14. jaanuar 2024

2023 lemmiketendused

2023 aastal jõudsin teatrisse, ooperisse ja kontserdile keskmise eestlase kohta päris palju. Külastasin 33 etendust/kontserti.

Minu lemmiketendused suvalises järjekorras:

Giuseppe Verdi.  Ooper Jeanne D'arc  rahvusooperis. Lavastaja Marco Gandini

William Shakespeare, Lepo Sumera. Macbeth. Lavastajd, lava- ja videokujundajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Draamateater

Autor ja lavastaja Merle Karusoo „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud. EMTA lavakunsti osakonna ja VAT teatri koostöölavastus

William Shakespeare. Kaheteistkümnes öö. Lavastaja Tanel Jonas. Ugala teater.

Paul Eerik Rummo.  Tuhkatriinumäng. Lavastajad: Karl Laumets, René Reinumägi. Teater Mudi.

Ott Kilusk. ADA. Rääkimata lugu. Lavastaja  Ain Mäeots

Tom Stoppard. Muusika André Previn. Dissonantsed. Lavastaja Elmo Nüganen. Nargen festival.

Mati Unt. Vend Antigone, ema Oidipus.  Lavastaja Tiit Ojasoo. Draamateater

Andrus Kivirähk (Eduard Vilde). Mäeküla piimamees. Lavastaja Aare Toikka Pärnu Endla.

Günter Grass. Plekktrumm. Lavastaja Taavi Tõnisson. Noorsooteater.


teater 2023 juulist alates

Ja ei jäänud teda ka.
Kellerteater Viinistu Kunstisadamas14.07.2023Autor: Agatha Christie
Tõlkija ja lavastaja: Vahur Keller
Kunstnik: Britt Urbla Keller
Koreograaf–lavastaja: Kristina Paškevicius
Valguskunstnik: Rene Topolev
Grimmikunstnik Evelin Sulg

Osades näitlejad: Liis Haab, Meelis Kubo, Tõnu Oja, Andres Roosileht, Toomas Täht, Riho Rosberg, Rauno Kaibiainen, Hans Kristian Õis, Ülle Kaljuste, Ago Anderson, Liia Kanemägi.
Minu tähed: Liis Haab ja Ülle Kaljuste


Muusikaline lavastus „Minul on vari“
Palmse mõisas 22.07.2023 
Autorid  Ott Kilusk ja Toomas Uibo
Lavastaja – Kaili Viidas
Kunstnik – Iir Hermeliin
Muusikajuht – Maiken

Osades­ - Toomas Uibo, Mait Malmsten, Saara Pius, Hele Kõrve, Egon Nuter, Veikko Täär, Tiina Tõnis, Marcus-Kristofer Kaljuraag ja Auris Allan Leppik.
Laval ka Toomas Uibo bänd, koosseisus Rain Rämmal (klahvpillid), Pent Järve (kitarrid), Eno Kollom (löökpillid), Kaarel Liiv (bass) ja Allan Järve (flüügelhorn).
Minu tähed: Saar apius ja Hele Kõrve



ADA. Rääkimata lugu
Kiidjärve mõisapark 29.07.2023
Teksti autor Ott Kilusk
Lavastaja  Ain Mäeots
Muusikajuht Siim Aimla
Kunstnik Karmo Mende

Peaosades Saara Nüganen ja Anne Reemann
Osades: Sepo Seeman, Peeter Oja , Jan Uuspõld, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Priit Strandberg, Liina Tennosaar,Ott Raidmets

Minu tähed: Saara Nüganen ja Ott Raidmets

  

Dissonantsed
Viimsi Artium 27.08.2023
Nargenfestival 2023

Autor Tom Stoppard
Muusika André Previn
Lavastaja Elmo Nüganen
Kunstnik Kristjan Suits
Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste
Tõlkija Anu Lamp
Osades: Jan Uuspõld,  Timotheus Tats, Peeter Tammearu, Priit Võigemast,  Kadri Voorand,  Tõnu Kaljuste.
Tallinna Kammerorkester
Minu tähed: Peeter Tammearu ja Tõnu Kaljuste



Helluse keeles
Endla teater 18.08.2023

Autor Dan Gordon
Lavastaja Kaili Viidas
Kunstnik Arthur Arula
Tõlkija Anne-ly Sova
Valguskunstnik Ivar Piterskihh
Muusikaline kujundaja Feliks Kütt

Osades: Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Andrus Vaarik, Priit Loog, Ireen Kennik, Sten Karpov.
Minu tähed: Carmen Mikiver ja Sten Karpov


Tuhkatriinu
Pärnu teatris „Endla „ 12. september 2023
Jules Massenet' muinaslugu muusikas "Tuhkatriinu "(Cendrillon)
Muusikaline juht Erki Pehk
Lavastaja Jüri Nael
Kunstnik Madis Nurms
Valguskunstnik Anton Kulagin
Videokunstnik Liudas Svirskas

PromFesti üheteistkümnes ooperilavastus aastal 2023, kus rollides on Klaudia Taevi nim konkursi möödunud aastate laureaadid.
Lavastus valmib koostöös Kaunase riikliku muusikateatriga.
Lucette (Tuhkatriinu) –Zuzanna Nalewajek (metsosopran, Poola)
 
Madame de la Haltière –Jomantė Šležaitė (metsosopran, Leedu)

Unistuste prints –Abi Levis (metsosopran, USA)

Haldjas –Eszter Zemlényi (sopran, Ungari)

Pandolfe –Laimonas Pautienius (bariton, Leedu)

Noémie –Gabrielė Bukinė (sopran, Leedu)

Dorothée –Ieva Goleckytė (metsosopran, Leedu)

Kuningas –Vladimiras Prudnikovas (bass, Leedu)

Kaunase riikliku muusikateatri koor ja orkester


Korsaar
Estonias 17.09.2023
Maailmaesietendus 23. jaanuaril 1856 Pariisi Ooperis
Käesoleva versiooni esietendus 1. märtsil 2020 Rooma Ooperis
Esietendus Rahvusooperis Estonia 2. detsembril 2022

Muusika: Adolphe Adam, Cesare Pugni, Léo Delibes, Riccardo Drigo
Muusika arranžeering: Aleksei Baklan
Libreto: Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges ja Joseph Mazilier lord Byroni poeemi „Korsaar“ ainetel

Dirigent Lauri Sirp
Conrad, piraat Jevgeni Grib
Medora - Anna Roberta
Gulnare -Marta Navasardyan
Lankendem -Sergei Upkin



Pelleas ja Melisande
Estonias 24.09.2023
Claude Debussy ooper

Maailmaesietendus 30. aprillil 1902 Salle Favart’is
Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2023

Muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer
Dirignet Kaspar Mänd
Lavastaja Albert-André Lheureux
Kunstnik Liina Keevallik
Valguskunstnik Rasmus Rembel
Videokunstnikud: Andres Tenusaar, Raivo Möllits
Koormeister Heli Jürgenson

Pelléas - Samy Camps, Heldur Harry Põlda
Mélisande- Karis Trass, Helen Lokuta
Golaud - Raiko Raalik, Stephan Loges
Geneviève- Aule Urb, Juuli Lill
Arkel - Julien Veronese, Priit Volmer
Yniold-  Merit Kraav, Elena Brazhnyk

Vaatan kõiki Estonia ooperietendusi. Erilist muljet etendus mulle ei jätnud, mind häiris arusaamatu lavakujundus.


Giselle
Teatris Jaik (endine von Krahl) 29.09.2023

Lavastus, koreograafia Ingmar Jõela
Heli, muusika, sound Sander Mölder
Kunstnik Kairi Mändla
Valguskunstnik Priidu Adlas
Videokunstnik Alyona Movko-Mägi

Näitlejad Markus Habakukk Ester Kuntu Riina Maidre Steffi Pähn Anne Türnpu
Tantsijad (TLÜ BFMi koreograafia õppekava üliõpilased) Eliisabel Jõela Eva Metspalu Eliis Nigola Reti Ann Niimann Eveli Ojasaar Roos Marii Sarapuu Maarja Tosin Iris Vilu

Sinu süda mulle pihku ära nuta, ära tihku
vaata, vallas on vaesemaid
(Ringo Ringvee)

Võtan balleti tegevustiku võimalikult napilt kokku. Ballett räägib kauni, noore, rõivatööstustehase rändtöölise, endise talutüdruku Giselle’i ja maskeeritud aadliku Albrechti tragikoomilisest armastusloost. Albrechti tõelise identiteedi paljastab aga tema rivaal Hilarion, kelle süda kuulub samuti Giselle’ile. Tüdruk läheb hulluks ja sureb südamevalusse. Pärast tema surma elustavad ta hinge kättemaksuhimulised vilid (ka samovilad või samodivad, naisvaim slaavi mütoloogias). Vilid on selliste vallaliste naiste kummitused, kelle nende armastajad on reetnud ja kes on seejärel surnud. Öösiti tantsivad nad mehi kurnatussurma (romantilistes ballettides populaarne teema). Vilide kuninganna Myrtha on võtnud ühes õdedega sihikule Giselle’i hauale leinama tulnud Albrechti, kuid Giselle’i suur armastus vabastab ta vaimude haardest. Tänu Albrechti vabastamisele ei muutu Giselle viliks ja sureb rahus.
Külmkamber, lihasaal, rõivatööstus
Ingmar Jõela adaptatsioon järgib laias plaanis sama narratiivi, kuid ühe Giselle’i asemel on neid kolm, ühe ema kolm tütart, ja jutustusviis on nüüdisaegne. Etendus algab avamänguga, kus tantsijad tipivad kilel, mille kõla meenutab vihmasabinat. Nad karjuvad ja naeravad. Sellele järgneb Sander Möldri töötlus Adolphe Adami „Giselle’i“ avamängust. Möldri töötlus meenutab Jaapani elektroonilise muusiku Susumu Yokota klassikalise muusika kaanoni teoste töötlusi. Lavakujunduse keskne element on kile, millega on kaetud peaaegu terve lava. Põhielement on ka näitlejate ja tantsijate valge rõivastus. Esimesena tuleb meelele külmkamber, millele viidatakse ka Steffi Pähna räägitud loos, kus neljakuusest imikust saab baleriin. Siis meenutab see lihasaali ja lõpuks, kui laual kleite pekstakse, omamoodi lihalist rõivatööstust, mis kommenteerib hästi algset libretot, kus tööstuse töölised on selle omanikule, male gaze’ile üksnes eksootilised kehad, mida silmadega süüakse.

Jõela on täitnud „Giselle’i“ raami, jättes alles selle sisu ja väärtused, kuid võõbates neid oma värvidega.

Kolm tütart esinevad kordamööda peategelasena, olles ka vilide, Myrtha, Bathilde (Albrechti mõrsja) rollis. Ema saadab Albrechti mehe eeldatavast pahelisusest hoolimata tütarde sekka. Tal on otsekui katalüsaatori, peegeldaja roll. Jõela tõlgendus paistab kohati kui püüd vabaneda põlvkonniti edasi kanduvatest mustritest (mehe truudusetus, naise nõrkus), teisalt lõpeb Von Krahli „Giselle“ sellega, et Ester Kuntu saab endale abikaasa ja tema õed muutuvad vilideks. Adaptatsioon lõpeb originaaliga sarnaselt. Jõela on täitnud „Giselle’i“ raami, jättes alles selle sisu ja väärtused, kuid võõbates neid oma värvidega.Adaptatsiooni pearõhk on manifesteerimisel, nende lugude jutustamisel, mis saavad lavastuse käigus ilmsiks. Lugude jutustamisse on põimitud hulk tekste nii Mats Traadilt, Charles Baudelaire’ilt, Ringo Ringveelt, Krafinnalt, Taavi Eelmaalt, Kristiina Ehinilt, Mehis Heinsaarelt, Lozjamova Genijalt, OMAHA-lt ja The Righteous Brothersilt ning muu hulgas Lüganuse tanutamiskombeid. Neli naist jutustavad lisaloo, mille haripunktis saabub ruumi Albrecht, keda mängib Markus Habakukk. Albrechti kujutatakse kui kesta, kes teostab naiste lugulaulu, küsides lõpu eel: „Oma tühjade lugude ja juttudega? Milleks? Kellele te seda mängite? [---] Ma võin sama hästi olla siin või mind ei ole. Teil ju pole vahet. Kõik on otsustatud. Niikuinii meist väljaspool.“ Heites õhku küsimuse, et milleks siis need jutud, kas me ise saame sellest aru. Eristuvat iseloomu tal ei ole.
Läbi tuhande hetke, rahvajutu, legendi ja loo,
Läbi tuhande laulu, tantsu, painde ja marrastuse
läbi tuhande lõhna, vedeliku, pilgu, huule
-tuleb igihaljas Giselle.

Rohkem ei ole jõudnud pikemalt kirjutada, kuigi teatris käisin kuni aasta lõpuni. Siin loetelu:


Tunde- märgid. Linnateater.  Sellelt etenduselt tulime pärast esimest vaatust ära, tundus et teises vaatuses ei ole enam midagi oodata.

Kuningas Lear. Linnateater. Etendus meeldis, aga ei ületanud Draamateatris Ita Everiga peaosas nähtud kuningas Leari.

Kolmanda impeeriumi hiilgus ja viletsus. Vene teater. Tuletas meelde elu nõukogude ajal.

Vend Antigone, ema Oidipus.  Draamateater.  Meeldis väga. 

Kogupereooper "Mängime Sevilla habemeajajat"-hästi lavastatud , meile meldis väga, aga lapselapsi kaasa ei õnnestunud meelitada. Ja küllap oleksid neid need toonased probleemid naerma ajanud.

Plekktrumm. Noorsooteater. Üks selle aasta teatrielamusi.

Hiirelõks. Kellerteater.  Päris hea.

Mäeküla piimamees. Pärnu Endla. Meeldis väga, andekas tekst ja suurepärased osatäitjad.

Kontserdil käisin vaid üks kord Alexela kontserdimajas- The Music Of Ennio Morricone















13. jaanuar 2024

2023 aasta parimad loetud raamatud.


2023 loetud raamatute hulgast parimad.

Krimkade hulgas on mitmeid tuntud autoreid kui ka palju uusi, kes üllatasid ja keda loeksin ka edaspidi.

Camilla Läckberg "Nõid"

Camilla Läckberg "Sekt"“

Jo Nesbø „ Verekuu"

Jo Nesbø „Rotisaar ja teisi lühijutte“

Robert Galbraith "Tintmust süda"

Ruth Ware
„ Nullpäev"

Anthony Horowitz  "Kuulillemõrvad"

Pascal Engman "Ühe mõrvari mälestuseks "

Peter Swanson „Kaheksa täiuslikku mõrva"

Oliver Pötzsch“ Hauakaevaja raamat : juhtum Leopold von Herzfeldtile“,sellest kirjutan allpool.

Steve Cavanagh „KO1MT3IST" Väga hea oli ka Cavanaghilt varasemalt loetud „Kaitse: kas võidad protsessi või kaotad elu : 48 tundi tütre elu päästmiseks...“ Kohturomaanid paeluvad, kuid neid on vähe. Grishamilt ei tule enam midagi uut.

Caimh McDonnell „ Sellise näoga mees:Dublini triloogia. 1. raamat". Teine raamat mind enam ei vaimustanud, kuid I osa muhekrimkana oli vastupandamatu)


Parimad mittekrimkade hulgast 

Emily St. John Mandel "Klaasist hotell"

Rabih Alameddine "Ülearune naine"

Karl Ove Knausgård "Koidutäht".

Susanna Clarke „Piranesi" Ulmet loen vähe, aga see raamat oli vapustavalt kaunis lugu. Võtan hoogu, et lugeda kõik eestikeelsed Susanna Clarke raamatud läbi. Kardan, et pole nii head.

Hanna Brotherus  „Mu ainus kodu".

Jonathan Litell „Eumeniidid“

Dino Buzzati „Tatarlaste kõrb“. Võtsin selle raamatu koduselt raamaturiiulilt koristamise käigus ja see raamat vapustas mind. Justkui minu enda elu, mis möödub ühes töökohas andunult kõrge vanuseni töötades. Ehk õnnestub sel 2024 aastal .......

Margaret Atwood „Kassisilm“. Lugesin üle ja see meeldis mulle jälle väga. Lugesin ka „Alias Grace“- pärast filmi vaatamist ja „Pime palgamõrvar“.

 Suzumi Suzuki  "Kingitud elu", kirjutan allpool sellest.


Loetud mitteilukirjanduse paremik:


Gad Saad  "Mõistuse parasiidid: viiruslikest ideedest, mis hävitavad kaine mõtlemise" Suurepärane raamat,  sundis mõtlema sõnavabadusele ja nn. vihakõne seadusele.  

Jüri Liiv „Suur rohepesu käsiraamat".  Hästi ja lihtsalt kirjutatud . Rünnakud selle raamatu vastu üllatasid mind. Kuulake ära ka teine pool! Meil on ju sõnavabadus. Selgituseks ,et ma ise olen pigem roheinimene.

Richard Bassett "Canaris : Hitleri luureülem : Wilhelm Canarise mõistatus."

Schellenberg, Walter "Labürint: Hitleri vastuluure memuaarid." Sõda Ukrainas on mind pannud lugema raamatuid teisest maailmasõjast, kuidas sõjad juhtuvad ja kas nad lõppevad. Oli väga huvitav lugeda pärast „Canarise“ ja „Eumeniitide“ lugemist.

Nicklas Brendborg „Meduusid vananevad tagurpidi : mida õppida looduselt, et elu oleks pikem ja parem"

Rumaluse psühholoogia. Toimetaja Jean-François Marmion


 

50.  
Rumaluse psühholoogia.
Psychologie de la connerie
Toimetaja Jean-François Marmion

Tõlkinud Krista Kallis
Tänapäev 2023

Lollpeadeta maailm on täiesti võimalik!Tegelikult muidugi mitte. Vabandust … Mis aga ei tähenda, et me sellest unistada ei võiks. Mõelda, kui ilus oleks elu ilma idiootideta – kui ei tarvitseks päevast päeva rumalusega, nii enda kui ka teiste omaga, rinda pista!Rumalus on kõikjal meie ümber, kogu aeg, kuid psühholoogid, inimese siseilma ja käitumise asjatundjad, ei ole sellele pühendanud kaugeltki piisavalt tähelepanu. Ometi, kui me ei saa rumalust lõplikult välja juurida, jääb üle katsuda seda paremini mõista. See ongi käesoleva raamatu eesmärk. Siin arutlevad rumaluse üle mõned maailma kõige targemad inimesed: nimekad psühholoogid ja psühhiaatrid, aga ka filosoofid, sotsioloogid ja kirjanikud, teiste hulgas Howard Gardner, Alison Gopnik, Aaron James ja Daniel Kahneman. Nad pakuvad esseedes ja intervjuudes oma vaatepunkti inimlikule lollusele selle paljudes avaldumisvormides ning püüavad muu hulgas vastata järgmistele küsimustele:- miks isegi targad inimesed usuvad vahel täielikku jama;- kuidas meie laisad ajud panevad meid tegema valesid otsuseid;- miks lollidega vaidlemine on täiesti – täiesti! – mõttetu;- kuidas liigne meedia ja internet meid veel rumalamaks muudavad;- miks ka kõige rumalamad inimesed ei arva, et nad on rumalad.


Tizian maal „Mõistlikkuse allegooria“ Ladina keeles kiri: minevikust õppinuna ole mõistlik, et mitte rikkuda tulevikku“









Ameerika psühholoog Daniel Dodd Gilbert- Kui olete nagu enamik inimesi, siis te ei tea, et olete nagu enamik inimesi“

MIchel Focault: See on suisa pöörane, kui väga inimestele meeldib kohut mõista. Nad mõistavad kohut igal pool ja kogu aeg. Pole kahtlust, et see on üks kõige lihtsamatest inimkonnale püstitatud ülesannetest“

Lugesin läbi, sain aru, olen tõeline sitapea.


Brendbor  Nicklas

Meduusid vananevad tagurpidi : mida õppida looduselt, et elu oleks pikem ja parem .
Gopler ældes baglæns - videnskabens svar på et længere liv
Taani keelest tõlkinud Eva Velsker
Rahva Raamat, 2022

Molekulaarbioloog Nicklas Brendborg viib meid reisile maakera kaugeimatest nurkadest teadusuuringute viimase sõna juurde, et selgitada kõike, mida loodusel ja teadusel on pakkuda vananemise müsteeriumi lahendamiseks. Sajanditevanusest polaarhaist ja tagurpidi vananevast meduusist kuni meheni, kes paastus terve aasta, ja naiseni, kes muutis edukalt omaenese DNA-d – see raamat ajab iga eksperimendi, jutustuse ja müüdi jälgi, et muukida lahti surematuse saladus. Raamatus kirjeldatud hämmastavad avastused ja füsioloogilised võimed, mis paistavad olevat lähemal maagiale kui tegelikkusele, sunnivad teid ümber hindama kõike, mida arvasite end vananemisest teadvat, ja paljastavad looduse saladused, et võiksite elada pikemalt ja paremini.

Selle raamatu võtsin lugemisseks Sandra Vabarna raamatusoovituse järgi (Postimehe raamatusoovitus).

Ja täiendab minu rubriiki  Kuidas paremini vananeda.

Väga hästi ja lustakalt kirjutatud raamat, lugemine on tõeline nauding

Kas sain targemaks . Jah ja ei. Olen selliseid raamatuid palju lugenud, kuid selle autor kirjutab huvitavalt, vaimukalt ja paneb end uskuma. Ja kui usun- autor kirjutab , et platseeboefektil on väga tugev ravieffekt.

Kas teen pärast selle raamatu lugemist  midagi teisiti?


 Suzumi, Suzuki
Kingitud elu

ギフテッド.
Jaapani keelest tõlkinud Maret Nukke
Tänapäev, 2023
Sari: Punane raamat

„Kingitud elu“ on autobiograafiliste sugemetega lugu noorest naisest, kes töötab baaris hostess’ina. Tema suhted emaga on keerulised, kuid ema haigus sunnib naist vaatama tagasi oma minevikku ja tegema sellega rahu. „Ema kinkis mulle täiusliku keha ja armid, mis on selle väärtust poole võrra kahandanud,“ ütleb autor, tundes ühtaegu kurbust ja tänulikkust nende vabade hommikute eest sel sügisel, mil noored naised „jalutavad tülpinult linnas ringi ja loobivad raha tuulde“. SUZUMI SUZUKI (snd 1983) on vabakutseline jaapani kirjanik ja kolumnist, kes sotsioloogiaõpingute kõrvalt Jaapani eliitülikoolides töötas Tōkyō punaste laternate rajoonis. „Kingitud elu“ („Gifted“) on tema debüütnovell, mille eest ta pälvis 2022. aastal Akutagawa kirjanduspreemia. Samal aastal ilmus temalt veel teinegi novell „Graceless“, mida tunnustati samuti Akutagawa preemiaga.

Maagiline raamat. Midagi ei toimu, kuid kogu aeg on tajutav pinge. Vähemalt 5 korda 80. leheküljel kirjeldab peategelane ukse avamist: „ Nõjatusin kogu keharaskusega uksele, nii et see avanes kriuksude ja jäi pärani lahti, ning enne kui uks aeglaselt kinni vajuma hakkas, torkasin võtme korteri ukse lukuauku, keerasin võtit vasakule ja kuulsin luku avanemise klõpsatust. Öösel koju tulles kuulsin alati neid kahte heli.“

Raamatu lõpus avab ta ukse teisiti , laseb uksel enne kinni vajuda kui võtme korteriukse lukuauku torkab ja… „nüüd kuulsin ma igasuguseid helisid ,mida polnud kuulnud siis, kui elasin ukse kriuksumise ja luku ragina rütmis. Aga midagi ebameeldivat selles küll ei olnud“.  

Vaat selline raamat! Aga mulle meeldis.


Oliver Pötzsch
Hauakaevaja raamat : juhtum Leopold von Herzfeldtile

Das Buch des Totengräbers
Saksa keelest tõlkinud Eve Sooneste
Vesta ,2023

Raamatukogus meeldib mul käia internetis. Kõigepealt Apoll , siis Urram.ee  lehele. Valin välja ja reserveerin või panen järjekorda. Siiski  ei taha end jätta ilma lehitsemise rõõmust ja kiikan alati ka avariiulile.  Just nii leidsin Hauakaevaja käsiraamatu. Meenus mingi varasem „Hauakaevaja tütar“, aga pöörasin raamatu ringi ja lugesin tagakaanelt:

Kui Viinis liigub ringi surm, on vaid üks, kes suudab temalt kõik saladused välja meelitada. 1893: Augustin Rothmayer on kuulsa Viini keskkalmistu hauakaevaja. Ta on põikpäine haritud veidrik, kes kirjutab esimest almanahhi hauakaevajatele. Tema rahu häiritakse jõhkralt, kui talle tuleb külla noor inspektor Leopold von Herzfeldt. Herzfeldtil on vaja surmaeksperti: mõrvatud on mitu teenijatüdrukut, kõik nad on julmalt teibasse aetud. Hauakaevaja teab, et teibasseajamine oli igivana meetod ebasurnute hauas hoidmiseks. Kas Viinis liigub ringi ebausklik sarimõrvar? Inspektor ja hauakaevaja asuvad koos asja uurima ning peavad nentima, et selle glamuurse maailmalinna väravate taga avanevad sügavad kuristikud. 19. sajandi lõpu Viini lõhnad ja värvid, teaduse õitseng kõrvu äärmise vaesuse ja lokkava kuritegevusega on taustaks võigaste ja esmapilgul üksteisega mitte seotud mõrvade uurimisel ja lahendamisel. Saksa kirjaniku Oliver Pötzschi krimiromaanist leiab lugeja kõike, mida ajaloolisest ilukirjandusest otsib.

Viin kõnetab mind alati. Minu lemmiklinn Euroopa kaardil. Ei ole maha jätnud lootust sinna 5. korda jõuda.  Võtsin lugemiseks ja ei kahetse. Viini vanalinna tänava nimed on samad, mis 19.sajandil, oli vahva lugeda kuidas Graben ja Stephansplatz ja Heldenplatz võisid toona välja näha. Mina sõitsin Viini Keskkalmistule Simmerlingi  trammiga  ja päris kaua. Imestan, et peategelane noor inspektor Leopold  hobutroskaga üldse kohale jõudis.

Raamat on huvitav lugeda  ka siis, kui Viini linn ei köida.  

Raamat on austusavaldus Viini keskkalmistule ja kriminalistika algusajale. Ajale kui alguse said paljud asjad, mis tänapäeval endastmõistetavad. Sel ajal tekkis kriminalistika, uus teadusharu, mis aitas kurjategijaid avastada. Ja kriminalistika ei sündinud Pariisis, Londonis  ega New-Yorkis  vaid väikeses Austria linnas Grazis,  kus elas ja töötas prokurör ja eeluurimiskohtunik Hans Gross, keda peetakse üheks kriminalistika rajajaks. Tema kirjutatud  „Eeluurimiskohtuniku käsiraamat3 on läindu kriminalistika ajalukku. Selles raamatus käsitletakse esimest korda süstemaatiliselt jäljetuvastust, profiileerimsitimist, kohtumeditsiini ja ballistikat. Nagu autor järelsõnas ütleb, on see romann mälestusmärk Grossi kuulsale teosele.

Jutu on ka teistest ajaloolistest kriminalistika töövahenditest.  1879 lõi Alphonse Bertillon oma kuulsa kaardisüsteemi kurjategijate tuvastamiseks . Kurjategijate identifitseerimist sõrmejälgede järgi, tutvustas 1860. aastatel  William James Herschel  Indias. Kohtulikku sõrmejälgede kogumist tutvustas 1870. aastatel Dr Henry Faulds. Faulds avastas sõrmejälgede tähtsuse identifitseerimisel. Seejärel hakkas Francis Galton neid detailselt uurima ning avaldas 1892. aastal sõrmejälgedest raamatu. See raamat sisaldas sõrmejälgede võtmise klassifitseerimist, mille alused on kasutusel tänaseni.

Kriminalistika on muidugi huvitav, aga kui kalmistujuurde tagasi tulla,  siis selleks, et taudiohtu vähendada, viidi  Viini linnakalmistud 18. sajandi lõpus järk-järgult linnast välja. Viini linna keskkalmistu rajati 1874 , see oli hiigelsuurel lagendikul enne linnaväravaid ja toona suurim surnuaed Euroopas. Nagu raamatus jutuks, kaaluti tollal tõepoolest laibatoruposti ehitamist Stephansdomi juurest, mis aga suurte kulude tõttu teoks ei saanudki. Tänapäeval on  Viini Keskkalmistu tõeline vaatamisväärsus. Käisin seda osa vaatamas ,kus on Beethoweni ja teiste heliloojate hauad.



7. juuli 2023

2023 jaanuar kuni juuni teatris

Sain kiiresti ka poolaasta teatrikülastused kirja pandud. 
Kui mul oleks valida, et saan üht etendust uuesti vaadata...... siis ei oskakski valida. Macbeth või
"Tuhkatriinumäng". Vist viimane. Kui mina ülikooli jõudsin, oli Tuhkatriinumäng juba ära mängitud. 

 Estonia teater


1. Jeanne D'arc 05.02.2023
Giuseppe Verdi lüüriline draama
Temistocle Solera libreto Friedrich Schilleri näidendi „Orléans'i neitsi“ ainetel
Maailmaesietendus 15. veebruaril 1845 Teatro alla Scalas
Esietendus Rahvusooperis Estonia 3. veebruaril 2023


2. Naksitrallid 30.04.2023
Tõnis Kaumanni lasteooper.
Eno Raua samanimelise jutustuse ainetel, libretist Vahur Keller (Kellerteater)
Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 27. mail 2022


3. Lohengrin 27.05.2023
Richard Wagner
Maailmaesietendus 28. augustil 1850 Weimari Saksa Rahvusteatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. mail 2023



Kontserdid

1. Kaunimad aastad su elus – 30 aastat hiljem 19.05.2023 Salme Kultuurikeskuses

2. Verdi. Reekviem 06.04.2023 Pärnu Kontserdimajas



Endla Teater

1. 15 meetrit vasakule 17.03.2023
Autor :Antti Tuuri
Tõlkija Piret Saluri
Lavastaja: Ingomar Vihmar
Osades: Meelis Rämmeld , Ireen Kennik , Kleer Maibaum , Sten Karpov , Enn Keerd , Ago Anderson, Priit Loog ,Jane Napp . Karl-Andreas Kalmet , Arvi Mägi, Ott Raidmets, Andrus Vaarik, Ingomar Vihmar, Märt Avandi, Carita Vaikjärv, Fatme Helge Leevald




Eesti Draamateater

1. Macbeth
William Shakespeare.
Lepo Sumera.
Lavastajd, lava- ja videokujundajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
Dirigent ja muusikajuht Olari Elts.
Tõlkijad Jaan Kross ja Kulno Süvalep. Nõia tekstid Hasso Krull. Tsitaadid Filippo Tomaso Marinettilt (Johannes Semperi tõlkes) ja Ülo Tuulikult.
Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi ühisprojekt
Lavastuses kõlab Lepo Sumera "Pikseloits"(1983) ja katkendid sümfooniatest nr.1 (1981) nr.2 (1984) ,nr.3 (1998), nr.4 (1992), nr. 5 (1995), nr.6 (2000) ning Jay Schwartzi teos "Music for Orchestra" (2005) keelpilliorkestritele.

Vapustav etendus. Kõigepealt lammutab sind tükkideks - kuulake kasvõi epiloogi muusikat Jy Schwarzilt ja pärast kui oled saanud mõelda, paneb uueks tervikuks kokku puhastunult, paremana.
Etenduse kavas leiduvad reprod Francisco de Goya sõjakoleduste sarjast (u 1810-1820).

NB! Triin Brigitta laval ühena nõidadest


2. 12 vihast meest. 04.03.2023
Autor Reginald Roose
Lavastaja Hendrik Toompere
Osades: Hendrik Toompere, Raimo Pass, Andres Puustusmaa, Jan Uuspõld, Viire Valdma, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Harriet Toompere, Ain Lutsepp, Merle Palmiste, Karmo Nigula, Markus Luik, Jüri Antsmaa



Tallinna Linnateater

1. Revident 10.03.2023
Nikolai Gogol.
Lavastaja Markus Helmut Ilves

Osades: Allan Noormets, Elisabet Reinsalu, Maiken Pius, Simo Andre Kadastu, Alo Kõrve, Külli Teetamm, Rain Simmul, Märt Pius, Kaspar Velberg, Mikk Jürjens, Jan Ehrenberg, Mart Toome, Andero Ermel, Kalju Orro



VAT teater
1. Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud 17.02.2023
EMTA lavakunsti osakonna ja VAT teatri koostöölavastus
Autor ja lavastaja: Merle Karusoo

Osades: Katrin Saukas; EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum; Richard Ester, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš.


2. Juudit 16.03.2023
Autor: Andrus Kivirähk
Lavastaja: Aare Toikka
Osades: Henessi Schmidt, Mari Anton; Gert Raudsep(Eesti Draamateater), Margo Teder,Tanel Saar


3. Võõras 23.02.2023
Autor:Albert Camus
Tõlkija: Henno Rajandi
Albert Camus´ samanimelise jutustuse põhjal dramatiseerinud
Mihkel Seeder ja Margo Teder
Lavastaja: Margo Teder

Osades: Ago Soots, Karolin Jürise. Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Kristjan Sarv.



Rakvere teater

1. Süüta süüdlased 03.05.2023
Autor: Aleksandr Ostrovski "Без вины виноватые"
Tõlkija: Peeter Volkonski
Lavastaja: Eili Neuhaus

Osades: Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Liisa Aibel, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Margus Grosnõi, Imre Õunapuu, Jaan Tristan Kolberg


Ugala teater

1.Kaheteistkümnes öö 23.05.2023
Autor: William Shakespeare.
Tõlkijad: Peeter Volkonski, Hannes Villemson ja Georg Meri
Lavastaja: Tanel Jonas

Osades: Oskar Punga, Margaret Sarv, Maarja Mõts, Vallo Kirs, Tarvo Vridolin, Terje Pennie, Rait Õunapuu, Alden Kirss, Margus Tabor, Aarne Soro, Luule Komissarov ja Jaana Kena


Teater „Mudi“

1.Tuhkatriinumäng.
Autor : Paul Eerik Rummo
Lavastajad: Karl Laumets, René Reinumägi

Osades: Pääru Oja, Ester Kuntu, Elmo Nüganen, Piret Krumm, Jaanika Arum, Mirtel Pohla, Epp Eespäev, Artur Lääts.
Minu tähed Pääru Oja ja Ester Kuntu.




2023 jaanuar- juuni raamatud.

Poolaasta lemmikud.
Krimkade hulgas:
Camilla Läckberg "Nõid"
Robert  Galbraith "Tintmust süda"
Pascal Engman  "Ühe mõrvari mälestuseks "


Mittekrimkade hulgas:
 Emily St. John Mandel "Klaasist hotell"
Rabih Alameddine "Ülearune naine"
Karl Ove Knausgård "Koidutäht". 

44. Björn Natthiko Lindeblad 
Ma võin eksida : ja teisi tarkuseteri minu elust buda mungana 
Jag kan ha fel och andra visdomar från mitt liv som buddhistmunk
Rootsi keelest tõlkinud Mari Jesmin
Hea Lugu 2022
„Ma võin eksida” on Björn Natthiko Lindebladi autobiograafiline jutustus sellest, kuidas ta jätab sinnapaika paljutõotava finantsjuhi karjääri, et hakata budistlikuks metsamungaks, ja kuidas ta pärast seitsetteist aastat kloostrielu Rootsi naaseb. Segaduses, ilma töö ja rahata, langeb ta masendusse. Kuid tänu oma teadmistele ja teda ümbritsevate inimeste suuremeelsusele leiab ta tee edasi ning saab hinnatud meditatsiooniõpetajaks ja lektoriks. 2018. aastal diagnoositi Björnil ravimatu närvihaigus ALS. Raamatus „Ma võin eksida” räägib ta soojalt, humoorikalt ja mõjusalt omaenda nõrkustest, sellest, mida elu on talle õpetanud ja mis tundub kõige olulisem siis, kui lõpp läheneb. Raamat on kirjutatud tihedas koostöös Björni kahe sõbra ja kolleegi Caroline Bankleri ja Navid Modiriga. Björn Natthiko Lindeblad suri 2022. aasta jaanuaris.



42. Rabih Alameddine
Ülearune naine 
An unnecessary woman
Inglise keelest tõlkinud Ingrid Ruudi
Rahva Raamatu kirjastus, 2023
Aaliya Saleh elab üksinda Beiruti korteris, mis on tulvil raamatuid. Jumalata, isata, lahutatu ja lastetuna kujutab Aaliya endast perekonna „ülearust ripatsit”. Igal aastal tõlgib ta mõne oma lemmikraamatu araabia keelde ja paneb selle siis panipaika. Tema senisest kolmekümne seitsmest tõlkest pole mitte keegi kunagi ühtki lugenud. Kui Aaliya kuuleb, kuidas naarbrinaised, „kolm nõida”, tema halle juukseid kommenteerivad, värvib ta kogemata oma juuksed siniseks ... Üksildase ja vaimuka peategelase abil viib Rabih Alameddine lugejad Liibanoni kodusõja aegsesse Beirutisse, aga ka rännakule maailmakirjanduse tippteoste tihedasse ja rikkalikku metsa, kus oleviku ja mineviku, kirjanduse ja elu omavaheline põimumine on korraga nii traagiline kui ka humoorikas. „Ülearune naine” ilmus 2013. aastal ja see on osutunud hinnatud teoseks paljudes riikides, võites Prantsusmaal Prix Femina 2016. ja California raamatuauhinna 2014. aastal.
Poolaasta lemmik


41. Ben Aaronovitch 
Londoni jõed 
Rivers of London
Inglise keelest tõlkinud Sash Veelma
Tänapäev 2023
Peter Granti sari
Londoni jõed
Katseajal konstaabel Peter Grant unistab kohast Londoni Metropolitan Police´i mõrvarühmas, kuid ülemus plaanib ta paraku määrata hoopis eeluurimisosakonda, kui suurima ohuna varitseb võimalus paberiga sisse lõigata. Elu teeb aga ootamatu pöörde, kui otse Kuningliku Ooperi kõrval toimub mõistatuslik mõrv ja Peter kohtub saatuse tahtel olulise tunnistajaga – kes osutub kummituseks. Pentsik juhtum tõmbab talle peainspektor Thomas Nightingale´i tähelepanu. Nightingale juhib Londoni politsei osakonda, mis uurib kuritegusid, mis ei mahu kaine mõistusega selgitatavatesse raamidesse, osakonda, millesse kuni Peteri tulekuni kuulus vaid tema üksi. Nüüd, kui Londonist tabab kummaline seletamatu vägivalla ja metsikute mõrvade laine, sukeldub Peter maailma, kus surelike seas kõnnivad jõevaimud ja vampiirid, kummitused ning ‒ jah, isegi võlurid! „Londoni jõed“ avab Inglismaal tänaseks juba kultussarjaks kujunenud lustaka ja kaasahaarava krimilugude sarja, mis viib lugeja peadpööritavale retkel läbi tänapäevase ja ajaloolise Londoni ning suudab üllatada ikka ja jälle, pannes su samal ajal kõva häälega naerma!
Appi kui vahva raamat-lustakate krimkade hulgast!


40. Emily St. John Mandel 
Klaasist hotell
The glass hotel
Inglise keelest tõlkinud Joanna Liivak
Varrak, 2023
Moodne Aeg
Vancouveri saare kõige põhjapoolsemas tipus asetseva hotelli baaridaam Vincent kohtub hotelli mõistatusliku omanikuga ning saab tema kaaslaseks, kuni selgub, et mees on ehitanud pettusel põhineva finantsskeemi, mille kokkuvarisemine hävitab paljude inimeste elu. Vincent lahkub ning leiab hiljem tööd kaubalaeval. Aastaid hiljem palgatakse üks Ponzi skeemi ohver uurima kummalist juhtumit – ühe naise jäljetut kadumist merel. Emily St. John Mandel oskab taas kord luua oma romaanis lummava õhkkonna, viia lugeja luksushotellidest vanglasse või põrandaalustesse klubidesse ning rääkida meeldejäävalt ahnusest ja süütundest, armastusest ja millestki tabamatust, mida võib ka elu mõtteks nimetada. Kaks juba romaanist „Jaam Üksteist” tuntud tegelast – Miranda ja Leon – ilmuvad põgusalt ka siin. Kanada kirjanik Emily St. John Mandel sai ülemaailmselt tuntuks oma neljanda romaaniga „Jaam Üksteist”, mis pääses National Book Awardi ja PEN/Faulkneri auhinna lõppvalikusse ja mida on tõlgitud kolmekümne seitsmesse keelde. Selles kirjeldati maailma niisugusena, nagu see oli pärast nn Gruusia gripi pandeemiat, ning Mandeli kaks hilisemat raamatut on näidanud, et seal alustas ta oma maailma loomist. Selle maailma teises raamatus on samuti riivamisi juttu gripist, kuid see ei paisugi pandeemiaks ning keskseks küsimuseks on Ponzi skeem. Emily St. John Mandel elab koos abikaasa ja tütrega New Yorgis. „21. sajandi inimene, kirev akvaariumikala: klaaseramus, büroohoones, hotellis. See on pealispind. Mis toimub selle all? Emily St. John Mandel jutustab meile trilleri varjus inimese haprusest. Rahakuningriigist ja tema naabrist, varjumaast. Hetkedest, mil klaas mõraneb, suhu sattunud klaasikild kriibib kurgus ning me näeme iseennast selges peeglis. Ja armastus oleks nagu ikka veel kusagil siinsamas, peaaegu võimalik.” – Eva Koff
Poolaasta lemmik mittekrimkade hulgas.

39.  M. J Arlidge
Nukumaja 
The doll's house
Inglise keelest tõlkinud Ülle Jälle
Eesti Raamat 2023
Uurija Helen Grace'i juhtum
Noor naine ärkab külmas ja pimedas keldris, teadmata, kuidas ta sinna sattus või kes ta röövis. Nii algab tema kohutav õudusunenägu. Lähedal asuvast kõrvalisest rannast avastatakse maetuna veel ühe noore naise surnukeha. Kuid surnud tüdruku kadumisest pole keegi kunagi teatanud – võõrdunud perekond on saanud temalt aastate jooksul regulaarselt sõnumeid. Keegi on teda haua tagant elus hoidnud. Uurija Helen Grace’i jaoks on see jahmatav tõend selle kohta, et ta otsib koletist, kes pole mitte ainult väärastunud, vaid ka tark ja leidlik – mõrtsukat, kes on ka varem tapnud. Ja kui Helen püüab mõista mõrvari motiivi, saab ta aru, et jookseb meeleheitlikult võidu ajaga. „Nukumaja“ on uurija Helen Grace’i juhtumitele keskenduva sarja kolmas raamat.



38. ☝☝☝Joanna Quinn 
Vaalaluu teater 
The Whalebone Theatre
Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin
Postimehe kirjastus 2023
Digby ütleb: „Ma tahan lihtsalt ise endale elu valida. Aga sina?“ „Mul pole aimugi, milline see elu olema peab,“ vastab Cristabel. „Teadmatus on palju parem valik,“ leiab Digby. Ühel tormisel 1928. aasta ööl uhuvad merelained Inglise kanali rannale surnud vaala. Seaduse järgi kuulub korjus kuningale, ent 12-aastasel orvul Cristabel Seagrave’il on teised plaanid. Ta kaasab oma õe Flossie, väikevenna Digby – kauaoodatud pärija Chilcombe’i häärberile –, noorima köögitüdruku Maudie Kitcati ja perekonda külastava kunstniku Tarass Grigorjevitš Kovalski, et üheskoos ehitada vaala hiigelsuurte roiete vahele teatrilava. Cristabelile on Vaalaluu teater varjupaik hoolimatute kasuvanemate ja tragide guvernantide eest ning paik, kus tema kujutlusvõime õitsele puhkeb. II maailmasõja alguseks on Cristabelist sirgunud isepäine noor naine. Nii temast kui Digbyst saavad Briti salaagendid natside okupeeritud Prantsusmaal. Õde-vend avastavad endid mängimas varasemast tunduvalt ohtlikumat näitemängu, mis ähvardab perekonna lahku kiskuda … New York Timesi bestseller „Vaalaluu teater“ on lugu armastusest, perekonnast, vaprusest, kaotatud süütusest ja eneseleidmisest. „Seda raamatut tahaksid lugeda igal vabal hetkel.“ Elizabeth Day „Lugu, millesse armutakse meeletult kogu eluks.“ Francis Spufford „Üdini südantlõhestav ja hingekosutav … Ma lihtsalt kadusin „Vaalaluu teatrisse“, tahtmata lahkuda.“ Jo Baker „Mängigu trompet ja lehvigu lipud! See on esimesest leheküljest viimaseni taevalik.“ The Sunday Times (London) „„Vaalaluu teatril“ on olemas kõik klassika omadused. Sõjastseenid jätsid mind lausa hingetuks – neid ei olegi võimalik paremini kirjutada. Tõeline tour de force!“ Sarah Winman „Oma hämmastavas debüütromaanis loob Quinn lummava maailma võluvate tegelastega, kellega lugejal on väga raske hüvasti jätta.“ Booklist „Imekaunis … Vaimustav … Rõõm on näha Quinni kujutlusvõimet ja seiklushimulist vaimu.“ The New York Times „Sellel raamatul on määratud klassikaks saada. Elegantselt ja kaasahaaravalt kirja pandud eskapistliku kirjanduse parim näide.“ Daily Mail


37. Jo Nesbø 
Rotisaar ja teisi lühijutte
Rotteoya og andre fortellinger
Norra keelest tõlkinud Kadri Rood
Varrak, 2023
elle raamatu viis lühijuttu kõnelevad tulevikust. Pandeemiajärgses USA-s ootab eliit pilvelõhkuja katusel evakueerimist, sel ajal kui tänavatel toimub kõigi sõda kõigi vastu. Kas keset valitsevat seadusetust on ruumi eetikal ja moraalil põhinevatele valikutele? Teadlane teeb avastuse, mis võib olla igavese elu võti, aga varsti tuleb tal ajaga võidu joosta, et jõuda mälestustemakulaatorini, mis tal oma avastuse unustada aitaks. Kaks sõpra on teel Pamplona pullijooksule, aga armuvad samasse tüdrukusse. Sündmused võtavad ootamatu pöörde ja varsti ei ole küsimus enam selles, kes nad on, vaid hoopis millal nad on. Noor elupõletaja on võlausaldajatega pahuksisse sattunud ning otsustab põgeneda Aafrikas maofarmi pidava isa juurde. Isa ja poeg pole kunagi lähedased olnud, aga surmavalt mürgiste madude keskel tulevad ilmsiks varjatud kavatsused. Avalik sektor on kahanenud olematuks ja elukorraldust määravad suurfirmadest moodustunud kartellid. Malehuvilisest psühholoog töötab kartellide palgamõrvarina ning omavahelises arveteõiendamises lähevad käiku kõige leidlikumad ja julmemad meetodid.
Rotisaar ; Makulaator ; Tsikaadid ; Seerum ; Must ratsu


36. Javier Cercas 
Terra Alta
Terra Alta
Hispaania keelest tõlkinud Marilin Kotta
Varrak 2023
Verdtarretav mõrv raputab Terra Alta üles rahulikust idüllist: kohaliku suurfirma Gráficas Adelli omanikud leitakse tapetult. Juhtumit hakkab uurima noor kirjandushuviline politseinik Melchor Marín, kes saabus Terra Altasse nelja aasta eest Barcelonast, saatjaks hämar minevik, mis on teinud ta politseinike seas legendaarseks. Ta usub, et on selle elu selja taha jätnud, abiellunud väikelinna raamatukoguhoidjaga ja neil on tütar, kelle nimi on Cosette nagu ta lemmikromaani „Hüljatud” peategelase Jean Valjeani tütrel. Lähtudes mõrvajuhtumist, muutub romaan – meeldejäävate tegelastega hoogne jutustus –ühtlasi mõtiskluseks seaduse tähenduse, õigluse võimalikkuse ja kättemaksu legitiimsuse üle, aga ennekõike epopöaks inimesest, kes otsib oma kohta maailmas. „Terra Alta” on politseinik Maríni elu jälgiva põnevussarja avateos. Sarja keskmes on küsimus, kuidas kaitsta naisi vägivalla eest ja võidelda õigluse nimel, muutumata seejuures ise ebaõiglaseks. Javier Cercas (1962) on eesti lugejale tuttav romaanidega „Salamise sõdurid” (e.k 2015) ja „Piiriseadused” (e.k 2018).



35. ☝☝☝Camilla Läckberg 
Nõid 
Häxan
Rootsi keelest tõlkinud Maiu Elken
Pegasus 2023
Fjällbacka sari
Eelnevad:
Jääprintsess
Jutlustaja
Kiviraidur
Murelind
Sohilaps
Merineitsi
Majakavaht
Inglitegija
Lõvitaltsutaja
Kui nelja-aastane Linnea Fjällbacka lähedal asuvast talust kaob, ärkavad ellu traagilised mälestused: kolmkümmend aastat varem kadus täpselt samast talust väike tüdruk, kes leiti hiljem mõrvatuna. Tookord süüdistati tema röövimises ja tapmises kahte 13-aastast tüdrukut. Kohus mõistis nad süüdi, kuid vanuse tõttu pääsesid nad vanglakaristusest. Üks neist on pärast seda elanud Fjällbackas vaikset elu, teine naasis äsja esimest korda pärast juhtunut Fjällbackasse, nüüd kuulsa näitlejana, kes kehastab ümbruskonnas filmitavas filmis Ingrid Bergmani. Fjällbacka elanikud asuvad ühiselt Linnead otsima ja lõpuks leiavadki ta üles. Paljana sama metsajärve juurest, kust leiti esimene tüdruk. Väikest alevit haarab õud. Kas veel mõni tüdruk võib ohus olla? Kuigi Patrik Hedström peab seda vähe tõenäoliseks, hakkab ta koos oma kolleegidega Tanumshede politseijaoskonnast uurima, kas kaks juhtumit on omavahel seotud. Nad saavad endele appi Erica Falcki, kes on pikemat aega kirjutanud raamatut vanast mõrvast. Uurimine kisub lahti palju haavu, algab klaperjaht ja elanike hirmul tundmatu ees on kohutavad tagajärjed.
Poolaasta lemmik!

34. Rosella Postorino
Hitleri toidumaitsjad
Le assaggiatrici
Itaalia keelest tõlkinud Kaidi Saavan
Tänapäev, 2023 
Punane Raamat
Kui kaugele saab ellujäämise nimel minna? Keda saad usaldada, kui iga suutäis, mille võtad, võib su tappa, ning kui too, kes otsustas su ohvriks tuua, päästab samal ajal su elu? On 1943. aasta sügis, Rosa on pagenud Berliinist pommitamise eest oma ämma ja äia juurde väikesesse külakesse, tema abikaasa Gregor võitleb rindel. Ta on nälginud, kui astub esimest korda söögisaali, kus tema ülesandeks saab olema roogade testimine. Koos temaga teevad seda tööd veel üheksa naist samast külast, mis asub Hitleri salajase välistaabi Hundikoopa lähedal. Rosella Postorino (s. 1978) on Calabria juurtega itaalia kirjanik, kes elab ja töötab Roomas ning teenib leiba toimetajana kirjastuses Einaudi. Tema käesolev romaan võitis 2019. aastal Maineka Itaalia kirjandusauhinna ning põhineb tõsielulistel sündmustel.
Kuna olin aasta algul lugenud „Eumenidiid“ ja , siis see raamat tundus mulle paljuski konstrueeritud ja ebatõenäoline.

32-33Narine Abgarjan
Taevast kukkus kolm õuna
С неба упали три яблока
Vene keelest tõlkinud Erle Nõmm
Armeenia muinasjutud lõpevad tihti sellega, et taevast kukub kolm õuna: üks sellele, kes nägi, teine sellele, kes jutustas, aga kolmas sellele, kes kuulas ja uskus headusesse. Selle raamatu peategelased elavad vanajumala selja taga Armeenia mägikülas, kuhu on jäänud elama veel vaid käputäis inimesi. Keerulisest elust hoolimata nad kõik usuvad millessegi, armastusse, andestamisse, mälestustesse, sõprusse või teiste aitamisse. Lugeja ette astub rida kirju minevikuga külaelanikke, kes teevad oma igapäevaseid asjatoimetusi, kuid kogu küla vapustab uudis, et viiekümne kaheksa aastane Anatolia on lapseootel. Narine Abgarjan (snd 1971 Armeenias) on hariduselt õpetaja. Ta sai tuntuks lasteraamatutega Armeenia väikelinnas elavast tüdrukust Manjunjast. Aastast 1993 elab Narine Abgarjan Moskvas.
Narine Abgarjan, 

Simon
Vene keelest tõlkinud Ilona Martson
Tänapäev, 2022
Punane Raamat
Väikeses Armeenia linnas sureb müürsepp Simon. Ta on elanud pika elu, teeninud ära kaaslinlaste austuse, kuid olnud ka kuulus loendamatute armulugude poolest. Nii kogunevadki Simoni koju teda viimsele teele saatma kõik naised, keda ta on kunagi armastanud. Ja igaühel neist on oma lugu.


31. Schwab 
Addie LaRue nähtamatu elu 
The invisible life of Addie LaRue
Inglise keelest tõlkinud Marge Paal
Rahva Raamatu Kirjastus 2023
"Ära kunagi palveta jumalate poole, kes vastavad pärast pimeduse saabumist.” Prantsusmaa, 1714: ühel meeleheitehetkel sõlmib noor naine, kel nimeks Adeline, saatusliku kokkuleppe ohtliku võõraga. Mõistnud oma faustiliku tehingu piiranguid – elada igavesti, ilma et keegi, kellega ta kokku puutub, teda mäletaks –, otsustab Addie põgeneda väikesest kodukülast, sest kõik, mida ta kunagi kalliks pidas, on temalt röövitud. Kuid on veel asju, millest unistada, ja elu, mida elada, ning Addie võtab nõuks leida laias ja kutsuvas maailmas põnevust ja rahulolu – isegi kui ta on määratud olema igavesti üksi. Või mitte päris üksi, sest igal aastal tema sünnipäeval külastab teda kütkestav Luc, et uurida, kas Addie on valmis oma hingest loobuma. Nende süngelt põnev mäng kulgeb läbi ajastute ning Addie on tunnistajaks arvukatele ajaloosündmustele, kui reisib üle ookeanide, lootuses oma elu jälle enese kätesse saada. Kulub kolmsada aastat, enne kui ta satub juhtumisi ühte varjatud raamatupoodi ja avastab kellegi, kes mäletab tema nime – ja ootamatult muutub kõik taas. Sarnaselt Audrey Niffeneggeri "Ajaränduri naisele” ja Kate Atkinsoni romaanile "Elu elu järel” on New York Timesi menuautori V. E. Schwabi "Addie LaRue nähtamatu elu” kindlat žanri trotsiv meistriteos.
Jääb "Ajaränduri naisele" suurelt alla.

30. Gabe Brown 
Porist mullaks : ühe perekonna teekond taastava põllumajanduse juurde
Dirt to soil
Tõlkija Kaido Kangur 
Postimees Kirjastus, 2022
Gabe Brownil ei olnud mingit kavatsust maailma muuta, ta soovis olla lihtsalt põllumees. Kui aga äärmuslikud ilmaolud mitu aastat järjest katastroofilise ikalduse kaasa tõid, hakkas ta koos oma naise Shellyga äia farmis julgeid muudatusi tegema. Selleks, et ellu jääda, hakkasid nad katsetama uusi meetodeid, toetudes teadlaste uuringutele ja karjakasvatajate kogemustele. Nii leidsid nad tee taastava põllumajanduse juurde: loobusid enamiku umbrohu- ja putukamürkide ning sünteetiliste väetiste kasutamisest, läksid üle otsekülvile, hakkasid külvama vahekultuure ja muutsid karjakasvatustavasid. Teekonna käigus ärkas nende otsalõppenud majand uuesti ellu ja muutus kasumlikuks. Gabe Brown on mullatervise liikumise pioneer, kes kuulub Ameerika Ühendriikide kahekümne viie kõige mõjukama põllumajandusjuhi hulka. Raamatus selgitab Gabe mullatervise viit põhimõtet, mis kehtivad kogu maailmas: vähene häirimine, kaitsekiht, mitmekesisus, elusad juured ja loomade kaasamine. Tema lugu kinnitab, et meie toidu tulevik sõltub mullast. Mulla seisundil põhineb kogu ökosüsteem, mis muutub pinnasest alustades ja ülespoole liikudes taim taime ning loom looma haaval elujõuliseks ja terveks. Ameerika Ühendriikides Põhja-Dakotas asuv Browni Rantšo on 5000 aakrine holistiline ning mitmekülgne majand, mis ühendab põlluharimist ja karjapidamist. Seda on pärjatud mitme põllumajandusauhinnaga ja Brownid on eeskujuks kõigile, kelle südameasjaks on jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku maaharimise areng kõikjal maailmas.

 
29. Belisa Vranich 
Hinga : [lihtne revolutsiooniline 14-päevane kava, mis parandab su vaimset ja füüsilist tervist] 
Breathe: The Simple, Revolutionary 14-Day Program to Improve Your Mental and Physical Health
Tõlkinud Mari Ollino
Ersen, 2018
Unetus? Unustatud. Ärevus? Kadunud. Ravimiteta. Vererõhku alandavate ravimite ebameeldivad kõrvalnähud? Läinud. Odav ja tõhus abivahend südame- ja veresoonkonna haiguste, immuunhäirete, ülekaalulisuse ja seljavaluga ning seedetrakti häiretega võitlemiseks? Jah. Kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Ei ole. Hinga sügavalt sisse ja usu, et see toimib tõesti.
Astmahaigele väga hea raamat!

 
28. ☝☝☝Karl Ove Knausgård
 Koidutäht 
Morgenstjernen
Norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming
Varrak, 2022
Moodne aeg
Romaani sündmused arenevad aeglases tempos suvelõpu leitsakus kahe päeva jooksul, mil taevasse ilmub uus kirgas täht. On see Koidu- või Ehatäht? Hakkab toimuma kummalisi asju. Aina pinevust kruviv argitasand põimub metafüüsilisega, hiiliva apokalüpsisega. Kuigi inimesed pusivad oma harjumuspärast elu elada, on midagi väga valesti. Üheksa peategelast, kõik püütud argisesse elusituatsiooni, esitavad oma loo minavormis. Aga ühtäkki viskub argipilt eest ning lugu tõuseb mütoloogilisele ja piibellikule tasandile, kus koonduvad kõik niidiotsad. Norra kirjanik Karl Ove Knausgård (snd 1968) on üks kuulsamaid autofiktsiooni rakendajaid maailmakirjanduses. Iga tema uus teos on kirjandussündmus. Tal on eriline anne kirjeldada argitoimetusi põneva allhoovusega ja kaasakiskuvalt. „Koidutäht” (2020) on planeeritud triloogia esimene ja mastaapne osa. See on autori esimene romaan pärast kuueosalist suurteost „Minu võitlus” (2009–2011).
Väga hea raamat, just seda tüüpi nagu mulle meeldivad- erinevad tegelased ja kuidas nende elusaatused kokku põimuvad. Kuidas nad teineteist juhtumisi riivavad.
Poolaasta lemmik 

27. ☝☝☝Robert  Galbraith 
Tintmust süda 
The ink black heart
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Varrak 2022
Detektiiv Cormoran Strike'i sari
Cormoran Strike’i ja Robin Ellacotti detektiivibüroosse tuleb korratu välimusega noor naine ja palub Robini abi – selgub, et naine on Edie Ledwell, populaarse joonissarja „Tintmust süda” autor, ja teda on hakanud internetis ahistama salapärane tegelane, kes nimetab ennast Anoomiks. Kuna büroo ägab juba niigi töökoorma all ja internetiuurimised pole nende eriala, soovitab Robin naisel mujalt abi otsida ja unustab vahejuhtumi, kuni loeb mõne päeva pärast uudistest, et Edie on tapetud, selsamal surnuaial, kus toimub ka joonissarja tegevus. Robin ja Strike kistakse järjekordsesse keerulisse uurimisse, jõhkrasse mängu, kus vastane on näo ja kehata, kuid tundub kõikvõimas ja kõiketeadev – päriselu põimub virtuaalmaailmaga ja tuleb välja, et ohud on vägagi reaalsed. ROBERT GALBRAITH on Harry Potteri lugude sarja autori J. K. Rowlingu pseudonüüm. Detektiiv Cormoran Strike’ist jutustava sarja viis eelmist romaani „Käo kukkumine“, „Siidiuss“, „Kus on kurja kodu“, „Surmav valge“ ja „Vere sund“ jõudsid kõik menukite edetabelite tippu ning raamatute põhjal on tehtud ka populaarne teleseriaal „Strike“.
Poolaasta lemmik. Vahepeal jätsin Cormoran Strike'i sarja lugemise , nüüd loen tagantjärgi ka "Vere sunni" läbi.

 
26. ☝☝☝Pascal Engman 
Ühe mõrvari mälestuseks 
Till minne av en mördare
Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Varrak, 2023
Tomas Wolfi ja Vera Bergi krimka
1994. aasta kuum suvi Rootsis. Mattias Flink paneb Falunis toime massimõrva, kuid selle varjus leiab aset veel üks mõrv. Leitakse surnuks kägistatud naine ning ajapikku selgub, et ta on vaid üks paljudest ohvritest, kes on samal moel tapetud. Mõrvari otsimine saab hiljuti kodumaale naasnud ÜRO sõduri ja politseiniku Tomas Wolfi ülesandeks. Abiks on talle Vera Berg – mitte just ontliku ellusuhtumisega ajalehereporter, kes põgeneb oma endise elukaaslase ja tolle motojõugu eest. Peamiseks kahtlusaluseks saab filmistaar ja alkohoolik Micael Bratt, kuid nii Vera kui ka Tomas kahtlustavad, et süüdlase võib leida uurijatele märksa lähemalt. „Ühe mõrvari mälestuseks” on Pascal Engmani ja Johannes Selåkeri uue krimisarja esimene osa. Pascal Engman on endine ajakirjanik ja Põhjamaade krimikirjanduse tõusev täht. 2017. aastal avaldas ta oma esimese põnevusromaani „Patrioterna” („Patrioodid“), mida tunnustasid nii kriitikud kui ka lugejad. Tema menukat põnevussarja inspektor Vanessa Frankist on tõlgitud 19 keelde. Johannes Selåker on samuti ajakirjaniku taustaga, muu hulgas on ta töötanud Aftonbladeti, Expresseni ja Aller Media uudistetoimetaja ning ka peatoimetajana. Ta debüteeris põnevusromaaniga „Förstfödd” („Esmasündinu“) 2020. aastal. „„Ühe mõrvari mälestuseks” on pingeline kriminaalromaan, mille kaks väga huvitavat peategelast loovad Rootsist mõtlemapaneva pildi. Üks paremini kirjutatud krimiromaane, mida ma lugenud olen.” – John Häggblom, Forum
Väga hea ülevaade Rootsist, üks parimaid pärast "Lohetätoveeringuga tüdrukut"


25. Chelsea G Summers
Lihahimu
A certain hunger
Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin
Rahva Raamatu Kirjastus, 2022
Toidunautleja Dorothy Danielsil on alati olnud suur isu ja hea maitse. Isekasvatatud toidu peal üles kasvanud Dorothyst sai pärast idüllilist lapsepõlve kõrge tähelennuga restoranikriitik. Ta on täpne, intelligentne ja meister nii toidust kirjutamises kui ka selle valmistamises. Seksi armastab Dorothy sama palju kui sööki ning reisib sageli New Yorgist Itaaliasse, et mõlemaga maiustada. Dorothy pole oma aplust kunagi ohjeldanud – isegi kui selleks tuleb armukese kaela jäänuga lüüa. Sest Dorothy sees on miski, mis muudab ta kõigist teistest erinevaks, ja enam ta oma tõelist olemust ei varja. See virtuooslikult kirja pandud romaan pilkab gurmaane, kritiseerib soorolle ja tutvustab toidumaailma kõige kütkestavamat psühhopaati.
Lõpuni ei suutnud lugeda, vähemalt üritasin.


24. Viivi Luik 
Kuldne kroon
EKSA, 2023
Miks on selle raamatu pealkiri „Kuldne kroon”? Sellepärast, et Andres Ehin ütles: „Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas.” Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart. 2. Kas raamatus on varem ilmunud tekste? Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued. 3. Mis žanr see on? Portreemaal. Maagiline realism. 4. Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud? Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus. 5. Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi? Sest elavate lood on veel pooleli. 6. Mida see raamat tahab öelda? Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad.


23. Kara Fitzgerald
 Noorem sina : pöörake tagasi oma bioloogiline vanus ning elage kauem ja paremini 
Younger you
Inglise keelest tõlkinud Leela Põdra
Vesta, 2023
Üha rohkem räägitakse mitte ainult eluea pikkusest, vaid tervelt elatud aastatest. Tõsi, vananemine on vältimatu ja kipub kaasa tooma kõikmõeldavaid tervisehädasid. Aga kui vananemine ei olekski selline? Mis siis, kui vananemisprotsessi aeglustades saaksime ennetada vananemisega kaasnevaid haigusi? Mis siis, kui oleks olemas lihtne valem, mis hoiaks meid terve, elujõulise ja energilisena? Doktor Kara Fitzgerald pakub meile valemi: metüüldoonorid + adaptogeenid + elustiil = noorem sina Dr Fitzgerald näitab, et oma vanuse alandamiseks ei vaja me kalleid, sageli kättesaamatuid ja riskantseid ravimeid. Tema juhtimisel tehtud kliiniline uuring on esimene, mis näitab, et bioloogilist vananemist on võimalik tagasi pöörata lihtsa ja jõukohase toitumis- ja elustiiliprogrammi abil. Raamatus „Noorem sina“ juhatab ta, kuidas hinnata oma bioloogilist vanust, tutvustab nn biohäkkimise strateegiaid, mis aitavad saavutada õige metülatsiooni tasakaalu, annab nimekirjad põhitoiduainetest, mis toetavad vanuse vähendamise valemit, ning jagab retsepte ja toitumiskavasid, mille abiga suunata bioloogiline vanus liikuma vastupidises suunas. Dr Kara Fitzgerald on kogu maailmas tuntud funktsionaalmeditsiini lektor ja töötab õppejõuna Funktsionaalse Meditsiini Instituudis USA-s. Selle kõrval juhib ta professionaalidele mõeldud programmi Functional Medicine Clinic Immersion, veab taskuhäälingusaadet New Frontiers in Functional Medicine ja on aktiivne blogija.

Tahtsin teada, mida see biohäkkimine tähendab ja mis või kes on metüüldoonorid.  Tegin testi ja käisin autori kodulehel. Oli huvitav lugeda! Oli midagi, mida ma varem ei teadnud.  Kas ma lükkasin oma bioloogilise vanuse liikuma vastupidises suunas. Ei! Aga huvitav lugeda, mida kõike võiks teha.


22. Matt Brolly
Vabalangus:  Louise Blackwelli põnevik
 The descent
Inglise keelest tõlkinud Nele Mikk
Krimiraamat 2023 
Kas nad tõugati servani ... või üle serva? Vaikses Weston-super-Mare’i rannikulinnas leitakse kaljujalamilt laip. Sama juhtus väga sarnasel moel kõigest mõni kuu tagasi ja uurija Louise Blackwell ei usu, et tegu oleks kokkusattumusega. Laiba kõrvalt leiab ta hüvastijätukirja, milles kordub eelmise hüppaja kasutatud fraas „surm pole veel kõik“. Louise on veendunud, et meeleheitlike enesetappude taga peab olema niiditõmbaja, aga kui paljud peavad veel surema, enne kui ta tema isiku ja kavatsused välja selgitab? Suutmata õieti keskenduda, kuna ta vend on koos tütrega teadmata suunas kadunud, teeb Louise viimaks siiski kauaoodatud läbimurde, kui kolmas hukkunu juhatab ta sarmika sektiliidri jälgedele. Kahtlusalune on politseil küll silmapiiril, kuid paraku kehtib sama ka vastupidi. Kas olukorras, kus asitõendeid napib ja surnute arv kasvab, suudab Louise tapja hukutava missiooni peatada, või pistab ta seekord rinda alistamatu vastasega?


21. Eva Björg Ægisdóttir
Valelikud tüdrukud 
Stelpur sem ljúga
Inglise keelest tõlkinud Eva Nooni
Krimiraamat 2023

Jahmatav ja sõltuvusttekitav põnevik, mille pöörded on ettearvamatud. Kui üksikema Maríanna oma kodust kaob, jättes köögilauale vabandava sõnumi, eeldavad kõik, et ta võttis ise endalt elu … kuni seitse kuud hiljem leitakse tema surnukeha Grábróki laavaväljalt, ning pole kahtlust, et ta on mõrva ohvriks langenud. Tema tütar Hekla on kasuperes, aga kas tema täiuslik uus elu varjab midagi koletut? Viisteist aastat varem lebab meeleheitel noor ema sünnitusosakonnas ega suuda oma last vaadata ning alguse saab kummaline, vildakas suhe, mille tulemuseks on jahmatav tragöödia. Politseiuurija Elma ja tema kolleegid hakkavad uurima juhtumit, mis muutub aina keerulisemaks, kui kahtlusaluste ring kasvab ja uut valgust heidetakse Maríanna minevikule – ja tüdruku lapsepõlvele, kes polnud kunagi samasugune nagu teised lapsed.



20. Viveca Sten
Lume ohver
 Offermakaren
Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets
Pegasus 2021

Idüllilist åre suusaküla tabab vapustus, kui vahetult enne talvehooaja algust leitakse suusatõstukite juurest noore tütarlapse poolpaljas surnukeha. Laip on läbi külmunud ja mitmed asjaolud viitavad tapmisele. Hanna Ahlander on Stockholmi politseiinspektor, kelle elus tundub kõik allamäge minevat: ta on korraga jäänud ilma nii oma elukaaslasest, kodust kui ka tööst pealinna politseis. Hanna otsustab pageda oma õe alpimajakesse Åres. Ehkki esmapilgul meenutab lumine paradiis talle õnnelikku lapsepõlve, avastab ta peagi, et lumi ja pakane võivad olla sama kurjakuulutavad nagu linnatänavad. Kohalik politseinik Daniel Lindskog on alati igatsenud stabiilsust ja rahulikku pereelu, kuid tema keevaline iseloom, rahutu vastsündinu kodus, kadunud teismeline ja ähvardav lumetorm viivad teda aina lähemale murdumispunktile. Lund tuiskab, temperatuurid langevad ja paljude inimeste elud on ohus.. Kui palju ohvreid on vaja, enne kui tõde päevavalgele tuleb? „LUME OHVER“ on Viveca Steni uue Åre-mõrvade sarja esimene osa, mille tegevustik leiab aset Jämtlandi kõrgustikul. Autorile omaselt segunevad raamatus suursugused maastikud ja tugevad isiksused, põimudes ühe mõrvajuurdluse ümber ja haarates lugeja jäägitult endaga kaasa. VIVECA STEN on eesti lugejale tuttav menukate Sandhamni-sarja raamatutega, kus tegutsevad inspektor Thomas Andreasson ja advokaat Nora Linde. Viveca raamatuid on müüdud maailmas kokku üle 6,5 miljoni ja nende põhjal on vändatud mitmeid telesarju.



19. Sari Rainio 
Surnud ei vaiki
Vainajat eivät vaikene
Tõlge eesti keelde Toomas Tallo 
Vesta 2022

„Surnud ei vaiki“ on mõnusalt kulgev nostalgiline kriminaalromaan, mis toetub nii politsei kui ka kohtuarstide töö asjatundlikule kirjeldusele. Muhekrimiks liigituvas loos nauditakse jõulumeeleolu ja otsitakse mõrvarit, kes näib olevat kogu aeg sammu võrra politseinikest ees. Ühel 2009. aasta jõulukuu õhtul seisab juhtivkriminaalkonstaabel Ville Karila Helsingis Töölö linnaosas asuvas korteris ja mõõdab pilguga naise surnukeha. Kõik viitab justkui loomulikule surmale, kuid miski korteris häirib Karilat sedavõrd, et ta otsustab abijõud kohale kutsuda. Kui kohtuarst Viola Kaario järgmisel hommikul lahangu sooritab, saab selgeks, et tegemist on mõrvaga. Karila alustab koos kolleegidega keeruliseks osutuvat mõrvajuurdlust, mille käigus selgub, et surnud naine oli elanud ohtliku võrgutaja mõjuvõimu all. Kus on nüüd see salapärane mees, kes liikus ringi peaaegu nähtamatuna? Miks on surnud naise korteris tehtud kummaline remont? Ja mida tähendab prügikastist leitud postkaart, millel on kujutatud Soome omaaegset kuulsat näitlejat ja lauljat Tauno Palot? Enne kui mõrvari isik selgub, peab Kaario oma teraslaual lahkama veel üht surnukeha, ja päevavalgele tulevad mitmed hoolikalt maetud saladused. „Surnud ei vaiki“ on juhtivkriminaalkonstaabel Ville Karila ja kohtuarst Viola Kaario mõrvajuurdluste sarja „Mortuí non silent“ esimene raamat.
Lugesin raamatut 3 kuud tagasi ja kirjutamiseni möödunud  ajaga on kõik meelest läinud. Mäletan vaid, et oli väga mõnus lugeda ja kiitsin kui muhekrimi.  Olen lugenud nii palju krimkasid ,et kole ka ,kui nad kõik mul meeles seisaksid.

18. Loreth Anne White 
Patsiendisaladus 
The patient's secret
Inglise keelest tõlkinud Evi Eiche
Ersen  2022

Kui idüllilises rannikukogukonnas leitakse kaljude alt tervisejooksja räsitud surnukeha, ei paista need täiuslikud naabrid ühtäkki enam nii väga täiuslikud... Lily Bradley on lugupeetud psühhoterapeut, abielus väljapaistva professoriga. Nad elavad oma kahe lapsega unistuste majas tihedasti ühte põimunud Story Coveʼis. Lily elu on väga stabiilne. Nii vähemalt paistab. Terapeudina adub ta, et kõik hoiavad miskit ainult enda teada. Isegi tema. Ühel päeval veereb linna sensuaalse ja vabameelse Arwen Harperi käsitsi värvitud Volkswagen, kuueteistaastane poeg kõrvalistmel. Üleöö pole Story Coveʼi saladused enam turvaliselt kaitstud. Sest Arwen võib oma uusi naabreid tunda paremini kui nemad ise. Nüüd on keegi surnud ja see näib olevat mõrv. Brutaalne ja isiklik. See surm kutsub kohale uurija Rue Duvali terava pilgu. Rue ülesanne on saladusi paljastada. Aga ta on ka nende hoidmise ekspert. Kui kolme naise elud vältimatult põimuvad, on selge üks: kui on vaja ellu jääda, võivad ka tavalised inimesed teha kõige kohutavamaid asju.
Väga põnev lugeda.

17. Camilla Läckberg Henrik Flexeus 
Lõksus
Box
 Rootsi keelest tõlkinud Aive Lauriste 
Pegasus 2022

Sind jahitakse ja sina oled ... lõksus. Seekord pole see mustkunst, see on mõrv. Pingeline põnevik uuelt kirjanikeduolt Läckberg & Fexeus – närvekõditava krimisarja esimene osa. Mõõkadega läbi torgatud kastist leitakse hukkunud naine ja politsei peab leidma vastuse küsimusele, kas tegemist on untsuläinud mustkunstitriki või eriti jõhkra mõrvaga. Stockholmi politsei inspektor Mina Dabiri kutsub appi tuntud mentalisti, kehakeele¬ ja maagiaeksperdi Vincent Walderi. Nad avastavad seose varasema mõrvaga ja mõistavad, et jahivad julma sarimõrvarit, kes tuleb peatada enne, kui ohvrite arv kasvama hakkab. Kuid Mina ja Vincenti keerukad isiksused kipuvad nende missioonile jalgu jääma. Pealegi kannavad mõlemad endas tumedaid saladusi. Nende minevik tundub juhtumiga kuidagi seotud olevat, ja sündmustiku tempo aina kasvab. Et seda peatada, peavad nad mõrvarist ette jõudma, tema sõgedast plaanist läbi nägema. See tundub iga päevaga üha võimatum. Lõksus on politseiuurija Mina ja mentalist Vincenti juhtumite sarja avaraamat. Läckbergi meisterlik krimilugu, mida sedapuhku on vürtsitanud Fexeus, tagab suurepärase lugemiselamuse. Jyllands-Posten Skandinaavia krimikuningannaks tituleeritud Camilla Läckberg (s 1974) on üks Rootsi edukamaid autoreid: tema raamatuid on müüdud üle 30 miljoni eksemplari enam kui 60 riigis, samuti on need võitnud arvukalt auhindu. Tema Fjällbacka krimisari ja Faye psühholoogilised põnevikud on ka Eestis ülipopulaarsed. Henrik Flexeus (s 1971) on tunnustatud esineja ja mentalist. Ta on ka edukas autor, kes saavutas tuntuse raamatuga „Mõtete lugemine“ (eesti k 2010). Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 30 keelde.
Minu lemmik on Fjällbacka sari, aga vaatame, mida järgmine raamat toob.


☝☝☝16. Ann Cleeves
Vaiksed hääled
Silent voices
Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann
Varrak 2022

Detektiivinspektor Vera Stanhope’i mõistus on nõtke ja väle, paraku tema keha kohta seda päris hästi öelda ei saa. Arst teatab Verale, et ülekaal tapab ta ja et aeg teha põhjalikke muudatusi senises elustiilis on ammu käes. Vera surubki hambad risti ja hakkab omaaegses mõisahäärberis tegutseva hotelli terviseklubis töökaaslaste teadmata ujumas käima. Ühel hommikul basseinist tulles peatub ta kadetsev pilk leiliruumis pealtnäha täiesti lõõgastunult istuval pikkade jalgadega saledal naisel … kuni ta auru hõrenedes taipab, et naine on surnud. Surnuks kägistatud. Tapetud sotsiaaltöötaja Jenny Lister on olnud seotud ühe varasema surmajuhtumiga. Hakkab hargnema üllatavate pöörete ja põnevate tegelastega lugu. Tulemata ei jää ka uued kuriteod. Lõpplahendus on nagu ikka ootamatu. Pahategija paljastamiseni viiv juurdlus toetub nii tänapäeva teaduse saavutustele kui ka vanamoodsale küsitlemiskunstile. Selle otsad võtab uusi õudusi ära hoides viimasel hetkel kokku Vera, kes toetub sealjuures hämmastavalt heale arusaamisele iha jõust inimese tegude suunamisel. Lisaks kõigele muule avatakse raamatus ka meie ammuse tuttava inspektori enda siseilma uusi tahke.
Verast ei saa kunagi küllalt! Filmi Vera on loonud sümpaatse tegelaskuju, kes raamatusse kaasa tuleb. Mäletan, et kui esimest Vera-raamatut lugesin, mõtlesin, no on ikka nõid!


15. Helen Castor
Jeanne d'Arc : tema elu ja aja lugu 
Joan of Arc : a history.
Tõlkinud Kristjan Tedre
Kirjastus Argo 2020

Ajaloo taevavõlvil on Jeanne d’Arc üks eredaimaid tähti. Tema lugu on tuttav kõigile: talutüdruk kuuleb taevalikke hääli, mis teevad talle ülesandeks võtta Prantsusmaa tagasi inglastest sissetungijate käest. Mehe kombel soomusrüüd kandes asub ta armee etteotsa, päästab Orléans’i linna inglaste piiramisrõngast ning laseb dofääni Prantsusmaa kuningaks kroonida. Kuid peagi langeb ta inglaste liitlaste kätte vangi ja antakse neile üle. Ta põletatakse ketserina Roueni turuplatsil tuleriidal, ent tema legendi tappa on hoopis raskem. Peaaegu viissada aastat hiljem tunnustab katoliku kirik Jeanne’i mitte kui pelgalt kangelannat, vaid kui pühakut. Tunnustatud ajaloolane Helen Castor äratab selles raamatus ellu Jeanne’i ja tema kaasaegsed, viies lugeja otse viieteistkümnenda sajandi tormiliste ja veriste sündmuste keerisesse ning andes kaasakiskuva ülevaate ühe erakordse noore naise lühikesest, ent hämmastavast elust ja tema ajastust.
Käisin „Estonias“ ooperit Jeanne d'Arc vaatamas ja seejärel tekkis soov ajaloolist ülevaadet lugeda.

14. Jack Jordan
 Ära tee kahju
Do no harm
Inglise keelest tõlkinud Triin Olvet
Vesta 2023

Hea kirurg võib olla meisterlik mõrvar. Minu ees laual lamab mees. Minu kui kirurgi ülesanne on päästa tema elu. Minul kui emal tuleb ta tappa. Tunnustatud südamekirurg Anna Jones seisab koletu valiku ees: päästa kas oma poja või oma patsiendi elu. Kaheksa-aastane Zack on pantvangi võetud ja röövijad annavad poisi tagasi vaid siis, kui naine tapab südameoperatsiooni varjus ühe mõjuvõimsa patsiendi. Vanematena ütleme alati, et oleme valmis oma laste heaks kõike tegema. Kas tõesti ka tapma?
Üllatava süzeega  hästi kirjutatud raamat. Midagi sellist pole varem lugenud. Väga üksikasjalik südameoperatsiooni kirjeldus.


13. Camilla Grebe 
Varjukütt
Skuggjägaren
Rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste
Pegasus 2022
1944. aasta veebruariööl leitakse Stockholmis Klara kvartalis põranda külge naelutatud naise laip. 30 aastat hiljem mõrvatakse ühes Stockholmi vaikses eeslinnas veel üks naine. Mõrtsuka eriskummaline tegutsemisviis on sama. Jahil kurjategijale on saatuslikud tagajärjed kolmele juhtumiga tegelenud uurijale – 1970. aastatel Britt-Mariele, 1980. aastatel Hannele ja praegu politseis töötavale Malinile. „Varjukütt“ on omapärane ja oskuslikult loodud sündmustikuga põnevusromaan, mis kirjeldab ohjeldamatut tungi iseennast mõista, kuid see on ühtlasi tükike nüüdisajalugu, mis hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni tänapäevani. Raamat on eraldiseisev jätk teostele „Unetardumus“ (eesti keeles ilmunud 2021), „Koduloom“ (valitud Rootsi 2017. aasta parimaks kriminaalromaaniks ja pälvinud „Klaasvõtme“ auhinna, eesti keeles 2019) ning „Armuke peakontorist“ (eesti keeles ilmunud 2016). Võitnud rootsi 2019. Aasta parima kriminaalromaani auhinna pälvinud Skandinaavia krimikirjanike ühenduse parima Põhjamaade kriminaalromaani auhinna „Klaasvõti“.
Eelmistest Grebe raamatutest ei mäletanud midagi, aga täiesti loetav krimka. Nüüd taas, kui lugemisest mitu kuud möödas- ei mäleta midagi. 



11.-12. Fredrik Backman
 Meie teie vastu 
Vi mot er.
Rootsi keelest tõlkinud Ene Mäe
Varrak 2022
Inimesi on nii lihtne üksteist vihkama panna, et tundub lausa uskumatu, et me mõnikord teeme midagi muud. Pärast vapustavat kevadet, mille sündmustest pajatas romaan „Karulinn”, veedavad parimad sõbrad Maya ja Ana suve järvesaarel ja püüavad toimunut selja taha jätta, aga mitte miski ei lähe nii, nagu nad loodavad. Karulinna ja naaberlinna Härjala vägikaikavedu paisub raevukaks võitluseks raha, võimu ja ellujäämise nimel, mis jõuab Karulinna ja Härjala hokimeeskondade mängu ajaks haripunkti. Samal ajal tuleb avalikuks ühe noore hokimängija saladus ja kogukond peab taas valima, kelle ja mille eest seista. Hiljem öeldakse, et sel suvel tuli Karulinna vägivald, aga see on vale. Vägivald oli siis juba kohal. Fredrik Backmani „Meie teie vastu” kirjeldab haaravalt väikelinna keerulisi inimsuhteid, ustavust, sõprust ja kõike trotsivat armastust.

Fredrik  Backman, 
Võitjad 
Vinnarna
Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Varrak 2023 
See on väike lugu suurtest küsimustest. Mis on perekond? Mis on hokiklubi? Mis on kogukond? Ja mida me oleme valmis nende nimel ohverdama? Kaks aastat on möödas sündmusest, millele keegi mõeldagi ei taha, kõik on üritanud edasi liikuda, aga siinse kauge maanurga juures on miski, mis ei lase meil seda õieti teha. Oleme linn, mille südames on nukrus ja õhus vägivald, me armastame õnneliku lõpuga lugusid, kuid sügaval sisimas oleme küllap alati teadnud, et meie lugu ei kuulu nende hulka. Seekord algab kõik tormiga ja lõppeb tulega. Keegi, kes on kaua ära olnud, on teel koju. Keegi maetakse maha. Keegi armub, keegi unistab NHL-ist ja keegi unistab kättemaksust. Keegi magab oma parima sõbraga seljakuti, keegi üritab oma abielu lappida ja keegi püüab oma lapsi päästa. Keegi vihkab, keegi kakleb, keegi võtab tulirelva ja sammub jäähalli poole. Kõik, mille nimel me võitlesime, ei jää ellu, kõik, keda me armastasime, ei saa vanaks. Niisiis, mis on perekond? Mis on hokiklubi? Mis on kogukond? See on meie valikute summa. Mida me oleme valmis tegema, et neid kaitsta? Kõike. Ainult kõike. „Võitjad“ on Fredrik Backmani armastatud Karulinna-triloogia kolmas osa, mõjus ja raputav lõpp hokilinna ja selle inimeste loole. Kaks esimest osa, „Karulinn“ ja „Meie teie vastu“, on jõudnud New York Timesi bestsellerite hulka ja nende alusel on valminud HBO telesari.

3 raamatut ühelt autorilt, ühe ja sama teema edasi arendus. Parim oli esimene „Meie teie vastu“, kaasahaarav ja mõtlemapanev. Soovitasin kõigile.  Viimane „Võitjad“ muutus minu jaoks juba igavaks


10. Jason Rekulak   
Piltidesse peidetud
Hidden pictures
Tõlkinud inglise keelest Evi Eiche
Helios kirjastus 2022

Äsja võõrutusravi läbi teinud Mallory Quinn asub Ted ja Caroline Maxwelli juures tööle lapsehoidjana. Ta peab hoolitsema viieaastase poisi Teddy eest. Malloryle hakkab töökoht otsekohe meeldima. Tal on nüüd oma elamispind, ta käib õhtuti jooksmas ja on saavutamas igatsetud stabiilsust. Mallory loob avala sideme Teddy, armsa ujeda poisiga, kes ei jäta kunagi unarusse oma visandiplokki ja pliiatseid. Ta joonistab nagu laps ikka: puid, jänkusid, õhupalle. Kuid ühel päeval ilmub paberile hoopis midagi teistsugust: üks mees lohistab metsas enda järel naise elutut keha. Varsti muutuvad Teddy joonistatud pildid üha võikamaks ja kriipsujukude asemel ilmuvad kiiresti paberile elutruud visandid, mille tegemine on kaugelt üle viieaastase lapse võimete. Mallory hakkab uurima ega need ole ometi vihjed ammusele lahendamata mõrvale, mille kohta jagab infot ehk mingi üleloomulik jõud. Teades, kui hullumeelsena see kõik paistab, asub Mallory pilte siiski lahti mõtestama ja Teddyt päästma, enne kui on liiga hilja.
Oli huvitav lugeda.


8.-9 .   Peterson, Jordan. B
 Lugesin läbi raamatut 2 raamatut:
12 elu mängureeglit : vastumürk kaosele/
Teispool korda : 12 lisareeglit/

Kui mulle kõik see tarkus ja teadmine oleks loomupäraselt sündides kaasa antud! Tänaseks olen ma selliseid raamatuid väga palju lugenud. Huvitav lugeda- ei muud. Imetlen autorit, kes oskab hästi kirjutada

☝☝☝7. Margaret Atwood
Kassisilm

Cat's EyeTõlkinud Tiia Rinne
Varrak 1997

Maalikunstnik Elaine Risley naaseb pärast neljakümneaastast eemalolekut kodulinna Torontosse. Teda kummitavad mälestused lapsepõlves läbielatud julmusest ja reetmisest. Minevikuvarjudest põimitud troonil istub Cordelia – kunagine parim sõbranna ja suurim kiusaja. „Kassisilm“ on romaan, kus lapsed mängivad oskuslikult õelaid mänge, jättes seeläbi üksteisesse igikestvad hingehaavad. Autorist: Margaret Atwood sündis 1939. aastal Kanadas Ottawa linnas. Lapsena maalikunstnikuks saamisest unistanud Atwood hakkas 5-6-aastaselt kirjutama näidendeid ja luuletusi. Tulevane kirjanik läks kooli alles 12-aastasena. Ta omandas inglise keeles bakalaureusekraadi Toronto Ülikooli Victoria kolledžist ning magistrikraadi Harvardi Ülikooli Radcliffe’i kolležist. Kuigi kriitikud on teda sageli feministlikuks autoriks nimetanud, ei meeldi Atwoodile ennast nõnda sildistada. Aktiivse keskkonnakaitsjana on ta oma uuemates romaanides puudutanud ka näiteks loodushoiu teemat. Kahekordne Bookeri kirjandusauhinna võitja on kirjutanud üle 50 raamatu, mida on avaldatud rohkem kui 45 riigis.
Mõelda vaid, üle 50 raamatu. Minul riiulil 12. Järgmisena võtan ette "Pime palgamõrvar". Lugesin "Kassisilma" väga ammu-  vist ilmumisel eesti keeles 1997. Tütred lugesid ja neile meeldis.  Olin enamuse sellest, mida nüüd lugesin, unustanud. Filigraanselt, täiuslikult kirjeldatud koolikiusamise ja kättemaksu lugu. 

☝☝☝6. Margaret Atwood
Alias Grace
Alias Grace
Inglise keelest tõlkinud Ilona Kolberg
Eesti Raamat, 1999
Gilleri kirjandusauhind, 1996

Raamatu kaanelt: Romaani peategelane Grace Marks on ajalooline isik. Ta oli 19. sajandi keskpaiga skandaalseima kuulsusega naismõrvar – kui ta oli ikka mõrvar, aga mitte õrnas eas, 16-aastasena süütult vangimõistetud ohver. Kõne all olev kaksikmõrv toimus 23. Juulil 1843 ja sellest kirjutati mitte ainult Kanada, vaid ka Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa ajalehtedes. Arvamused Grace`i süüdioleku kohta läksid lahku juba alguses. Tänu tema advokaadi püüdlustele ja hulga auväärsete härrasmeeste palvetele – kes rõhutasid tema noorust, kuulumist õrnema sugupoole hulka ja arvatavat rumalust – muudeti tema kohtuotsus eluaegseks vangistuseks. Ka Atwood ei anna otsest vastust, kuid koputab meie südametunnistusele: püüdkem ennekõike mõista, mitte hukka mõista. Kirjanik ei paku meile viimase instantsi tõde, vaid püüab rohkele arhiivimaterjalile ja kaasaegsete kirjeldustele toetudes sügavuti minna. Ta kujutab väljapääsmatusse olukorda sattunud noore naise hingeelu, kes vapruse, vastupidavuse ja peene ilumeele toel ei kaota vaimset tasakaalu. Margaret Atwood on osav psühholoogiliselt usutavate karakterite ja olukordade looja. Tema sõnaseadmisoskus on valitud teema süngusest hoolimata värvikirev, meisterlik ja rõõmuküllane, nagu Grace`i lõputult venivaid päevi elustanud lapitekimustrid.
ETV-s seriaal "Alias Grace". Kuna see mind ei kõnetanud, võtsin raamaturiiulilt oma raamatu ,et üle lugeda. Uus mõte, et loen uuesti läbi kõik Margaret Atwoodi koduriiuli raamatud. Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud. Ei pidanud teist korda lugemist kahetsema. Saan aru, miks teda oma lemmikkirjanikuks pidasin ja pean edaspidigi.

5. Oliver Burkeman
Neli tuhat nädalat: surelike ajakasutus.

Four Thousand Weeks. Time Management for Mortals
Tõlkinud Lauri Liiders
Helios kirjastus, 2022

Keskmine inimelu on absurdselt ja vihaleajavalt lühike. Kui eeldada, et elad kaheksakümneseks, on sul veidi üle nelja tuhande elunädala. Kõik teavad, et aega on liiga vähe. Meie kinnismõtteks on üha rohkem ära teha, oma töö- ja eraelu paremini tasakaalu saada, keskenduda kõige olulisemale; meile antakse pidevalt nõu, kuidas saada produktiivsemaks ja efektiivsemaks. Kuid sellised tehnikad sageli vaid halvendavad olukorda, pannes meid veel ärevamalt kiirustama, ja alati tundub, et nii paljud tähtsad asjad elus on ikka saavutamata. Harva märkame, et meie ajahädade taga on suurim ajakasutusprobleem üleüldse: kuidas kõige paremini kasutada seda nelja tuhandet nädalat, mis meile on antud. Toetudes nii muistsete kui nüüdisaegsete filosoofide, psühholoogide ja vaimsete õpetajate tarkustele, on Oliver Burkeman valmis saanud huvitava, humoorika, praktilise ja väga sügavmõttelise raamatu aja ja selle kasutamise kohta. Eitades meie ajastu asjatut püüdlust „kõik tehtud saada“, tutvustab see raamat lugejatele vahendeid, mille abil luua tähenduslik elu, tunnistades samas meile antud aja lõplikkust. Saab selgeks, et paljud viisid, kuidas me seni oleme ajast mõelnud, pole vältimatud ja üldkehtivad tõed, vaid pigem kahjulikud valikud, mida oleme indiviidi ja ühiskonna tasandil teinud. Ent leidub muid ja paremaidki võimalusi.

Oli huvitav lugeda!


4. Kaur Riismaa
Lumi Liivimaal

Tallinn : Vihmakass ja Kakerdaja, 2022
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis aga juhtub siis, kui meil lugedes kellegi ammusurnud inimese päevikut, polegi midagi peale sõnade?

Kaur Riismaa on mu lemmik eesti kirjanike hulgast, nii vähe kui ma neid loen. "Pimeda mehe aiad"- unustamatu.



3. David Safier
Miss Merkel : mõrv kalmistul
Miss Merkel - Mord auf dem Friedhof
Saksa keelest tõlkinud Õie Ristioja

Tallinn : Tänapäev, 2022
Aednik ei ole alati mõrvar, mõnikord võib ta olla ka laip. Pensionile jäänud Angela Merkel, kelle päevad vaikses Uckermarkis, Klein-Freudenstadtis mööduvad üsna üksluiselt, mõistab seda siis, kui tema mops avastab kalmistul aedniku surnukeha. Mees on pea ees maasse rammitud, ainult jalad paistavad välja. Angela ei saa asja uurimata jätta ning see põhjustab tema armunud ihukaitsjale Mike’ile ohtralt meelehärmi. Kõik võimalikud mõrvarikandidaadid kuuluvad kahte matusekorraldajate perekonda, kes on omavahel vaenujalal: kahtlane firmajuht, habras raamatupidaja, õrnatundeline matusekõneleja, sünge satanist ja erudeeritud kiviraidur. Vähe sellest, et viimasega jagab Angela ühist armastust Shakespeare’i vastu, see vanem härrasmees näeb ühtlasi välja nagu Prantsuse filmistaar. Kas Angela langeb mehe karuse karisma ohvriks? Ja mida arvab sellest tema abikaasa Achim? Meisterdetektiiv miss Merkeli teine juhtum tekitab ekskantslerile keerulisi probleeme ka eraelus. Angela lahendab juhtumi diplomaatlikul ja poliitiliselt korrektsel viisil, liblikad kõhus.

Täitsa lahe lugemine. Paigutub muhekrimide hulka.



☝☝2. Sebastian Haffner
Ühe sakslase lugu: mälestused 1914-1933
Geschichte eines Deutschen
Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel
Argo 2022
Kohati irooniliselt, kohati raevu ja põlgusega vaatab Sebastian Haffner oma 1939. aastal kirja pandud meenutustes vahetu tunnistajana tagasi kahe ilmasõja vahelisele Saksamaale ja Hitleri tõusule. See oli tappidest lahti maailm: 1923. aasta kappav inflatsioon, nälg ja küllus käsikäes; pruuni ussina tänavail looklevad natsirongkäigud, tõstetud käed ja „Heil Hitler!“; poliitilised mõrvad ja juutide vaenamine; erakondade radikaliseerumine ja kulminatsioonina Hitleri nimetamine riigikantsleriks. „Ühe sakslase lugu“ on õieti kõigi sakslaste lugu, aga ka eurooplaste lugu 20. sajandi kahel aastakümnel. Kas suudab inimkond möödunust õppust võtta või läheb 21. sajand ajalukku kordusetendusena? Sebastian Haffneri pseudonüümi all kirjutanud juristi ja ajakirjaniku kodanikunimi oli Raimund Pretzel (1907–1999) ja tema elutöö lubab teda nimetada „Saksamaa moraalseks südametunnistuseks“. Pärast sõda oli Sebastian Haffner üks väljapaistvamaid saksa publitsiste, esindades demokraatlikku meelsust ja viljeldes sundimatult elegantset stiili. Ta kirjutas esseistlikus laadis menukaid käsitlusi Saksa ajaloost, millest tuntuim on ehk „Anmerkungen zu Hitler“ („Märkmed Hitleri kohta“, 1978). „Der Teufelspakt“ („Kuradipakt“, 1968) kõneleb Molotovi-Ribbentropi paktist.

Väga õige raamat „Eumeniitide“ järel lugemiseks! Pärast kahe raamatu läbilugemist + kõige lõpuks veel Eesti Draamateatri „Macbeth“ andis kahjuks veendumuse, et sõjad pole maa pealt kusagile kadunud.


☝☝☝1. Jonathan Litell
Eumeniidid
Les Bienveillantes.
Tõlkinud Heli Allik
Grand prix du roman de l'Académie française, 2006
Prix Goncourt, 2006
Varrak 2022
Sari „Moodne aeg“

Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites. Kuid ometi ei ole ajaloolise tõe tuvastamine selle romaani peamine eesmärk. Sõdu ja konflikte käsitletakse ilukirjanduslikes tekstides enamasti ohvri vaatepunktist. Littell aga kujutab end SS-Obersturmbannführer Max Aue teadvusse. Oma intervjuudes tsiteerib autor tihti neid Georges Bataille sõnu: „Me ei ole ainult timukate võimalikud ohvrid: timukad on meiega sarnased inimesed. Me peame endalt küsima: kas meie olemuses on midagi, mis seesuguse õuduse võimatuks muudaks? Ja me oleme sunnitud vastama: ei, tõepoolest mitte midagi.” * Prantsuse-Ameerika kirjanik JONATHAN LITTELL on sündinud 1967. aastal. „Eumeniidid” pälvis 2006. aastal kaks Prantsusmaa kõige tähtsamat kirjandusauhinda – Goncourti ja Prantsuse Akadeemia preemia. Raamatut on tõlgitud pea kolmekümnesse keelde ning huvi selle vastu näib pigem kasvavat kui kahanevat.

Masendav, õudne, hirmutav, arusaamatu, painav, kokkuvõttes suurepärane raamat.
























1. jaanuar 2023

2022 teatris ja kontserdil


Oli minu jaoks tore teatriaasta, eriti kui võrrelda koroona piirangute aastaga. Ise ka imestasin kui nimekirja kokku panin, et  28 korda läksime kodunt välja.

Edetabelit ei koosta, kui siin viis etendust esile tõsta, siis need on

sõnalavastustest:

1. "Arst" Ugala teater.

2. "Ukuaru" Emajõe suveteater.

3. "Iraani konverents"Theatrum.

4. "Hell häving" VAT- teater.

5. "Sume on öö" Ugala teater.

Muusikalavastusi nägin vähe ja neist on meeldejäävam Vanemuise teatri "Don Giovanni".


Niisiis 2022 vaatasin selliseid etendusi:

 Rahvusooper Estonia.

1. „Võluflööt“. Autor.  Wolfgang Amadeus Mozart. Lavastaja Vilppu Kiljunen.

2. „Falstaff“ .Autor Giuseppe Verdi. Muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer. Kontsertettekanne Estonia Kontserdisaalis Arvo Volmeri 60. sünnipäevaks.

3. „Orpheus põrgus“ Autor Jacques Offenbach. Lavastaja Liis Kolle,


Pärnu Ooperipäevad.

4. „Õudne mõis“. Autor Stanisław Moniuszko.   Poola Kuninglik Ooper Ryszard Peryti lavastuses

Kontsert.

5. Natalie Dessay ′′Enchanting Legrand′′'


Pärnu teater  „Endla“

6. „Suvitajad“. Autor Maksim Gorki. Lavastaja Ingomar Vihmar. 

7. „Ma teenindasin Inglise kuningat". Autor Bohumil Hrabal. Lavastaja Laura Jaanhold. 

8. „Valgusingel“. Autor Peter Nilson. Lavastaja Helena Kesonen. 

9. „Linda Vista“. Autor Tracy Letts. Lavastaja Andres Noormets. 

10. „Norman Vallutaja“ autor Alan Ayckbourn. Lavastaja Ingomar Vihman. 


Eesti Draamateater

11. „Amadeus“ . Autor Peter Shaffer. Lavastaja Karl Laumets. 

12. "Oh jumal". Autor Anat Gov. Lavastaja Mehis Pihla.

13. “Meister Solness“ Autor Henrik Ibsen. Dramaturg  Siret Campbell. Lavastaja Mehis Pihla. 

14. „Café Théâtral“. Dramaturg Andrus Kivirähk. Idee autorid, lavastajad  Karmo Nigula ja Hendrik Toompere jr. 


Teater Vanemuine

15. "Don Giovanni" Wolfgang Amadeus Mozart. Lavastaja Elmo Nüganen.

16. "Tõrksa taltsutus“. Autor William Shakespeare. Lavastaja Priit Strandberg. 


Teater Ugala

17. „Arst“. Autor Robert Icke. Lavastaja Taago Tubin. 

18. „Sume on öö“ autor  F. Scott Fitzgerald. Dramatiseerinud Simon Levy. Lavastaja Kaili Viidas.

19. „Ema“. Autor Florian Zeller. Lavastaja Tanel Jonas.


Tallinna Linnateater

20. „Kalaranna 28“. Autor ja lavastaja Uku Uusberg. 

21. „Aviaator“. Autor Jevgeni Vodolazkin. Lavastaja Boriss Pavlovitš

22. „Lapsed“. Autor Lucy Kirkwood. Lavastaja Elmo Nüganen.


Emajõe Suveteater

23. “Ukuaru“. Autor Veera Saar. Dramaturg Urmas Lennuk. Lavastaja Peep Maasik


Theatrum

24.  „Iraani konverents“. Autor Ivan Võrõpajev. Lavastaja Lembit Peterson. 


Kellerteater 

25.„Afäär“. Autor David Foley. Lavastaja Andres Roosileht. 


Tartu Uus Teater 

26."Serafima ja Bogdan". Autor Vahur Afanasjev .  Dramatiseerija ja lavastaja

Ivar Põllu.


Kuressaare Teater

27. „Lea“ . Autor Juhan Smuul. Lavastaja Elar Vahter .


VAT Teater 

 28.„Hell häving“. Autor Philip Ridley. Lavastaja Aare Toikka. 


31. detsember 2022

2022 parimad raamatud

 2022 lugesin palju väga häid, häid ja pisut vähem häid raamatuid. Kokku 125. Oli ka selliseid , mida lõpuni ei suutnud lugeda. Neid loetute nimekirja ei pannud. Elu on liiga lühike  ja raamatuid liiga palju, selleks et lugeda raamatuid, mis 50 leheküljeks ei haara.

Parimad loetud tõlkeromaanid.  Enam vähem  paremusjärjestuses.

1.    Tommi Kinnunen. Ei öelnud, et kahetseb: rännakuromaan.

2.    Jeanine Cummins. Ameerika pind.
3.    Valérie Perrin. Lilledele värsket vett.
4.    Haruki Murakami. Komtuuri tapmine.
5.    Liz Moore. Pikk ergas jõgi.
6.    Toshikazu Kawaguchi. Enne, kui kohv jahtub.
7.    Hervé Le Tellier. Anomaalia.
8.    Sally Rooney. Kaunis maailm, kus sa oled.
9.    Jessie Greengrass. Kindlus.
10. Merete Mazzarella. Soodushinnaga sõit: kunst olla pensionär.

See viimane ei kuulugi romaanide hulka, aga meeldis mulle väga.

 

Parimad kriminaalromaanid

1.    M.W. Craven. Kuraator.

2.    Anthony Horowitz. Minu harakamõrvad.

3.    Bo Svernström.Mängud.

4.    Sarah Bonner. Minu teine mina.

5.    Jane Harper. Looduse jõud.

6.    Tove Alsterdal.  Neeluauk.

7.    Ulrika Rolfsdotter. Kurjus südames.

8.    Lee Child. Isiklik.

9.    Stephen King. Hiljem.

10. Anders Roslund. Magahästi.

 Kui "Minu harakamõrvad ja "Eranuhke ei armasta keegi" välja arvata, siis sain suurima lugemiselamuse Raymond Chandlerit üle lugedes ja avastasin enda jaoks ka ühe uue "vana autori"- Josephine  Tey.

 

Parimad eesti kirjanike raamatud.

1.    Kaur Riismaa. Pimeda mehe aed.

2.    Kadri Ann Sumera. Basiliski lapsed.

3.    Kai Aareleid. Linnade põletamine.

4.    Kai Aareleid. Vaikne ookean.

5.    Triin Talk. Auhind õigesti elatud elu eest.

6.    Lauri Sommer. Toome tuled:2015-2021.

7. Gert Kiiler "Eranuhke ei armasta keegi"

Eesti kirjandust lugesin nii vähe, et ega rohkem siia nimekirja lisada polegi.

 

Lugesin meelsasti ka psühholoogilist kirjandust. 

Nende hulgast tõstaksin esile

Frankl, Viktor ...ja siiski tahta elada: psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit.

 Daniel J. Siegel.  Ajutorm: teismelise aju jõud ja siht:(teejuht nooruki tärkava meele mõistmiseks vanuses 12-24.).

  Lori Gottlieb. Võib-olla Sa peaksid kellegagi rääkima.