„Kivist
kohtunik“
Inglise
keelest tõlkinud Sirje Keevallik
Sari
Mirabilia
Eesti
Raamat 2019
Pole seni pidanud pettuma üheski Mirabilia uue väljaande raamatus.
Ka
see Rutt Rendelli psühholoogiline krimiromaan oli nauditav lugemine, vähem tähtis
ei ole seejuures nauditav tõlge.
Tutvustusest: 1977
aastal ilmunud romaani „Kivist kohtunik“ peetakse Ruth Rendelli üheks paremaks
psühholoogiliseks põnevikuks. Ühtlasi on see suurepärane ülevaade tollase Briti
ühiskonna klassierinevustest.
Esialgu
harjumatu lugeda – nii öelda tagurpidi keritav krimka. Kõigepealt öeldakse, kes
kelle tappis ja siis hakatakse sündmusi tagasi kerima koos autoripoolsete
märkustega, mida ühel või teisel hetkel kurbmängu tegelased oleksid võinud
teha ja mis oleks olnud teisiti, kui…..
Lk.
8 „Sellest on saanud kõle maja, mis sobib pesitsemiseks neile lindudele,
kellele Dickens oli pannud nimedeks Lootus, Rõõm, Noorus, Rahu, Puhkus, Elu,
Tolm, Tuhk, Rämps, Vaesus, Vare, Ahastus, Hullus, Surm, Riugas, Narrus,Sõnad,
Parukad,Räbalad, Lambanahk, Rööv, Pretsedent, Mula, Sink ja Spinat.“
Katkend
Ch. Dickensi romaanist Bleak House. Kõle maja“
Lk.
240 raamatu lõpulause: „Tolm, Tuhk, Rämps, Vaesus, Vare, Ahastus, Hullus, Surm,
Riugas, Narrus, Sõnad, Parukad, Räbalad, Lambanahk, Rööv, Pretsedent, Mula, Sink
ja Spinat." Öeldu käib peategelase Eunice
kohta
LK.
114 „Sõprus õilmitseb sageli paremini, kui üks osapool on kindel, et on mõnes
mõttes teisest parem.“
Hea
raamat. Pani mõtlema-kui tihti ja kas üldse jagub mul tähelepanu neile, kes jäävad minu turvalisest keskklassist
välja ja just allapoole. Harva poetan
euro-mündi kerjusele ning lähen tuimalt mööda. Annan raha, aga tunnetele ei
mõtle enne, kui nad mulle magusas kastmes- teleris või raadios kätte tuuakse. Loen
lugusid lehest, siis jah, toob pisara palgele kui tegu naise või lastega.
Kui teaksin mõnda kirjaoskamatut, imestaksin,
aga ei mõtleks sellele, mida see inimene tunneb, et kirjaoskamatus on temale
häbenemisväärt puue.
Raamatu pealkiri on muuseas pärit Mozarti ooperist "Don Giovanni" ja ooperil on oma roll kanda raamatus.
Siin ta ilmub- kivist kohtunik
Raamatu pealkiri on muuseas pärit Mozarti ooperist "Don Giovanni" ja ooperil on oma roll kanda raamatus.
Siin ta ilmub- kivist kohtunik
„Vati
sees kasvanud lapsed.
Mis
muudab vanemad paranoiliseks“.
Inglise
keelest tõlkinud Karl- Kristjan Koit
Kirjastus
Hea Lugu
Kasvatusalaseis
raamatuid lugesin siis kui minu lapsed väiksed olin. Nüüd kui lapsed kasvatavad
oma lapsi, loen uuesti. Loeksin rohkemgi kui aega oleks, nimekirjas on neli
viis raamatut. Mitte et ma nii tubli vanaema oleksin. Nii mõnigi kord segaksin vahele, Tänaseni olen
suutnud vältida. Mõista tahaksin küll, kas see on möödapääsmatu aja märk, et
nüüd on teisiti ja samas säilitada usku, et tulemused on sama head kui minul
oma lapsi kasvatades.
„On vaid kaks püsivat pärandit,
mida võime loota oma lastele jätta. Üks neist on juured, teine tiivad“ J.W. Goethe.
Väga
hea raamat. Arvan, et raamat oleks mulle meeldinud ka siis, kui ma poleks
Ahvenamaal käinud. Toppisin raamatule palju kleepse vahele, kust tahtsin
väljakirjutusi teha. Neid oli nii palju, et lõpuks otsustasin osta raamatu, et oleks riiulilt võtta ja lehitseda kui isu tuleb. See on ühe maa omakssaamise ja ühe
naise eneseotsimise tee.
"Vasksüda.
Maria
Kallio kolmas krimijuhtum“
Soome
keelest tõlkinud Triin Aimla-Laid
Kirjastus
Pegasus
Lk.1
alguslause: „Mul on alati olnud hea
lõhnamälu. Suudan veel aastate tagantki meenutada mõne paiga või inimese lõhna.
Kevadele mõeldes meenub mulle niiske mulla ahvatlev aroom, sügist tunnen
märgade lehtede raskest, kurvameelsest hõngust.“
Täpselt
nagu mina, ma ei võrdle end noore Maria Kallioga, kuid jumal tänatud, tunnen
ikka veel lõhnu ja mäletan neid. August on mu lemmiklõhnakuu: joovastavad küpsed
lõhnad: flokside raske aroom, ploomide käärimislõhn, iga nurk aias lõhnab
omamoodi+ ritsikate saagimine. Tõsi ritsikaid on sel aastal nii vähe.
Ja kui veel metsa minna- kaunid lillad kanarbikuväljad ei jää maha Provence lavendliväljadele. Ja lõhn on nagu oleks meepurki astunud.
Ja kui veel metsa minna- kaunid lillad kanarbikuväljad ei jää maha Provence lavendliväljadele. Ja lõhn on nagu oleks meepurki astunud.
Varem Leena Lehtolainenilt loetud „Minu esimene
mõrv“
Kaks raamatut: krimka ja põnevik.
Kaks raamatut: krimka ja põnevik.
„Kiusatute kaitsja“.
3 krimkat-põnevikku
3 krimkat-põnevikku
Hea
suvekrimka. Kerge lugeda.
Maria
Kallio kuulas legendaarset Soome rokkbändi "Hurriganes", kuulasin ka- aga väga lühidalt.
„Rootsi
kummikud“
Rootsi
keelest tõlkinud Maarja Aaloe.
Kirjastus
Varrak 2019
Iseseisev
järg raamatule „Itaalia kingad“- tuleb välja, et ma pole seda lugenud. Ei
teagi, kas loen.
Lk.
157 „ Kui Pariisi säravad tuled viimaks
all paistma hakkasid, pidime tükk aega ootama, enne kui lõpuks maandusime.
Püsisin oma istmel ja vaatasin kaasreisijaid , kes oma üleriideid ja kotte
sikutasid. Kõik oleksid nagu kaotanud tähtsat aega oma elust ja trügisid nüüd ,
et võimalikult ruttu välja saada. Jälginin seda kõike kasvava imestusega. Nagu
kari põgenevaid metsinimesi. Mille eest nad põgenesid? Kitsaste istmete,
lennuhirmu või oma elu eest? Kas ma olin kunagi samasugune? Inimene ,kes nägi
ajas mängu võidu või kaotuse peale? Teadsin, e kunagi see oli nii. Aga mitte
nüüd, kui aeg tähendas mulle allesjäänu hoidmist.“
Lennureisijale
tuttav vaatepilt. Aga ausalt, imelik oleks ka vastupidine pilt. Lennuk maandub,
punane hoiatustuli kustub ja …. kõik istuvad
edasi.
Melanhoolne
raamat vana mehe elust. Ilmus Rootsis-2015 a.Henning Mankelli surmaaastal.
Lugesin
austusest Kurt Wallanderi looja vastu.
Lk.
49 „Kui paanikahoog oli üle läinud,
mõtlesin, et see tuli vanadusest. Siiani olin olnud seisukohal, et aastad ei
oma tähtsust. Vananemine toimus aeglaselt, peaaegu märkamatult. Näiteks ei
saanud ma enam paati hüpata nagu kümme aastat tagasi. Nüüd pidin paati ronides
ühe käega kinni hoidma, Vananemine oli nagu vaikselt üle mere lähenev udu.
Nüüd oli teine lugu. Minust oli
saanud vana mees, kes kartis surra. Nähtamatust piirist üle astumine oli veel
ainus, mis mulle elus oli jäänud Kartsin
seda sammu rohkem, kui olin osanud arvata.“
Tegevus
toimub väljamõeldud Rootsis saarestiku
saartel ja laidudel. Tuletas meelde Ahvenamaad .
„Väike
HYGGE- raamat. Kuidas taanlaste kombel hästi elada“
Inglise
keelest tõlkinud Krista Eek
Kirjastus
Tänapäev 2017
Tõenäoliselt
viidati hyggele raamatus „Minu Ahvenamaa“. Olin raamatust kuulnud, aga mitte
lugenud.
Autor
on Taani õnnelikkuse uurija.
Eks
igal meist ole oma hygge võtted. Muidu
ei suudaks elu vastu pidada. Küllap me
lihtsalt ei rakenda neid võtteid nii tihti kui võiks. Ei naudi oma elu nii
palju kui võiks. Pean järjekindlalt oma mõnusate asjade nimekirja, mille
esiotsas troonisid „reede õhtu“ ja „igaõhtune dušši all käik“.
Raamatus
on juttu hygge valgusest, söögist ja jookidest, hygge riietest ja lõhnadest.
Lk.
179 „Ühesõnaga , kui soovite hygge’ da,
siis ei saa te mitte mingisuguse rahasumma kulutamise abil hygge’ –tegurit
suurendada - vähemalt mitte siis- kui ostate midagi küünlast kallimat. Hygge on atmosfäär, mida ei saa
parandada selle peale rohkem raha kulutades- nii mõneski mõttes on asi hoopis
vastupidi.“
Lehitsesin
läbi, ei lugenud. Alates 60. olen ise õppinud rohkem hygge’ma. Olen võtnud
endale aega ja õppinud seda aega kasutama naudinguga ning tundma tänulikkust
selle eest, mis mul on. Võttis alles
aega!
Teatris käisin augustis kaks korda ja jäin mõlemal
korral väga rahule.
„Toomas Nipernaadi“
Autor August Gailit,
Autor August Gailit,
Dramatiseerija Ott Kilusk,
Lavastaja Peep Maasik
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Muusikaline kujundaja Jaan Sööt.
Esietendus 02.08. 2018 Pärnumaal Kuiarus Linnamehe puhkekeskuse tiigi
kaldal.
Mängisid Pääru Oja, Ursula Ratasepp, Karolin Jürise,
Kärt Tammjärv, Kaili Viidas, Jaune Kimmel, Maarja Tammemägi, Jüri Vlassov,
Tanel Ting, Silver Kaljula jt.
Väga
hea etendus, arvasime abikaasaga, et parim Nipernaadi, keda oleme näinud. Ka mängukoht aitas suuresti teatrielamuse saamisele kaasa. Aga
näinud oleme ainult filmi. Noortele, kes kaasas olid, meeldis samuti.Arvasid, et väga noortepärane lavastus.
Lugeda
, mida asjatundjad arvasid, võib siit: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/soe-ja-sudamlik-toomas-nipernaadi/
Septembris
lähen uuesti Draamateatrisse „vennast“ vaatama. Sedapuhku võtan abikaasa ja noored
kaasa. Ise olen põnevil, kas teine kord meeldib sama palju kui esimene kord.
Teine
etendus, mida vaatasime oli
„Kremli
ööbikud“
Autor
Ivar Põllu
Lavastaja
Robert Annus
Esietendus
Narvas,
Kreenholmi Manufaktuuris, Joala 21 10. august 2018
Mängisid:
Märt
Avandi (Endla)
Juss
Haasma
Priit
Strandberg (Vanemuine)
Saara
Pius (Rakvere Teater) Või Adeele Sepp (Ugala)
Maria
Annus (Vanemuine)
Katrin
Pärn
Robert
Linna
Tambet
Seling (Endla)
Janek
Joost
Ka
väga hea etendus.
Käisime
enne etendust ka Balti Manufaktuuris ekskursioonil. Selle tulemusena võtsin raamatukogust
lugemiseks Eduard Vilde „Raudsed käed“. Ootab oma järjekorda.
Otsustasime
,et läheme Narva ka tuleval suvel- ooperifestivalile. Kreenholm on ooperifestivaliks
paslik paik. Ja mul on kahju, et Narva ei saanud kultuuripealinnaks.