David Perlmutter
koos Kristin Lobergiga
„Jahupea“
Üllatav tõde aju „vaiksete hävitajate" nisu,
süsivesikute ja suhkru kohta.
Inglise keelest tõlkinud Piret Frey
Kirjastus Varrak 2015
308 lehekülge
Raamat kuumal teemal.
Eile 29.12. märkasin meedias selliseid pealkirju:
„Jahupea“ on raamat, kus tunnustatud neuroloog David Perlmutter on võtnud käsitluse alla teema,
mis on meditsiinikirjanduses ringelnud pikki aastaid – ajutegevust kahjustavad
süsivesikud, kuid ka selles raamatus rehabiliteeritakse kolesterooli.
Tahaks siinkohal öelda, et leppige kord ometi kokku,
kas kolesterool on ajutegevuseks vajalik või hoopis paha, kas kolesteroolirikkaid toiduaineid süüa on
kahjulik või mitte. Praegu on selline õnnelik aeg, kus tervisliku menüü saaksin
meedias avaldatu põhjal kokku panna
ainult meeldivatest toiduainetest: kohv, šokolaad, munad, pokaal punast veini.
Aga õige pea võib kõik taas muutuda.
Jah, ma olen nõus, et õiget vastust ei ole olemas. Nii
paradoksaalne kui see ka poleks, on inimest uuritud kaua, kuid teadmised selles
vallas on vastandlikud, ebapüsivad ja muutuvad kiiresti, vaatamata väidetele, et inimese muutumine
toimub väga pika aja jooksul ja mõned autorid leiavad isegi, et süüa tuleb nii
nagu koopaajastul.
Tõenäoliselt on õigus neil, kes väidavad, et
mõõdukus üle kõige. Jätan selle teadmise praegu kõrvale, sest mind
huvitab, mida saab inimene toitumist valides, teha tervise parandamiseks ja hea
tervise säilitamiseks.
Tõenäoliselt on vanema ea kardetum haigus –Alzheimeri
tõbi. Kartus kaotada iseennast on arvestatav, seda enam kui mälu käepärasus
väheneb. Raamatu tutvustuses öeldakse:
Tunnustatud neuroloog David Perlmutter on võtnud
käsitluse alla teema, mis on meditsiinikirjanduses ringelnud pikki aastaid –
ajutegevust kahjustavad süsivesikud. Autor käsitleb ka neid teraviljatoite,
mida oleme harjunud pidama tervislikuks: täistera- ja mitmeviljatooted,
idandid, riis jne. Toetudes kümneid aastaid väldanud kliinilistele ja
laboratoorsetele uuringutele, sh iseenda omadele, pakub ta lisaks
provokatiivsele ja laia kõlapinda leidnud teoreetilisele osale välja ka
neljanädalase tegevuskava, kuidas parandada tervist ning lisada elujõulisi aastaid.
Selline raamat sunnib end kätte võtma. Huvi eeldused
minu puhul olid:
1. Ma ei söö liha, olen „peaaegu taimetoitlane“, söön vähesel
määral muna, kala ja piimatooteid. Olen olnud ka toortoitlane.
2. Minu kolesterooli näit on ülemise piiri peal.
2. Üks mu lastest väldib nisujahu ja see mõjub talle
hästi.
3. Üritan märkamatult juhtida ülekaalulist abikaasat tervisliku
toitumise rajale.
4. Minu huvi ei ole kaalu alandamine vaid pigem kaalu hoidmine
ja tervisliku toitumise kaudu võimalike tervisehäirete ja haiguste ärahoidmine. Usun, et inimene on see, mis ta
sööb, mõtleb ja hingab.
„Jahupea“ on hästi ja huvitavalt kirjutatud
raamat. Mul on kodus ka kardioloog William Davise raamat „Nisuvaba dieet“,
kuid seda oli raske lugeda, ootab seni oma järjekorda. „Jahupead“ lugesin nagu
põnevikku, enne käest ei pannud kui läbi sain. „Jahupea“ on ladus
lugemine, vaatamata sellele, et raamatus on palju viiteid ja märkusi, lausa 19.
leheküljel. Lõpus on register, mis teeb raamatu käsitsemise eriti tõhusaks. Mulle
viited teaduslikele artiklitele ja uurimustele meeldivad, nii tundub raamat usaldusväärsem, mõned
aadressid käisin internetis ka läbi. Tõlge on tehtud 2013 väljaandest, nii et vananenud seisukohtadega ka ehk tegu
pole. Sama juttu süsivesikutevaesest toidust võib lugeda lihtsamas
vormis näiteks paleotoitumise raamatutest, olen neid sirvinud, kuid „Jahupea“
pani mind tegutsema.
Selle raamatu tõed.
1. Süsivesikud on
pahad, rasvad head.
2.
Süsivesikud on haiguste nurgakiviks, kuna soodustavad põletikku, põletik viib ajuhaigusteni k.a. Alzheimeri
tõveni.
3. Süsivesikud
põhjustavad kõrget kolesteroolitaset.
4. Teraviljatooted
ei ole aju sõbrad. Kõige halvem valk on kleepvalk gluteen.
5. Ka
suhkrurikkaid puuvilju tasub vältida, aju mida sunnitakse tarbima suhkrut ei
ole õnnelik.
6. Rasv on aju parim
sõber, ikka head rasvad: oliivõli ekstra virgin, kookosõli, rohusöödal
olnud loomade rasv, mahevõi, avokaadod jne.
7. Optimaalse aju
toitumisreeglid on paast, rasvad ja hädavajalikud lisaained.
8. Aju terviseks
on liikumine, uni ja süsivesinikest vaba
dieeet.
9. Kolesterool on
hea, isegi see nn. paha kolesterool.
Kahtlusi raamatu suhtes tekitasid:
1. Näited, näiteks lk.193 „rasv
kadus kõhu pealt paari nädalaga“, mees jättis menüüst süsivesikud välja. No
ei usu.
2.Autori soovitused koos nisuvaba dieediga alustada toidulisandite
võtmist lk. 209 te alustate terve
elu kestvat igapäevast toidulisandite võtmist. 6 nimetust toob ta ära, kasutan neist D vitamiini ja resveratrooli, kui viimase puhul arvestada
pokaali punast veini. Autor lubab
pokaali päevas, piirdun pokaaliga nädala-vahetusel. Tahaksin uskuda, et kui
toit on õige ja tasakaalustatud, siis toidulisandeid terve inimene ei vaja. Kas
siis dieet vähendatud süsivesikutega on
ravidieet ja ei taga heaks terviseks vajalikku?
3. Mulle oleks meeldinud,
kui raamatut oleks kommenteerinud mõni arst. Mulle näib, et ainult psühhiaatrid
ja psühholoogid kommenteerivad mõnikord tõlkeraamatu tagakaanel ja avaldavad
arvamust, teiste erialade meedikud seda ei tee.
Minu järeldused.
1. Tõenäoliselt ei alusta ma kunagi nii radikaalset
dieeti nagu raamatus pakutakse ja ei kõrvalda süsivesikuid oma menüüst nii
radikaalselt. Vähendan puuviljade tarbimist köögiviljade kasuks, köögiviljad
jäävad mu põhitoiduks,
2. Kaalun vähesel määral liha võtmist menüüsse, aga pole
selleks veel valmis.
3. Söön rõõmsalt edasi juustu ja võid ning ei muretse
kolesterooli pärast.
Annan lugemissoovituse, kuid ei anna järgimissoovitust.
Selle otsuse peab igaüks ise tegema, eelnevalt konsulteerides oma perearstiga, kui arstil on aega toitumisest rääkida.