Laetitia
Colombany
Palmik
Prantsuse
keelest tõlkinud Mirjam Tiitus
Varrak
Ca
200.leheküljel rullub lahti võluv lugu kolmest naisest: esimene neist
töönarkomaanist naine Kanadas, teine Sitsiilia noor hakkaja naine perekondlike eelarvamuste kütkes
ja kolmas õigustest ilma jäetud naine Indias. Kolm saatust, kolm põimuvat lugu.
Enim läks hinge Sarah lugu, keda ahistatakse haiguse tõttu. Kui see haiguse lugu välja arvata, siis tundsin Sarah's ära iseenda. Tee
teistele seda, mida ise ka välja kannataksid ja halastamatus edasirühkimises tuleb endale aru anda, et kõik see, mida teed teistele, tuleb kord sulle endale tagasi.
Stiilinäide lk.
165 Tema, kes ta oli võitu saanud klaaslaest, seisab nüüd selle nähtamatu seina
ees, mis eraldab ülejäänud maailma haigetest, nõrkadest, haavatavatest, kelle
hulka ta nüüdsest kuulub. Johnson oma kaaslastega on Sarah’t maha matmas. Nad
on tema keha auku visanud. Nüüd ajavad nad seda aegamisi kinni, suurte
labidatäite naeratuste ja võltskaastundeavaldustega. Ametialaselt on Sarah
samahästi kui surnud. Ta etab seda. Ta osaleb, justnagu õudusunenäos, võimetuna
omaenda matustel. Ta võiks karjuda, hüüda, et ta on veel siin, et ta on veel
elus oma puusärgis, keegi ei kuuleks teda. Tema kannatuste rada on justkui
ilmsi nähtud unenägu.
Petr
Ludwig
Adela
Schicker
Lõpp
edasilükkamisele
Tõlkinud
Signe Rummo
Äripäev
2019
Mulle ikka meeldib lugeda Äripäeva juhtimise ja psühholoogia raamatuid, ka nüüd kui ma neist enam õppida ei taha. Tahaksin, et neid raamatuid mu tegusad lapsed loeksid, aga ei nad loe.
David
Lagercrantz
Tüdruk
,kes peab surema.
Rootsi
keelest tõlkinud Kadri Papp
Tunnistan, et jätsin pooleli. vähemalt üritasin.
Eduard
Vilde
Raudsed
käed
Eesti
Riiklik Kirjastus
Tallinn
1951
Pärast suvist Narvas käiku päevaplaani võetud. Huvitav oli lugeda ka J. Käosaare järelsõna "Eduard Vilde romaan „Raudsed käed“ Eesti tööstusproletariaadi elu
kujutajana".
Jo
Nesbö
„Nuga“
Norra
keelest tõlkinud Kadri Rood
Varrak
2019
Jo Nesbö oma parimas headuses. Võibolla isegi tema raamatutest teisel kohal minu jaoks. esimesel kohal on "Veri lumel. Veel verd"
Lk.
151 mõtleb Katrine Holm nii: "Naised satavad taas eksiteele, kui peavad oma
haavatuid tundeid rahaoti suurusest tähtsamaks. Sest ainult suuremad rahakotid
ja rohkem majanduslikku võimu suudavad nad haavamatuks teha".
LK.
197 jutustab Harry: "Paul Mattiuzzi (California psühholooga ja kohtuekspert on
tapjad paigutanud kaheksasse kategooriasse. Üks . Krooniliselt agressiivsed.
Kehva impulsikontrolliga inimesed, kes satuvad kergesti frustratsiooni, kes ei
talu, et nende üle otsustatakse , kes veenavad iseend selleset vägivald on
legitiimne vastureaktsioon, ja kellele sügaval sisimas meeldib oma raevu välja
elada.
Kaks.
Kontrollitult vaenulikud. Need, kes näitavad harva viha välja, kes on
emotsionaalselt jäigad ja paistavad viisakad ja tõsised. Nad on reeglite
järgijad, kes näevad endas õigluse valvureid. Nad võivad olla toredad viisil,
mida teised inimesed ära kasutavad. Nad keevad vaikides rõhu all ja nende puhul
ei ole enne midagi näha, kuni nad plahvatavad. Tüüp, kelle puhul naabrid hiljem
ütlevad:“Aga ta tundus nii tore“
Kolm.
Need ,kellele on ülekohut tehtud. Need, kes tunnevad, et nende peal tallatakse,
et nad ei saa seda, mida nad on ära teeninud, et see on kõigi teiste süü, et
neil ei ole elus hästi läinud. Nad kannavad vimma, eriti inimeste vastu, kes on
neid kritiseerinud või noominud. Nad võtavad endale ohvrirolli, on
psühholoogiliselt impotentsed, ja kui nad muude vahendite puudumisel otsivad
abi vägivallast, siis tavaliselt on vägivald suunatud nende vastu, kelle vastu
nad vimma kannavad.
Neli.
Traumeeritud.Tapmine pannakse toime vastuseks üheleainsale tapja identiteedi ründamisele, mis on tapjale
nii alandav ja talumatu, et võtab temalt igasuguse isikliku võimu tunde. Tapmine
on vajalik , et traumeeritu eksistentsi või mehelikkuse tuuma täielikult ei
hävitataks.
Viis.
Obsessiivne ja ebaküps nartsissist.
Kuus.
Hullumeelsuse piirini paranoiline ja armukade.
Seiste
.Tublisti hullumeelsuse piiri ületanud.
Kahkesa.
Just plain bad&angry. Kombinatsioon seitsmest eelnevast".
Küllap
selle aasta parim krimka kui aasta lõpus kokkuvõtete tegemiseks läheb.
James
Delargy
55
Inglise
keelest tõlkinud Ülle Okas.
Eesti
Raamat 2019
Tegevuskoht
Lääne-Austraalia.
Lugu
iseenesest huvitav. Mäestikust tuleb alla mees, kes väidab, et teda taheti
tappa. Teisel päeval tuleb sama nimega teine mees mägedest sama looga, aga
tappa tahtis teda esimene mees. Kes on kes ja kumb on kurjategija , lisaks
aastatetagune lugu, mis on lõpplahendusega seotud. Lõpplahendus nii kurb, et
sellepärast raamat ei meeldi.
Vabandust,
aga tõlge ka pisut imelik.
Ingar
Johnsrud
Kalypso
Beieri
triloogia teine raamat
Norra
keelest tõlkinud Sigrid Tooming
Varrak
2019
"Viini
vennaskonna" olen kunagi pooleli jätnud. Käesoleva lugesin lõpuni, vaatamata tagasivaatele 1941 aastasse. Mulle üldiselt ei meeldi need, mis kaugele sõjaaega põikavad. Üpris hea Norra krimka. Harry Hole ülimale maskuliinsusele
lisandub sellest raamatust hädalisem ja vähem mehine uurija Fredrik Beier
Raamatu
lõpp ennustab, et veel vähemalt üks saladus tuleb ära lahendada.
Cilla
ja Rolf Börjlind
Uinu
pajuurvake
Sari
Krimi
Tõlkinud
Mari Tuulik
Sinisukk
Tutvustusest:
Lahtikaevatud hauast avanes sünge pilt. Suguelundite põhjal võis arvata, et
laip kuulus noorele poisile, kuid säilinud ei olnud eriti midagi. Kõhuõõs oli
lõhki rebitud ning siseelundid kadunud. Suurem osa laiba pehmekoest oli kadunud
või tükkidena keha kõrval. Nägu oli hullusti kannatada saanud. Vasakul käel
puudus kaks sõrme ja üks jalg oli kogunisti puudu. Räbaldunud püksisäärest turritas
murtud reieluu.
2015. aasta sügis. Rootsit on tabanud
pagulaskriis. Vabatahtlikud üritavad anda endast parima, et sisserännanuid
aidata, ent mitte kõigil ei ole nii head kavatsused …
Mette
Olsäteri uurimisrühm hakkab tegelema metsast leitud surnud poisi juhtumiga.
Poisi isikut ei õnnestu tuvastada, ent mõrvarelv ja poisi mustlaslik välimus
vihjavad, et vastuseid võib leida Rumeeniast. Nii saadabki Olsäter uurijad Tom
Stiltoni ja Olivia Rönningu Rumeenia pealinna, et loosse selgust tuua. Kuid ka
Bukarest ja selle sünged kanalisatsioonikäigud ei anna uurijatele vajalikke
vastuseid loo lahendamiseks.
Ohvrite arv aga kasvab, sest Rootsist leitakse
veel kahe lapse surnukehad. Kogu mõrvamüsteeriumisse toob viimaks selgust
Nigeeria tüdruk Folami.
Infokildudest moodustub selgem pilt ning karm
tõde tuleb päevavalgele.
Rolf ja Cilla Börjlindi haarav romaan, mis on
järg nende varem ilmunud menukatele raamatutele „Süsüügiatõus“, „Kolmas hääl“
ja „Must koidik“.
Hea raamat!
Teatris vaatasin:
Lutz Hübner
"Müller peab lahkuma"
VAT teater
Esietendus: 9. novembril 2016 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
Tõlkija:
|
Mihkel Seeder
|
Lavastaja:
|
Margo Teder
|
Kunstnik:
|
Pille Jänes
|
Valguskunstnik:
|
Triin Hook
|
Osades:
|
Elina Reinold,
Liisa Pulk, Maria Avdjuško või Kärt Kross-Merilo, Meelis
Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar
|
Tutvustusest: Lapsevanemad
on kogunenud klassijuhataja tundi selge eesmärgiga - tagandada õpetaja Müller!
Klassijuhataja on kaotanud klassi üle igasuguse kontrolli ning toetava
õppekeskkonna asemel valitseb anarhia. Kurjad keeled räägivad, et selle taga on
probleemid õpetaja isiklikus elus. Lapsevanemad ei saa silmi kinni pigistada,
kui mängus on nende maimukeste tulevikuväljavaated. Nende ehmatuseks ei kavatse
kogenud pedagoog aga oma saatusega leppida, vaid asub vasturünnakule.
Tuntud
saksa autor Lutz Hübner kirjeldab terava huumoriga lapsevanemate heitlusi
haridusmaastikul. Eduühiskonnas tähendab heasse kooli pääsemine helge tuleviku
kindlustamist. Seepärast tormavad täiskasvanud lahingusse nii raevukalt, et
tasapisi hakkab segamini minema, kelle nimel üldse võideldakse. Selles sõjas on
rindejooned ammu segamini paisatud. Enam ei saa sellestki aru, kas pedagoog on
liitlase või vastase rollis. Kellel oleks seejuures veel jaksu pärida, mida
lapsed ise soovivad?
"Müller
peab lahkuma!" jõudis Saksamaal lavalaudadele 2010. aastal ja osutus
suureks hitiks. 2015. aastal valmis näidendi põhjal ka menufilm. Eesti
lavaversioonis asub südika õpetaja Mülleri rolli Elina Reinold.