raamatut huviga. Ei pidanud pettuma, raamat on kirjutatud n.ö populaarteaduslikult, arusaadavas ladusas keeles, rohkete näidetega igapäeva-elust ning piisavate viidetega teaduslikele uuringutele. Raamatu lõpus märkmed ja allikad- samuti huvitavad lugeda.

Kes ei tahaks tunda iseennast ja teada, kus asub teadvus. Kas peale aju on meil olemas ka vaim kui teadvuse asupaik? Kas puudel, loomadel, masinatel on teadvus? Kas vastsündinul on teadvus juba sündides olemas?

Kõik elusolendid, loomad, linnud, inimesed, magavad. Kas une funktsioon on aju loovuse suurendamine, aju puhkus või polegi unel erilist funktsiooni ja see on lihtsalt evolutsiooni ajal väljakujunenud ärkveloleku aja regulatsioon?

Autor ütleb, et rööprähklemine ei ole ajule hea- see on sama hea nagu keerutada kõrbes pea kohal lahtist veepudelit ( lk. 119). Praktilise, enda arust väga hea rööprähklejana tööl, alati valmis oma tööd tehes teiste küsimustele vastama ja mitme asjaga tegelema, tundsin eriti selle osa vastu huvi. Miks siis ikkagi ajule  meeldib rööprähklemine? Millest aju tunneb mõnu?

Kas unenägudel on tähendus ja kuidas suhtub kaasaegne ajuteadus Freudi unenägude sümboolikasse?

Kas on tõsi, et me kasutame vaid 5% oma ajust? Kas aju on võimalik arendada?

Kui need  ja samalaadsed küsimused pakuvad huvi, siis on see õige raamat lugemiseks.

Autor ei anna lõplikke vastuseid, sest neid ei ole.

Inimene on keeruline uurimisobjekt, teadlased on uurinud  kaugeid galaktikaid, kuid seda, kuidas ajuprotsessid on seotud teadvusega – ei tea. Uusimad uuringud  üritavad teadvust selgitada tulenevalt informatsiooniteooriast, teadvus tekib igas süsteemis, mis integreerib informatsiooni. Kas see ka nii on- autor ei kinnita, pigem toob näited, kuidas kunagised teaduslikud tõed on pea peale pööratud. 

Stiilinäide lk.55: "Kui ma vaataksin lähemalt teie ajju, näeksin seal kõiksugu närvirakke, erinevaid molekule, retseptoreid, millele need kinnituvad, ja suudaksin ehk jälgida ka mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi kaskaade, mida molekulide kinnitumine vallandab. Te olete justkui masin. Väga keeruline masin, kuid siiski masin. Kuid seestpoolt ei tundu ju, et te oleksite masin- on tunne olla teie ise, tunne armastada, tunne tunda kurbust, rõõmu, meeleheidet või valu. Teil on teadvus iseendast ja teid ümbritsevast maailmast. Kuid on raske mõista , kuidas aju masinavärgist saab sündida tunne olla keegi, kuidas tunne olla inimene tekib ajust, kuidas teadvus saab olla seotud ajuga. Aju ja teadvus tunduvad olevat liiga erinevad."

Raamatus on ka praktiline peatükk: Kuidas paremini magada - 10 soovitust ;Aju kasutamise lühijuhend. Praktilise poole pealt midagi uut ei ole, kõik kirjandusest varem loetud ja tõenäoliselt inimkonna aastasadade kogemuste põhjal välja-kujunenud.

Kuldne reegel on, et tuleb end jälgida ja tundma õppida ning mõningate teaduslike tõdedega arvestada. Samuti sellega, et teaduslikud tõed ei ole igavesed

Eelmisel aastal sai bestselleriks tõlketeos „Võluv soolestik“. Kui inimesed tunnevad sama suurt huvi oma aju vastu kui soolestiku vastu, võiks sellestki raamatust saada bestseller. Eeldused on olemas: ladusalt kirjutatud, elulised näited. Näiteks jalgpallihuvilisele abikaasale selgitasin raamatu põhjal teaduslikult lahti, miks kogenud jalgpallur Zinedine Zidane ei suutnud end jalgpalliväljakul talitseda.

Autor on jälginud oma pere väikelapsi, võib isegi öelda, et nendega minikatseid teinud  ja  tulemusi  teaduslikult lahanud.

Selgeltnägijate saate andunud jälgijad tõenäoliselt raamatut ei loe.

Jaan Aru

„Ajust ja arust.

Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“

Kirjastus Argo 2017

159 lehekülge.