12. jaanuar 2022

2021 parimad

Kokku lugesin 2021 aastal 121 raamatut. Nende hulgas oli nii väga häid kui vähem häid. Neid, mis esimeses kolmandikus pooleli jätsin, loetud raamatute nimekirja ei lisanud. Elu on liiga lühike, ei jõua kõiki häid raamatuidki läbi lugeda.

Ma eraldi arvestust kriminaalromaanide ja n.ö. „teiste raamatute vahel“ ei pidanud, ent pole kahtlustki, et esimesed moodustasid enamuse minu lugemislaual.
Üsna loomulik, kui tsiteerida esimest lõiku W. Somerset Maughami esseest "Detektiivjutustuse langus ja hiilgus":  "Kui te pärast rasket päevatööd veedate õhtu üksinda ja otsite riiulitelt midagi lugemiseks, kas võtate sealt alla raamatu "Sõda ja rahu", L'éducation sentimentale ,Middlemarch / George Eliot
 Du côté de chez Swann. Kui nii, siis ma imetlen teid......................................................................., ja ma valin detektiivjutustuse.
 Maughami essedde kogumik "Uitemõtted " on mul pooleli, naudin selle lugemist.  Kui tõlkida , siis pakutakse Flaubert "Tundekasvatust", George Elioti "Middlemarch'i" (eesti keeles vaid Varamu "Veski Flossi jõel"?) ja Marcel Prousti "Swanni poolel". No minul ootab näiteks lugemist Hans Henny Jahnni "Kallasteta jõgi"

Aga niisiis, lugesin 122 raamatut. Isegi imestan, et jõudsin nii palju, kontrollisin blogikannetest - jah, tõesti. Lugemine pakkus ajatäidet koroona-ajal, murede leevendust, meelelahutust ja kõike, mis hetkel puudu oli. 

Parimad kriminaalromaanid, mida lugesin 2021 on:

1. Jo Nesbø „Kuningriik“
2. Jo Nesbø „Poeg“
3. Jean-Christophen Grangè „Kaiken“
4. Vilmos Kondor „Patune Budapest“, „Budapest noir“, „Budapesti spioon“
5. Ragnar Jónasson „Lumepimedus“, „ Ööpimedus“
6. Belinda Bauer „Blacklands
7. Camilla Läckberg „Inglitegija“
8.James Lee Burke „Neoonvihm“
9.Mike Omer „Tapja teadvus“
10.Antti Tuomainen "Jänesefaktor"
11.Catherine Howard Ryan „Eimidagimees“
12.Ferdinand von Schirach „Collini juhtum“
13.Antonio Manzini „Kevapuhastus“
14.M.V. Craven „Võõras veri“
15.Joy Ellis „Mineviku taak“
16.Karsten Dusse “ Eneseabimõrvad“

Ühe autori sama sarja raamatud panin ühele järejekohale.

Parim muu ilukirjandus 2021.a.

1. Nina Lykke „Surmahaigus: arstiromaan“
2. Fredrik Backman „Karulinn“
3. Ann Patchett „Hollandi maja“
4. Celeste Ng „Kõik, mis ma sulle rääkimata jätsin“
5. Jenny Offill „ Ilm“

Muu kirjandus 2021

1. Amy Chua „Ematiigri võitlus“
2. Haruki Murakami „Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest.“


Kinos käisin häbematult vähe ja ühtki ei laida, siiski järjestan selle järgi, kuidas mulle meeldis:

1. Nomaadimaa.
2. Gucci tragöödia.
3. Eesti Matus.
4. Sandra otsib tööd.
 
Rohkem lihtsalt pole ritta seada.


Teatris käisin 23 korda, siin on mida valida.

Parimad suveetendused 2021

1.Endla teater. "Põrgupõhja uus Wanapagan. Ajalikust pimedusest igaviku valguses." Autor A. H. Tammsaare . Dramatiseerija Ott Kilusk.

2. Teatriühendus Oma Lava. "Üksikud heledad laigud Ants Laikmaa elu kahes vaatuses." Autor ja lavastaja Erki Aule.

3. Vana Baskini teater „Kihnu Jenka. Virvendus lauludega kahes osas“ 
Näidendi aluseks on Tiina Laanemi raamat „Nagu linnukene oksal“ ja erinevad intervjuud Kihnu Virvega. Autor ja lavastaja Gerda Kordemets.



Parimad draamaetendused 2021

1. Eesti Draamateater .“Mefisto“ Autor Klaus Mann Lavastaja ja dramatiseerija Kertu Moppel
 
2. Teater Vanemuine. "Pangarööv". Autorid Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields. Lavastaja Ain Mäeots.

3. Endla Teater „Hotell laibaga“ . Autor loominguline kollektiiv „Die Acht“. Lavastaja Enn Keerd.



Aasta muusikaelamused.

1. Jose Cura kontsert

2. PromFesti kümnes ooperilavastus 2021, PromFesti koostööprojekt Kaunase Riikliku Muusikateatriga. Gioacchino Rossini „Türklane Itaalias (Il turco in Italia“ Lavastaja  Andrus Vaarik

3. Rahvusooper Estonia „Lõbus lesk“ Franz Lehar. Lavastaja André Heller-Lopes (Brasiilia

31. detsember 2021

Detsember 2021


Imeilus päev täna aasta lõpetamiseks!

Panen detsembri loetud raamatud kirja. Kinos  ei käinud. teatris vaatasin VAT teatri "Pariisitari" - hea etendus oli. See oli siis 22. etendus sel aastal. Tõmban aastale joone alla. Eks siis näis, kas jätkan. 

Raamatud.

128. Antti Tuomainen☝☝☝

Jänesefaktor
Jäniskerroin
Soome keelest tõlkinud Mihkel Mõisnik
Varrak, 2021
Triloogia esimene raamat

Antti Tuomainen on üks eredamaid näiteid soome krimikirjanduse väga heast seisust. Tema raamatutes on nii süsimusta huumorit, romantikat kui ka kurjategijaid ja kuritegusid. Kokkuvõttes loob ta täiesti unikaalse õhkkonna ja on võitnud tunnustust terves maailmas. The Times on nimetanud tema romaani „Väike Siberˮ viimase viie aasta üheks kõige põnevamaks teoseks kõrvuti Margaret Atwoodi ja Michel Houellebecqi romaanidega. Praegu on tema romaanide põhjal teoksil telesarjad nii USAs kui ka Soomes. „Jänesefaktorˮ on triloogia esimene raamat ja me tutvume seal kindlustusmatemaatiku Henri Koskisega, kes jääb ootamatult tööta. Üsna pea pärast seda sureb ta vend ja pärandab talle seikluspargi, mille töötajad ja rahaline seis on ühtviisi kahtlased. Tundub, et kõige hullemad rahalised probleemid tulevad kurjategijatelt võetud laenudest, sest nüüd tahavad kurjategijad neid tagasi.

Väga hea raamat, ostan ta ühele sõbrale kingituseks ka. Peategelane on kindlustusmatemaatik, arvutab väga hästi, mis omakorda tähendab, et on veidi autistlik- või vähemalt väheste autistlike joontega. Sellest siis raamatu must huumor. Huvitav tegevustik! Isegi väikest viisi juhtimisalane raamat! Selle tõttu lähebki kingiks. Väga aktuaalne rahapesu teema. Ja krimiteema tuletab meelde „Eneseabimõrvasid“- kõik juhtub justkui iseenesest. Igatpidi soovitatav raamat.

Ootan kannatamatusega järgmisi osasid.

Detsembris lugesin lisaks eelmisele veel kolm väga head raamatut ühelt autorilt Pidin endalt küsima- kus ma varem olin? Aga samas oli hea kõik kolm järjepanu lugeda

127. Vilmos Kondor☝☝☝
Budapest noir

Budapest noir
Tõlkinud Reet Klettenberg
Regio, 2019
Sarjaandmed: Patune Budapest

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros´is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist - sellest ühtaegu hiilgavast ja räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast. „Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.

Budapest ja Zsigmond Gordon on samuti peategelasteks raamatus "Patune Budapest" ja tegevus toimub aastal 1939.

Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi
maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna. '''Vilmos Kondor''' on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-


126. Vilmos Kondor☝☝☝
Patune Budapest : kriminaalromaan

Bünös Budapest
Tõlkinud Reet Klettenberg ja Piret Toomet
Regio, 2020
Patune Budapest“ ei ole „Budapest noiri“ otsene järg, kuigi peategelased – Budapest ja Gordon – on enam-vähem samaks jäänud.

On 1939. aasta september, Teise maailmasõja esimesed nädalad. Poolast saabub Ungari piirile massiliselt põgenikke. Suures segaduses läheb kaduma kolm Punase Risti veokit koos sõdurite ravimiseks mõeldud morfiini ja kokaiiniga. Budapestis upub samal ajal tundmatu noor naine ujula basseini. Kaks juhtumit, kaks uurijat: üks neist erru läinud legendaarne detektiiv Sándor Nemes, teine raamatust „Budapest noir“ eesti lugejatele juba tuttav kriminaalajakirjanik Zsigmond Gordon. Nende teed viivad üha lähemale nii teineteisele kui ka kõige kõrgematele ringkondadele. „Patune Budapest“ ei ole „Budapest noiri“ otsene järg, kuigi peategelased – Budapest ja Gordon – on enam-vähem samaks jäänud. Maailm nende ümber on aga muutunud. Gordoni lähedased on surnud, ära sõitnud või just lahkumas, neist on alles veel vaid mõned jäljed: palmipuudega särk, romaanikäsikiri, sahvritäis eksperimentaalmoose või üllatuskülaline uksel. Päris kohv, tubakas ning isegi kartul on defitsiitne kaup ja mooside hapu mekk ei ole enam ammu ainult maitseküsimus. Terve ungari maailm on süngem kui veel paar aastat tagasi, inimestele on jäänud üha vähem vabu valikuid. Juudiseadused represseerivad haritlasi, fašistlikud jõugud tegutsevad oma äranägemise järgi ja kunagised punatimukad töötavad nüüd riigi teenistuses ülekuulajatena. Härrasmehe võõba all peituvad tihti alatud kurjategijad ning nende võimujanu ja rahanälg on piiritu. Poliitiliste mängude raha tuleb salajastes eliit-kaardiklubides mängitavast bakaraast ja narkourgastes tarvitatavatest uimastikogustest. Kõik need hukatuslikud mängud on ebaseaduslikud, aga „Millal on siin riigis midagi tegemata jäetud sellepärast, et see on keelatud?“ Uudised ei ole enam pühad, vaid tsenseeritud, arvamustest rääkimata. Kus on siis sellistel jõhkratel aegadel tõde? Ühe kangelasliku ajakirjaniku käes? „Teie, uurijad, räägite alati objektiivsest tõest. Ma ei saa aru, kust te seda õppinud olete. Objektiivset tõde pole olemas. Kõigil on oma tõde. Teil, teistel, kõigil! Mina ei saa avaldada mingit tõde. Parimal juhul saan kirjutada sellest, mis juhtus.“


125. Vilmos Kondor☝☝☝
Budapesti spioon : kriminaalromaan

A budapesti kém
Tõlkija Piret Toomet
Regio, 2021

Raamatu väljaandmist on toetanud Ungari Kultuuri Instituut ja Ungari Suursaatkond Tallinnas
Lugejale juba tuttav ajakirjanik Zsigmond Gordon ungari kirjaniku Vilmos Kondori raamatutest „Budapest noir“ ja „Patune Budapest“ tegutseb jälle! Seekord istub ta ühel süngel talvehommikul taksosse, et Budapesti lennujaamast Reutersi korrespondendina Berliini sõita, ja mässitakse otsemaid jõhkrasse spioonilukku. 1943. aasta jõuluajaks on Teine maailmasõda peatselt lõpusirgele jõudmas ja Ungari väljavaated ei ole helged, ükskõik, kas võitjaks osutub fašistlik Saksamaa või kommunistlik Nõukogude Liit. „Üks rääbakas punane kass jooksis nende ees üle tänava, mõne hetke pärast ilmus nähtavale teda jälitav süsimust kõuts.“ Mõned Ungari poliitikud üritavad sokutada riigi tuleviku hoopis kolmanda „kassi“ kaitse alla, aga selleks on neil vaja erapooletuid ja äraostmatuid abimehi, kes armastavad oma maad ega kipu lobisema. Gordon on just selline mees ja kohe saabki ta sääraste lugude iseloomu omal nahal tunda: ta pekstakse läbi, nagu ikka, ta abiellub ja pääseb sel korral vaid üle noatera mõrvast. Seigelnud senisest suurema kaarega läbi Euroopa, jõuab ta tagasi Budapesti, et välja selgitada, kes mängib diplomaatia malelaual topeltmängu, mille eest tema pidi äärepealt eluga maksma. Budapesti rahva eluolu on aga veelgi süngem kui sarja varasemates raamatutes. Isegi Gordoni vanaisa keedetud moosid on juba otsas ja kirjanduslikult saame maitsta vaid suurlinna leidlikku sõjaaegset talongigastronoomiat. Detektiivid nutavad taga nurjatuid mõrtsukaid, kes tapsid armuasjade, raha või kadeduse pärast. Nüüd tuleb neil taga ajada kibestunud inimeseloomi, kes löövad üksteist maha seetõttu, et ei suuda lihtsalt taluda kõikjal valitsevat hirmu ja õudust. Mida uurimisväärset on selles, kui keegi on kellegi tapnud kotitäie kartulite pärast? Nii kohtuvad suur ja väike ajalugu Gordoni kujus. Ta paneb kaabu pähe ja asub ikkagi uurima, mis juhtus ja miks.


Detsembrikuise pimeduse, väsimuse ja masenduse peletamiseks muudkui lugesin ridamisi. Alljärgnevad raamatud mulle muljet ei avaldanud. Viga võis minu meelestatuses olla, ei oska nende kõigi kohta midagi arvatagi.


124. Tove Alsterdahl
Tormiheide

Rotvälta
Alsterdal, Tove
Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riina Haasma
Varrak 2021

Olof oli kõigest neliteist, kui ta tunnistas üles teismelise Lina Stavredi tapmise. Kakskümmend kolm aastat hiljem keerab ta Põhja-Rootsis Ångermanlandil kiirteelt ära väikestele teedele, mis viivad ta lapsepõlvekoju. Duši alt leiab ta surnuna oma isa, kes on tapetud jahinoaga. Politseinik Eira Sjödin on just saabunud tagasi oma lapsepõlvekoju Kramforsi, et emale abiks olla. Olofi isa mõrva uurides jõuab ta üha lähemale iseenda elule. Eira oli üheksane, kui Lina tapeti. Olof oli poiss tema õudusunenägudest. Tove Alsterdal on üks Rootsi väljapaistvamaid krimikirjanikke. Tema raamatud on võitnud auhindu mitmes riigis ja neid on välja antud 25 keeles. „Tormiheide” on esimene raamat uuest sarjast, mille tegevus toimub Ådalenis, metsases Põhja-Rootsis. Rootsi krimiakadeemia valis selle raamatu 2020. aasta parimaks Rootsi krimiromaaniks.


123. A.K. Turner
Kehakeel

Body language
Tõlkinud Triin Olvet
Vesta 2021

Cassie Raveni vanemad hukkusid aastaid tagasi, kui Cassie oli veel laps. Nüüd elab noor gootitüdruk koos kassiga, käib tihti oma poolatarist vanaema juures ja töötab Camdeni surnukuuris vanemlaborandina. Cassie arvates on ta oma tööelus juba piisavalt palju näinud, kuni ühel päeval on ta ees lahkamislaual keegi, keda ta tunneb. Keegi, kellest ta hoolib. Keegi, kes päästis tema elu. Cassie sõber ja õpetaja proua E. Ülitundliku ja veendununa, et ta on võimeline surnutega suhtlema, tunneb Cassie, et siin on varjul enamat kui juhuslik surm. Kas lein võib teda nägema panna asju, mida tegelikult pole? Või on tema sisetunne õige ja proua E surmas ongi midagi kahtlast? Loomupärane usaldamatus politsei vastu sunnib Cassiet alustama omaenda uurimist, mille käigus saab ta abi ja leiab sõbra sealt, kust oskas seda kõige vähem oodata … A. K. Turner on teleprodutsent ja kirjanik. „Kehakeel“ on Cassie Raveni sarja esimene raamat.


122. Olav Osolin
Kus lendab part

Varrak 2021

Baaris turvamehena töötanud Samuel Part on sunnitud otsima endale uue töökoha ning temast saab 42-aastaselt Eesti politsei nooreminspektor. Peagi kohtab ta oma uut ülemust, kindla ilmavaatega vaneminspektor Mart Sapistet, kelle kohta sahistatakse, et politseisse sai ta tööle pärast seda, kui ta oli politseidirektori Moskva stripiklubis pokkeris paljaks mänginud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui ta pääseb tööle detektiivina. 2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem väljakutse Lõuna-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtnäha lihtne mõrvalugu võtab ühel hetkel täiesti ootamatu pöörde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ühtaegu nii põnevad kui ka naljakad ning mille lõppu ei oska keegi ennustada. Ülimalt lõbus kriminaaljutt, mis kulgeb justkui kammiseljast piidena turritavate švejkilike lugude rütmis, jättes nüüdisaja poliitkorrektsuse nõuded muretult kõrvale. – Ülle Madise Kui omal ajal oleks kriminaalpolitseis roima lõhutud sama lõbusalt ja humoorikalt nagu selles raamatus, poleks ma inspektorist edasi rühkinudki! – Andres Anvelt Värvika vaimukusega kirjutatud põnevik, mille ettearvamatusse süžeesse on eriti nauditaval moel pikitud ka Eesti elust tuttavaid tegelasi ja kirjeldusi. – Anu Tali Kriminaalselt naljakas raamat. – Mart Juur

Vabandust- suutsin lugeda pool raamatut. Punnitatud üritus naljaks olla ja krimka ka veel. Eesti parimad krimkad – Katrin Pautsi esimsed ja Anne Kahki- Haraldi villa.


121. L. J. Ross
Hüsteeria : Alexander Gregory põnevik

Hysteria
Inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann ]
Pegasus, 2021

Nüüdsama juhtumi lahendanud ja Iirimaalt naasnud psühholoogist kriminaalprofileerija doktor Alexander Gregory saab Prantsuse politseilt kutse, millest pole võimalik keelduda. Käes on Pariisi moenädal ja surema hakkab maailma kauneimaid naisi. Kaunitaride nägu rünnatakse terariistaga ja ajakirjandus tõuseb tagajalgadele. Ühel ohvril õnnestub eluga pääseda, aga ta on nii traumeeritud, et ei saa rääkida. Olulise tunnistaja abita jäänud politsei on jõuetu. Karta on, et tapja ründab varsti taas ja korrakaitsjad ei suuda teda takistada. Kas Gregory võimuses on inimaju saladused luku tagant välja päästa, enne kui hilja? Pariisi kaunisse miljöösse paigutatud tempokas põnevusloos vürtsitab mõrvu ja salapära tsipake musta huumorit. „L. J. Ross peab sammu parimate põnevuskirjanikega.” – The Times Briti loetumaid põnevuskirjanikke L. J. Ross avaldas oma esimese romaani 2015. aastal, ent on pärast peadpööritavat tähelendu kirjutanud veel 20 Amazoni menukiteks tõusnud raamatut ja tema teoseid on ostetud rohkem kui 7 miljonit eksemplari. „Hüsteeria” on teine raamat Rossi „Alexander Gregory põnevike” sarja



120. Matthew Costello , Neil Richards
Märg haud

Dead in the water
Tõlkinud Nele
Eesti Raamat, 2021
Sarjaandmed:Cherringhami mõistatus

Ööl pärast kooli lõpupidu leitakse noor õpetaja Thamesist surnuna. Kõik viitab sellele, et tegemist on õnnetusega, mille põhjus uimastite kuritarvitamine. Järjekordne märk, et Cherringhami keskkool on kontrolli alt väljumas. Ent uus direktor on veendunud, et õpetaja surma taga on veel midagi, ja kutsub salaja asja uurima amatöördetektiivi Sarah Edwardsi. Kuna Sarah’ endisest politseiuurijast partner Jack Brennan on tagasi Ameerikas, tõrgub naine alguses juhtumiga tegelemast. Kui ta kord aga asja käsile võtab, saab peagi selgeks, et traagiline õnnetus võib olla hoopis mõrvajuhtum – ja et ka Sarah’t ennast võib varitseda oht. „Märg haud“ on esimene raamat Cherringhami mõistatuste sarjast, mille tegevuspaik Cherringhamis, Cotswoldi mägikuurordis. Raamatu üllatuslikeks peategelasteks on paar amatöördetektiive: veebidisainer Sarah ja Ameerika eksvõmm Jack. Närvekõditav ja põnev mõrvalugu, millest ei puudu ka kübeke roosamannat – just selline võiks välja näha Rosamunde Pilcheri ja inspektor Barnaby kohtumine.

Viimane lause ütleb kõik enda eest.



119. Virginie Grimaldi☝☝
Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata

Il est grand temps de rallumer les étoiles
Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus
Varrak, 2021

17-aastasel Chloél on rohkelt unistusi, aga ta on otsustanud neist loobuda, et toetada oma ema. Poistelt otsib ta hellust, kuid suhted ei jää kunagi kestma. Poisid kaovad alati pärast armatsemist imeväel nagu Tuhkatriinu tõld. 12-aastane Lily aga ei armasta eriti inimeste seltsi. Ta eelistab rotti, kelle ta on nimetanud oma uppuvalt laevalt põgenenud isa järgi. Kui Annale jõuab kohale, et tema tütardel ei lähe hästi, võtab ta vastu hullumeelse otsuse: ta viib nad matkaautoga rännakule, suundudes Skandinaaviasse. Aega tagasi keerata ei saa, kuid alati saab valida teise tee. Anna, Chloé ja Lily. Kolm naist, kolm põlvkonda, kolm üksteisega kõnelevat häält. Rohkelt nalja, armastust ja inimlikkust. Virginie Grimaldi (snd 1977) on üks populaarsemaid kirjanikke tänapäeva Prantsusmaal. Ta kirjutab lakkamatult, ostunimekirjadest raamatuteni, ja peab selle kõrval ka populaarset blogi. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Küll sa suuremana aru saad”. Tema nakkava huumori ja haaravate tegelaskujudega sügavalt inimlikud romaanid innustavad meid nautima elu pisikesi õnnehetki.

Millal lugesin viimati Varraku ajaviiteromaani- ei mäleta. Aga pealkiri oli nii ilus, et kutsus lugema. Raamat päris meeldis, aitab ehk oma lapselapsigi paremini mõista Aga minust ajaviiteromaani lugejat veel ei saa.

118. Tiina Jõgeda☝☝
Luba endale midagi head
Hea Lugu, 2021


See raamat lohutas mind pisut, kuid mulle meeldis Tiina jõgeda „Õnne valem „ rohkem.

7. detsember 2021

November 2021



November on kuu, mida mul on ja oli  väga raske üle elada. Vanasti aitas Egiptuse trip, nüüd pole seda paar aastat olnud. Töö käia tundub üha võimatum- raske on motivatsiooni leida, mille nimel. 
Lohutust leidsin lugemisest ja muusika kuulamisest. Külm oli. Aiatööd enam ei saanud teha. 
Olen ilukirjanduse lugeja. Parimad eneseabi raamatud leiab ka ilukirjanduse hulgast- kui kiiresti meenutan, siis eelkõige meenuvad  Ayn Rand „Allikas“, Mark Twain „Martin Eden“, Jack London „Elutahe“ ja  Venjamin Kaverini  “Kaks kaptenit” . “Võidelda ja otsida, leida ja mitte alla anda”- saatis mind koolipõlvest läbi ülikooli. Hiljem tuli asemele Goethe Faustist - "te püüdke inimesi rabada, sest rahuldad neid on raske." 
Aga need on kõik sel ajal kui mul olid eesmärgid. Nüüd hakkab introvert minus aina enam pead tõstma ja maskeeringuks ette tõmmatud ekstraverdi kuub/mask hakkab rebenema

Teatris ja kontserdil.

22. Endla Teater☝☝☝
Hotell laibaga
Mõrvakomöödia
Autorid: Die Acht (Sabine Trinkaus ,Peter Godazgar, Kathrin Heinrichs, Carsten Sebastian Henn, Jürgen Kehrer, Tatjana Kruse, Ralf Kramp, Sandra Lüpkes.
Esietendus 7. märtsil 2020 Endla Teatri Suures saalis.
Endla Publikulemmik 2020

Tõlkija  Anneli Sova
Lavastaja Enn Keerd
Kunstnik Liina Unt
Valguskunstnik Margus Vaigur
Muusikaline kujundaja Feliks Kütt

Osades:
Kadri Rämmeld - Dr. Silke Hufenreuther
Helene Vannari, külalisena - Tädike Schröder
Carita Vaikjärv - Pretty Wummen
Tambet Seling - Ingolf Kamp-Bornhofen
Fatme Helge Leevald - Jayashree Lohse
Priit Loog - Horst Klotz
Indrek Taalmaa, külalisena - Hajo Zeisig
Ireen Kennik - Astrid Aufderhöhe

Väga lahe etendus! Pakkus tõelist meelelahutust!

21. Agulihärrad☝☝☝
Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel
Laval: Argo Aadli (Tallinna Linnateater) ja Indrek Ojari (Tallinna Linnateater)
Dramaturg ja lavastaja: Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)
Laulude arranžeerija: Jaak Jürisson
Valguskujundaja: Emil Kallas
Esietendus 14. märtsil 2020 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Inimene on ülepeakaela üks väga huvitav nähtus. Võiks lausa öelda, et mõistatus. Agulihärrad Argo Aadli ja Indrek Ojari on võtnud lahata kõige tähtsamad küsimused siin elus. Kes see inimeseloom õieti on? Millest ta koosneb? Miks on ta selline nagu ta on? Ja mis asja siin maamuna peal ajab? Ja nüüd kutsuvad nad kõiki huvilisi Rahvusooper Estonia kammersaali, et oma põhjalike analüüside tulemusi lahkesti jagada. Ettekandmisele tulevad mitut-setut sorti näitlikustamised. Ja kavas on ka mõningad lihtsad ja lustakad vigurdused inimloomuse ainetel.

“Agulihärrad. ” on lustakas kontsert-etendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Ka andekaid ooperi- ja operetitähti võis järgmisel hetkel näha rahvahulkade ees kõikvõimalike pila- ja pilkelaule esitamas.

Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.


Kontserdil

Jose Cura kontsert
18.11.2021 Pärnu Kontserdimajas
Kaastegevad metsosopran Monika-Evelin Liivi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkester
Rovšan Mamedkulijev (kitarr, Venemaa). Dirigendid José Cura ja Mario De Rose. Kavas: Leoncavallo, Cilea, Mascagni.
Esitati aariad Leoncavallo ooperist "Pajatsid", Mascagni ooperist "Talupoja au" ja Cilea ooperist "Adriana Lecovreur
Eesti esiettekandes kõlab Cura kitarrikontsert "Concierto para un Resurgir"

 

 Kinos


Kinos käisin ka, vaatasin 
"Gucci tragöödia"

Pärast guugeldasin Gucci perekonna kohta ja otsisin novembri alguse Eesti Ekspressi üles, kus fimist ja Gucci klannist kirjutas.
Lady Gaga mängis väga hästi! kuigi laulda ei saanud üldse. 

Raamatud

117. Terhi Kokkonen☝☝
Ääremaa : psühholoogiline romaan
Rajamaa
Soome keelest tõlkinud Mari
Eesti Raamat, 2021 (Euroopa Liit)
Romaan on võinud ajalehe Helsingin Sanomat romaanivõistluse

Helsingi abielupaar – Karo ja Risto – on tulnud Lapimaale siluma oma suhteid, lootes näha ka virmalisi. Tagasiteel satuvad nad autoavariisse, millest kummalgi oleks nagu erinev mälestus. Arsti soovitusel jäävad nad toibuma kohalikku puhkekülla Arctic Mirage’i. Paari vigastused on väikesed, kuid seda suurem šokk. Sunnitud peatuse ajal ujuvad pinnale mõnedki asjad, mida on püütud enda ja teiste eest varjata: vägivald, manipuleerimine, nii et Karo hakkab kahtlema nii oma tajudes kui mõistuses. Mis juhtus tegelikult, mis aga ettekujutuses? Mõistatamist jätkub ka lugejale, sest autori vihjed võivad olla üpris kasinad. Tumedad varjud kogunevad ning virmalisi nad üheskoos ei näegi. Autor TERHI KOKKONEN (*1974) on kauaaegne pop-rock-folkansambli Scandinavian Music Group laulja ning laulusõnade kirjutaja. Õppinud on ta dramaturgiat ning filmimontaaži ja stsenaariumide kirjutamist. Ta esikromaan „Ääremaa“ võitis ajalehe Helsingin Sanomat romaanivõistluse.


117.Viveca Sten☝☝
Ohu poole : Sandhamni mõrvalood

I farans riktning
Rootsi keelest tõlkinud Tiina Mullamaa
Eesti keeles
Pegasus, c2021
Sari Sandhamni mõrvalood

Sandhamni saarel valitseb talv. Jõululaupäeval jõuab siia viimase laevaga hirmunud, põgenev naine. Järgmisel päeval leitakse hotelli lähedalt lumehangest tema surnukeha ning kriminaalinspektor Thomas Andreasson on sunnitud oma jõulupuhkuse katkestama. Nüüd seisab ta silmitsi juhtumiga, kus tuleb rinda pista tuntud ja kartmatu sõjakorrespondendi, valitseva võõravihailmingu ja ebaharilikult osava mõrvariga. Thomas püüab leida neis ühist nimetajat, kuid siis avastatakse veel teinegi mõrv. Nora Linde maadleb isiklike probleemidega, kui kaalule pannakse tema ametiau. Nii on ta sunnitud võtma vastu otsuse, mis ta elu alatiseks muudab. „Ohu poole“ on kuues kriminaalromaan, kus Thomas Andreasson ja Nora Linde ühendatud jõududega Sandhamnil mõrva uurivad. See on põnev lugu petetud lootustest, kõrvaletõrjutud mälestustest ja varjatud häbist.

Hea raamat, aga kuna olin vahepeal vaadanud telerist sarja „Sandhamni mõrvalood“, tekkis mul suhetest rausaamisega- kes kellega käib, paras segadus. Raamat läks ajas tagasi, Nora Linde ikka veel audiitor ja ajab Jonasega liini. Tegin endale abimaterjali

·         2008, I de lugnaste vatten (English translation: Still Waters, 2015 - Sandhamn Murders Book 1)Vaga vesi 2016

·         2009, I den innersta kretsen (English translation: Closed Circles, 2016 - Sandhamn Murders Book 2) Suletud ring 2017

·         2010, I grunden utan skuld (English translation: Guiltless, 2017 - Sandhamn Murders Book 3)Ilmsüüta 2018

·         2011, I natt är du död (English translation: Tonight You’re Dead, 2017 - Sandhamn Murders Book 4) Täna öösel sa sured 2020

·         2012, Julbord i skärgården

·         2012, Ett gott nytt år

·         2012, I stundens hetta (English translation: In the Heat of the Moment, 2018 - Sandhamn Murders Book 5) Hetke ajel 2020

  • 2013, I farans riktning (English translation: In Harm's Way, 2018 - Sandhamn Murders Book 6) Ohu poole-2021

·         2014, I maktens skugga (English translation: In the Shadow of Power, 2019 - Sandhamn Murders Book 7)

·         2015, I sanningens namn (English translation: In the Name of Truth, 2020 - Sandhamn Murders Book 8)

·         2016, Djupgraven (English translation: The abyss)

·         2017, Iskalla ögonblick[2]

·         2018, I fel sällskap (English translation: In Bad Company, 2021 - Sandhamn Murders Book 9)

·         2019, I hemlighet begravd (English translation: Buried in Secret, 2022 - Sandhamn Murders Book 10)

116. Eloísa Díaz ☝☝
Patukahetsus

Repentance

Inglise keelest tõlkinud Kaja Riikoja
Eesti Raamat, 2021 (Euroopa Liit)

Hingeminev ja mitmekihiline krimipõnevik, kus kistakse lahti nii Argentina ühiskonna armistuvaid, aga ikka veel piinavalt valusaid haavu, kui tuuakse päevavalgele perekonnasaladusi. Buenos Aires 1981 Argentinas on võimul diktatuur. Repressiivrežiimi karmides tingimustes töötav inspektor Joaquín Alzadal tuleb oma töö tõttu suhelda meeleheitel ja hirmunud inimestega ning taga otsida kadunuid. Ta ei tahaks üldse oma nina poliitikasse pista, vaid elada tavalist ja rahulikku elu koos oma naise Paulaga. Kui aga tema revolutsiooniliselt meelestatud vend Jorge ühel päeval kaob, sunnib süda teda venda päästma. Kakskümmend aastat hiljem ... Argentinas on järjekordne majanduskriis ning Buenos Airese tänavad kihavad rahutustest. Sel korral on Alzada otsustanud hoida madalat profiili ning oodata kannatlikult ära erruminek. Aga kui surnukuuri kõrval asuvast prügikonteinerist leitakse noore naise laip ning linna rikkaima perekonna naisliige kaduma läheb, on ta sunnitud sekkuma. Koos sellega ujub pinnale ka kauge õõvastava aja isiklik tragöödia. Krimipõnevikus kajastatakse argentiinlasest inspektori Joaquín Alzada elu kaht tähelepanuväärset perioodi, mil ta tegeleb kadunud isikute otsimisega ning püüab valusatest mälestustest hoolimata pattu kahetseda ja leida viimaks lunastust.



Jenny Offill ☝☝☝
Ilm

Weather
Inglise keelest tõlkinud Triin Tael
Varrak, 2021

Lizzie töötab ülikooli raamatukogus ning vastab kirjadele, mis saabuvad tema endise mentori kliimamuutuse-podcast’ile „Läbi tule ja vee”. Selline hingetohtri amet paistab Lizziele esialgu sobivat – ta on seda oma lahutatud ema ja eksnarkomaanist vennaga piisavalt palju praktiseerida saanud. Ent kuidas säilitada vaimset tasakaalu ja lootust olukorras, kus inimesed valmistuvad üha meeleheitlikumalt maailmalõpuks? USA nüüdiskirjanike koorekihti kuuluva Jenny Offilli teoses „Ilm” põimub hell osavõtlikkus sünge huumoriga. „„Ilma” fragmentaarne struktuur kutsub esile talumatu emotsionaalse intensiivsuse: selle loo tuumas on midagi, mida ei saa jutustada otseselt, sirge kronoloogia järgi, sest seda tehes vaataksid otsekui päikesesse.” – New York Times


115. Camilla Grebe☝☝☝
Unetardumus

Dvalan
Rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste
Pegasus, 2021

8-aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema. Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib. Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua. Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia. Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga. Camilla Grebe „Unetardumus“ on hingematvalt põnev jutustus kaasajast, mis kannab nartsissismi ja piiramatuse pitserit. See räägib ka armastusest, mis on piisavalt tugev, et võita hämaraid jõude. „Unetardumus“ on eraldiseisev järg Grebe raamatutele „Koduloom“ (valiti 2017. aastal Rootsi parimaks kriminaalromaaniks ja pälvis 2018. aastal Põhjamaade parima kriminaalromaani tiitli) ja „Armuke peakontorist“ (2015), mis mõlemad on ilmunud ka eesti keeles. Rootsi kirjanik Camilla Grebe (sünd. 1968) esimene romaan ilmus 2009. aastal. Ta kirjutas koos oma õe Åsa Träffiga kahasse viiest raamatust koosneva sarja psühhoterapeut Siri Bergmanist. Seejärel algas koostöö Paul Leander-Engströmiga - nende sarja „Moskva Noir“ kolmest raamatust kaks – „Dirigent Peterburist“ ja „Relvakaupmees Omskist“ – on tuttavad ka Eesti lugejale. 2015. aastast alates on Grebe jätkanud omal käel sarjaga „Tüdrukud ja pimedus“, milles on rootsi keeles seni ilmunud neli raamatut. Sarja esimene teos „Armuke peakontorist“ on tõlgitud juba 21 keelde ning sellest on valminud ka film. Camilla Grebe kriminaalromaane on nii Rootsis kui Põhjamaades korduvalt auhindadega pärjatud.

Hea raamat, võiks öelda isegi, et väga hea. Aga selles raamatus oli nii palju häid teemasid, peategelaste erinevaid teemasid koos, et seda oli juba liiga palju….. Materjali mitme raamatu jaoks.


114. Sebastian Fitzek☝
Hingemurdja : psühhopõnevik

Der Seelenbrecher
Saksa keelest tõlkinud Arne Nielsen
Eesti Raamat, 2021
Sari Krimiraamat

Füüsiliselt terved, kuid sisemiselt täiesti murtud. Neid ei vägistatud. Neid ei jälitatud. Neid ei surmatud. Nendega juhtus midagi palju hullemat … Kolm naist, kõik noored, ilusad ja elurõõmsad, kadusid jäljetult. Pärast nädalapikkust vangistust psühhopaadi käes, keda ajakirjanduses on hakatud kutsuma Hingemurdjaks, ilmuvad naised uuesti välja ja on psüühiliselt täiesti murtud – justkui elusalt maetud omaenda kehasse. Veidi enne jõule muutub Hingemurdja uuesti aktiivseks – luksuslikus psühhiaatriakliinikus. Aastaid hiljem uurivad tudengid üht haiguslugu. Neid juhendab professor, kes näib ka ise olevat seotud mingi tumeda saladusega. Ei kulu palju aega, kuni ka tudengid on mässitud õudse loo hirmutavasse keerisesse. Tormi tõttu muust maailmast ära lõigatud vaimuhaigla, rahutuks tegevad teated mehest, kes naisi hingeliselt murrab, ja keskne tegelaskuju, kes ei mäleta midagi endast ega oma minevikust. See kõik kuulub Sebastian Fitzeki uude haaravasse põnevikku, mis pole mõeldud nõrganärvilistele. Sebastian Fitzek (snd 1971) on Saksa edukaim psühholoogiliste põnevike autor. Tema teoseid on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Ühena vähestest saksa põnevike autoreist teeb Sebastian Fitzek ilma USA-s ja ka Inglismaal, põnevusromaanide kodumaal. Eesti keeles on temalt ilmunud romaanid „Teraapia“ (2018) ja „Ära lõigatud“ (2020, koos Michael Tsokosega).

Kõik Fitzeki raamatud on minu jaoks liiga konstrueeritud tegevustiku ja tegelastega. Kuigi ei saa salata, lugeda oli üpris huvitav ja lisaks õudne ka.


113. Ruth Rendell☝☝☝
Deemon mu silme all

A demon in my view
Inglise keelest tõlkinud Ülle Jälle
Eesti Raamat, 2021
Sari Mirabilia

Arthur Johnson ei näe välja nagu mõrvarlik psühhopaat. Ta on viisaka käitumisega keskealine mees, kes pole kunagi osanud naistega rääkida. Aastatepikkune üksindus on väärastanud tema vaimu ja muutnud soovi naise armastuse ja austuse järele patoloogiliseks vajaduseks hoolikalt kontrollitud vägivalla järele. Arthuri maja keldris on ideaalne ohver, naine, keda saab mõrvata ikka ja jälle, naine, kes ootab teda igal õhtul ... Kui allkorrusele kolib noor psühholoogiadoktorant ja Arthuri mannekeen keldrist kaob, siis mida teeb mees, et rahuldada oma võimast vägivallahimu? Romaanis, mille tegevus toimub Loode-Londoni väljamõeldud äärelinnas, on lahedaid vaatlusi ja irooniat, see puudutab 1970. aastate sotsiaalseid võtmeteemasid: seksismi, feminismi ja rassismi. 1976. aastal võitis Ruth Rendell selle teose eest esimese oma kuuest Kuldse pistoda auhinnast, mida annab välja Suurbritannia krimikirjanikke ühendav Crime Writers’ Association. Ruth Rendell (1930–2015) on tänapäeva säravamaid detektiivkirjanikke. Ta on avaldanud üle 70 kriminaalromaani (osa neist Barbara Vine’i nime all) ning hulgaliselt lühiproosakogumikke. Tema teoseid on tõlgitud ligi 30 keelde ja need on saanud mitmeid auhindu nii Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui ka Põhjamaades.

Väga hea raamat Ruth Rendellilt. Sellest raamatust sain ma sarimõrvarite kohta rohkem teada kui Christopher Berry-Dee raamatust „Vestlusi sarimõrvaritega, mille ma lihtsalt pooleli jätsin- kuna ei suutnud edasi lugeda. Olin juba raamatukogus kätt sirutamas Christopher Berry-Dee järgmise raamatu „Vestlusi psühhopaatide ja metslastega“ järele, kuid meenutades eelmise raamatu saatust, jätsin raamatu paika. Jääb lugemata ka sama autori „Vestlusi naissarimõrvaritega“.


112. Driscoll, Teresa☝☝
Ma jälgin sind
I am watching you
Inglise keelest tõlkinud Raili Puskar
Pegasus, 2021

Kui Ella Longfield kuuleb rongis pealt, kuidas kaks noormeest flirdivad noorte tüdrukutega, ei pööra ta sellele esiti tähelepanu, kuni taipab, et noormehed on äsja vangist vabanenud. Ella emainstinkt käsib tal sekkuda, aga just siis, kui ta on otsustanud abi kutsuda, hoiab miski teda tagasi. Järgmisel hommikul näeb ta uudistest, et üks tüdrukutest – ilus roheliste silmadega Anna Ballard – on kadunud. Aasta hiljem pole Annat ikka veel leitud. Ella vaevleb süümepiinades, ent tema pole ainus, kes ei saa juhtunut meelest – keegi saadab talle ähvarduskirju, mis panevad teda oma elu pärast kartma. Anna kadumise aastapäeval tuleb ilmsiks, et ka Anna sõpradel ja vanematel on midagi varjata. Anna parim sõbranna Sarah pole rääkinud tolle õhtu kohta täit tõde ja see teadmine hakkab tüdrukut murdma. Keegi teab, kus Anna on, kuid vaikib. Ja nüüd on ta võtnud sihikule Ella. Teresa Driscoll on Briti kirjanik, kellele tema hoogsad psühholoogilised põnevikud on toonud juba 2 miljonit lugejat rohkem kui 20 riigis. „Ma jälgin sind“ on Driscolli esimene eesti keeles ilmunud raamat, kus pinge on üleval kuni viimase leheküljeni.


111. Joy Ellis☝☝☝
Mineviku taak

Beware the past
Pegasus, 2021
Uurija Matt Ballardi krimisari

Üks kohutav juhtum on uurija Matt Ballardit alati painanud. Nüüd, aastaid hiljem, näib tapja tagasi olevat. Ja seekord on sihikul Matt. Kui Matt Ballard politseis tööle asus, mõrvati kõrvalises ja sünges Gibbet Feni piirkonnas kolm poissi. Pärast peamise kahtlusaluse hukkumist autoavariis tapmised lakkasid, kuid Matt ei olnud veendunud, et tegu oli õige mõrvariga. Enam kui 25 aastat hiljem saab Matt märgistamata ümbrikus foto, mis on tehtud just Gibbet Feni kuriteopaigas, vahetult enne mõrva toimumist. Seejärel hakkab saabuma veel vanade mõrvadega fotosid ning ka intiimseid pilte Matti salajasest eraelust… Peagi leiab aset järgmine mõrv, millel on vana juhtumiga sarnaseid tunnusjooni. Kas tapja on tagasi või on tegemist lihtsalt haiglase matkijaga, kes on otsustanud rikkuda Matti elu ja maine? „MINEVIKU TAAK“ on esimene osa inglise krimiautori Joy Ellise haaravast ja menukast raamatusarjast, kus tegutseb uurija Matt Ballard.

Väga hea raamat, ootan, millal ilmub järgmine Matt Ballardi sarja raamat.



110.Jean-Christophen Grangè☝☝☝
Kaiken

Kaiken
Prantsuse keelest tõlkinud Madis Jürviste
Koolibri, 2021

Isegi paljunäinud politseinik Olivier Passan on rabatud nende kuritegude ennenägematust jõhkrusest. Kurjategija on tal juba peaaegu käes, aga ikka oskab too tegutseda vähimatki jälge jätmata. Näiliselt ei seo teda ohvrite ega kuriteopaikadega miski. Kui Passanil õnnestubki ta vahistada, pääseb roimar piisavate süütõendite puudumise tõttu jälle vabadusse. Algab armutu inimjaht, mis toob ootamatuid pöördeid ja uskumatuid lahendusi. Kui asjasse kistakse ka Passani enda perekond, algab heitlus juba elu ja surma peale. Jõhkra krimiloo taustal hargneb politseiniku perelugu: karmi politseiniku ja jaheda jaapanlanna abielu, mis ei seo mitte ainult kahte inimest ja nende lapsi, vaid kahte väga erinevat kultuuri, ida ja lääne eluvaateid ja põhimõtteid. Kas samuraide võitlusvaim ja aumõiste on igand, kaja endistest aegadest või on sellel kohta ka tänapäeva hea ja kurja võitluses? Koolibri kirjastuselt on eesti keeles ilmunud Jean-Christophe Grangé „Reisija” ja „Surnute maa”.

Väga hea raamat, seejuures  esimene Grangé raamat, mis mulle üldse meeldis.  Mulle meeldis raamatus kõik see Jaapani pool.  Kirjaniku elukaaslane on jaapani näitlejanna Lika Minamoto, sellest ka need põiked Jaapani kultuuri.

30. oktoober 2021

Oktoober 2021

 

 


Oleme kaasaga nii vanaks saanud, et käime koos jälle kõndimas. Sügis on kaasa toonud pimedad sügisõhtud. Kui kell 18.00 ja pluss töölt  koju jõuan, siis välja enam ei jõua. Nädalavahetus tuleb täiega ära kasutada, eriti kui on sellised ilusad päevad nagu oktoobrikuu lõpupäevad. 
Mõtleks- kui kevadel  14 kraadi sooja näitas, tundus, et suvi on kätte jõudnud.

"Puude vanadekodus"


Täna leidsime lõpuks üles „järvenina“, terve oktoobrikuu olime püüdnud sinna jõuda, aga ikka valele teele eksinud.












Olen kõndinud Madeira levadadel, aga kõige ilusamad matkarajad ja teed leidnud ikka oma koduümbruses. Teadsin seda alati, sellepärast reisisingi rohkem linnadesse, kus teatrid ja kontserdid ja muuseumid ja kõik see, mida mul kodus pole. Nüüd, sunnitud koroonapausil, naudin koduse raba võlu  täiega ja peaaegu (ainult peaaegu) ei igatsegi enam võõrsile.

Tänane päev tegi mind õnnelikuks. Oktoober kuni tänaseni möödus …. sügisudus. Oli mõttes blogisse märkmete tegemine lõpetada. Pärast tööpäeva ei viitsinud arvutit lahti teha, rääkimata millegi kirjutamisest.  Ega see nagu õige blogi enam polegi, lihtsalt loetud raamatute nimekiri. Mulle on tugevasti sisse programmeeritud, et alustatu tuleb lõpule viia. (Lootuses, et kui pensionile jään, tahan ikka kuhugi kirjutada ja siis on blogi olemas.)  Olen mõelnud juba viimased … 7 aastat vähemalt. Nüüd tundub, et õige aeg  lahkumiseks jõuab järjest lähemale, olen sisemiselt küps, aga jälle see programmeeritud kohusetunne!

 

Ooperis.

Tegin endale väljakutse, kuulata youtubes ära kõik Verdi ooperid. Seni on kuulatud Traviata; Trubaduur; Saatuse jõud  ja Ernani. Neist Saatuse jõudu (La forca del destino) polegi ma suurel laval näinud. Ühel oktoobri nädalavahetusel tuli vastupandamatu live-ooperi isu, sõitsime Tallinnase ja vaatasime teist korda Estonias  ooperit

21.Gaetano Donizetti
Armujook


Maailmaesietendus 12. mail 1832 (Milano Teatro Cannobiana)
Esietendus Rahvusooperis Estonia 15. mail 2014
Felice Romani libreto Eugène Scribe’i libreto ainetel Daniel Auberi ooperile „Le Philtre“

Lavastaja Georg Malvius (Rootsi)
Kunstni: Ellen Cairns (Šotimaa)
Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi)

 Dirigent Lauri Sirp

Peaosi laulsid Kristel Pärtna ja Mehis Tiits. Kristel Pärtnat kuulsime ka eelmisel korral, Mehis Tiits oli meie jaoks uus osatäitja- meeldis.
Esimest korda laulis Nemorinot mingi laenatud solist.

Minu lemmik- Nemorino on Juan Diego Florez














Teatris.

20. Eesti Draamateater
Brian Friel
Igatsuse rapsoodia.


Esietendus 4. septembril 2021 väikses saalis
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas
Kunstnik Pille Jänes
Valguskujundaja Priidu Adlas
Tõlkija Krista Kaer

Osades Ülle Kaljuste, Ain Lutsepp, Märten Metsaviir, Ester Pajusoo, Laine Mägi, Amanda Hermiine Künnapas, Tõnu Oja, Viire Valdma, Martin Veinmann, Mari Lill

Iirlanna Cass tuleb tagasi koju, Iirimaale. Ta on viiskümmend aastat Ameerikas rasket tööd teinud ja mõndagi valusat läbi elanud. Cass loodab leida rahusadama oma kalli venna peres ja igatsetud kodumaal. Kuid seal pole miski nii, nagu ta lootis, igaühel on oma varjatud mured ja teda ei vajata. Cass ei saa oma kodu, kuid leiab siiski pelgupaiga. Koos teiste pansionaadi asukatega elab ta mälestustes, millest ajapikku voolab kibedus välja ning need muutuvad unistusteks ja legendideks.

Iiri näitekirjanik Brian Friel (1929–2015) pälvis oma kodumaal loovisiku kõrgeima tunnustuse, Saoi aunimetuse, mis antakse eluks ajaks ja mida samaaegselt võib kanda kuni seitse inimest (tema eluajal viis). Frieli teoste maailm on õrn ja nukker, vaimukas ja kirglik. Frieli on nimetatud nii Iirimaa hääleks kui ka iiri Tšehhoviks. „Igatsuse rapsoodia“ („The Loves of Cass McGuire“, 1966) on üks esimesi näidendeid ta poole sajandi pikkusel loometeel.Priit Pedajas on Frieli teoseid korduvalt lavastanud, neist Eesti Draamateatris „Aristokraadid“ (2000), „Kodukoht“ (2006), „Lõikuspeo tantsud“ (2012, lavakooli diplomilavastus).

Selle etenduse kohta on nii palju arvustusi kirjutatud (mida ma pole lugenud). Mis mul võiks olla etenduse kohta öelda? Esmamulje- et laval oli vanadekodu ja saalis vanadekodu väikeste eranditega. Vabandust, mida vanem oled, seda valusamalt paned teiste vanust tähele. Teiseks lõi mind pahviks, et Cass, kes n.ö. pansionaati paigutatakse on 70 –aastane! 1 aasta vanem kui mina! Ma ei mõelnud üldse ajale, mis lahutab mind näidendi tegevusajast. Cassil pole häda midagi peale selle, et ta endise baaridaamina on napsulembene, kuraasikas ja häbematu.

Väga hea osatäitmine Ülle Kaljustelt ja teisedki olid head. Mind üllatas Tõnu Oja, enamasti sellistes uimerdavates osades, kes seekord oli laval väga krapsakas.



19. Ugala teater
Antti Mikkola
Sorri, ei saa aidata

Esietendus: 02. oktoober 2020

Lavastaja Tanel Ingi
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Muusikaline kujundaja Taago Tubin
Valguskujundaja Laura Maria Mäits
Videokujundaja Margo Siimon
Tõlkija Triin Aimla-Laid


Osades: Ott Sepp (külalisena), Tarvo Vridolin, Kadri Lepp ja Terje Pennie

Kaks venda. Nende naised. Ja ema, kellel on poegade elu ja naiste suhtes oma arvamus.
Ühe venna abielu on jõudnud tupikusse ning tundub, et ainult lapsed ja pangalaen veel hoiavadki seda koos. Kas päästerõngaks võiks saada naise mõte asuda seksuaalelu planeerima kindla graafiku järgi? Või oleks õigem ikkagi lahku minna?
Ka teise venna elu jõuab pöördepunkti, kui ta ühel päeval leiab oma naise teadvusetuna magamistoast.
Soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola näidend „Sorri, ei saa aidata“ räägib keskikka jõudnud mehe ummikaastatest. See on lugu kaduvast mehelikkusest, tugevast ja tahtejõulisest naiselikkusest, isekusest ja andestamise raskusest, millesse on põimitud vabastavat nalja ja huumorit.


Lavastaja Tanel Ingi ütles: 
Üks mu sõber ütleb ikka, et „mehed ei lobise“. Üldiselt on jah nii, et ega mehed oma asjust just eriti ei räägi. Sellest, mis hingel. Mis ei meeldi või haiget teeb. Nendest asjadest ei räägita sageli isegi oma naisega. Harva, kui on mõni sõber, kellele paotada oma südame ust. Nii jääb palju enda sisse ja koguneb tasahilju. Ega see hea ei ole.
Selles näidendis on inimesed, kes on omadega puntras, aga oma pusimistes on nad kõrvaltvaatajale ikka päris naljakad. Aga kellega oma muredest siis rääkida? Vennaga? Emaga? Naisega? Keegi nagu eriti ei mõista. Äkki publikuga, ehk saate teie aidata? See mees igatahes proovib.

Võib-olla oli minul paha päev etenduse vaatamiseks peale väsitavat esmaspäevast tööpäeva. Esimese vaatuse lõpus lootsin ehk läheb teine paremaks. Aga ei läinud … minu jaoks. Tavaliselt väldime selliseid närvilisi perekonnadraamasid. Oleks ka seekord võinud koju jääda. Huumor ja absurd minuni ei jõudnud. Aga vaevalt ma selle etenduse sihtrühmgi olen, kuid seekord ei saanud ma ka mängu nautida. Kõik kokku käis närvidele. 
Mida päev edasi, seda rohkem olen siiski etendusele mõelnud: rahuldamatu naised ja hädised mehed, võimetus ja soovimatus teineteist mõista. Loen praegu Starnone raamatut "Seotud" ja kuidagi selle raamatu teema haakub just Ugala teatri etendusega.


Raamatud

109. Allan Martin
Turbasurnud

The peat dead
Tõlkinud Jüri Kolk]
Eesti Raamat, 2021
Sari Mirabilia

Turbalõikaja komistas Šotimaal, Hebriidide saarestikus Islay saarel viiele surnukehale. Kõik olid tapetud lasuga kuklasse – nagu hukkamisel. Suurelt saarelt asja uurima saadetud inspektor Angus Blue koos oma meeskonnaga kogub tasapisi kokku vähesed saadaolevad tõendusmaterjalid ja avastab, et mehed leidsid oma otsa enam kui seitsekümmend aastat tagasi, sõjaaegses baasis. Aga saladused, mis on väärt kaitsmist ja nende nimel tapmist, pole saarelt vahepeal kuskile kadunud. Keda saab inspektor Blue usaldada? Allan Martin töötas õpetajana, õpetajatreenerina ja ülikooli lektorina ja hakkas kirjutama alles pärast varast pensionilejäämist. Ta elab Glasgow’s ja külastab koos abikaasaga regulaarselt Hebriide ja Eestit. Tema esimese krimiromaani, „Turbasurnud“, avaldas ThunderPoint Publishing 2019. aastal. Raamatu tegevus toimub Islay saarel ja tegemist on esimese looga inspektor Angus Blue ja kohtuekspertiisi arheoloogi Dr Alison Hendrickxi tegemistest. Raamat kandideeris Bloody Scotland (Verine Šotimaa) festivalil 2019. aastal Bloody Scotland McIlvanney auhinnale. Angus Blue lugude sarja teine raamat, The Dead of Jura, ilmus 2020. aasta septembris. „Death in Tallinn“, mille andis 2020. aastal välja Sharpe Books, on esimene 1930ndate aastate Eestis aset leidvate krimilugude sarjast, mille keskseks tegelaseks on peainspektor Jüri Hallmets. Autor uuris raamatut kirjutades põhjalikult tolleaegset Eesti olustikku. Allani lühijutte on avaldanud ajakirjad iScot magazine ja 404 Ink. Ühtlasi on ta tõlkinud eesti keelest n-ö suletud ruumi kirimiloo „The Oracle“ (Elmar Valmre „Ennustus relval“), mis avaldati algselt 1937. aastal (kirjastus Loodus).

Päris hea lugemine kuigi mulle tavaliselt ei meeldi lugeda neid krimkasid, mis otsapidi sõjaaega jõuavad.


108. Jan Weiler ☝☝☝
Kühn hat zu tun
Saksa keelest tõlkinud Eve Sooneste
Vesta, 2021

 
Martin Kühn on 44-aastane, abielus ja kahe lapse isa. Ta elab Müncheni lähedal Weberhöhe uusasulas endise laskemoonavabriku territooriumil. Mis lugu vabrikuga täpsemalt on olnud, seda Kühn aga ei tea. Kühn ei tea päris paljusid asju: näiteks kuidas oma politseinikupalgaga ümber käia, et pärast kõiki mahaarvamisi ei jääks järele üksnes kaduvväike osa, miks kõik naised tahavad hobuseid ja kas ta tohib häbi tundmata ette kujutada armuseiklust punapäise naabritariga. Miks on nii, et ta suudab rääkima panna iga mõrtsuka, kuid ta enese poeg ei vaheta temaga kaht lausetki? Kühnil pole aimugi, mis saladust ta ise varjab. Ja eeskätt, miks ta pea on mõtetest alati nii pungil. Siis pussitatakse surnuks üks vana mees. Ohver lebab otse Kühni aia taga põõsastes. Ja korraga on Kühnil väga palju tegemist.

Päris hea! Saksa elu-olu vastandiks põhiliselt inglise või rootsi olustikule. Üpris andekas ja naljakaski.

107. Megan Abbott☝☝
Sa saad mind tundma

You will know me
Inglise keelest tõlkinud Eve
Päikese Kirjastus, c2017

Kui kaugele te olete valmis oma unistuse nimel minema? Selle küsimuse esitab Katie ja Eric Knoxile teenekas treener, kui on näinud võistlemas nende tütart Devonit, võimlemise imelast ja olümpialootust. Knoxide jaoks pole piire olemas – kuni nende kokkuhoidvat võimlaseltskonda vapustab vägivaldne surm ning kõik, mille nimel nad on nii kõvasti vaeva näinud, satub korraga löögi alla. Lapsevanemate hulgas ringlevad kuulujutud, Katie aga püüab iga hinna eest peret koos hoida, tundes ühtlasi tugevat tungi kuritööd uurida. See, mida Katie teada saab – oma tütre, abielu ja iseenda kohta –, sunnib teda järele mõtlema, kas ta on ikka tõesti valmis Devoni unistuste eest mis tahes hinda maksma. „Sa saad mind tundma” on võimas ja õõvastav portree perekonnast, kus õrnus võib tähendada nii valu kui ka armastust. Megan Abbottil on eriline anne luua reetlikke hetki, mis paljastavad sügavale maetud tõe. Kirjanik, kes oskab erakordselt hästi närvikõdi ja judinaid esile kutsuda, jutustab loo viimse piirini viidud vanemlikust eneseohverdusest, salajasest ihast ja ambitsioonide kõikevõitvast jõust. Edgari auhinna võitja Megan Abbott on kirjutanud seitse romaani, sealhulgas „Pane mind proovile” ja „Palavik”, millest viimane võitis nii International Thriller Writersi kui ka ajakirja Strand kriitikute auhinna parima romaani kategoorias ning valiti Amazoni, National Public Radio, The Boston Globe’i ja Los Angeles Timesi aasta parimate raamatute hulka. Abbott on sündinud Detroidi piirkonnas, lõpetanud Michigani ülikooli bakalaureuse kraadiga inglise kirjanduses ning saanud New Yorgi ülikoolist doktorikraadi inglise ja ameerika kirjanduses. Ta elab New Yorgis Queensi linnaosas.

Kuidas ma selle raamatuni jõudsin. Esimene raamat raamatukogus A tähe all.

Kusagil oli artikkel Paula Hawkinsi (Tüdruk rongis, vete sügavusse; Tuli miilab tuha all».) lemmikraamatutest, seal selline lõik: Rääkides väärt lugemiselamustest ütleb Hawkins, et luges Megan Abbotti romaani «The Turnout», mis alles poodidesse jõudis. Põhjamaade-stiilis krimka leiab aset balletimaailmas ja Hawkinsi meelest on see lihtsalt geniaalne teos.
Guugeldasin kohe autorit ja leidsin, et on üks raamat eesti keeles.
Sünge raamat. Painav, kogu aeg tead, midagi halba on tulemas ja kohe ssaad teada, oled selleks valmis. Perekond, kes elab ühele lapsele, jättes hooletusse teise.

106. Sara Paretsky☝☝☝
Ainult hüvitis: V. I. Warshawski esimene juhtum

Indemnity only
Tõlkinud Tiia Rinne
Varrak, 1997
Sara Paretsky valiksari


John Thayeri nimeline mees palkab V. I. Warshawski otsima üliõpilast nimega Anita Hill. Anita oli elanud Thayeri poja Peteriga ning Thayer sooviks seda suhet lõpetada. Talle antud aadressi kontrollides avastab Vic, et Peter on mõrvatud. Anita on jäljetult kadunud ning Vicile teatakse, et tema teeneid enam ei vajata.

Leidsin raamatu tasuta raamatute riiulilt, autor tuli tuttav ette , võtsin lugemiseks ja lugesin ühe sõõmuga läbi. Väga meeldis peategelane V. I. Warshawski. Ütleksin ,et ta on sama tüüpi nagu Emelie Scheppi superkangelane Jana Berzelius, kuuid eelmisest põlvkonnast, laenutasin teise raamatu ja lugesin samuti ühehooga läbi.


105.Sara Paretsky☝☝☝
Kibe pill : V. I. Warshawski teine juhtum

Bitter Medicine
Tõlkinud Kaisa-Kitri
Varrak, 1997
Sara Paretsky valiksari

Eradetektiiv V. I. Warshawski teab algusest peale, et Consuelo Alvarado sündimata lapsel pole just kõige paremini läinud. Consuelo on kuueteistkümneaastane ja diabeetik ning V. I. sõbra tütar. kui algab enneaegne sünnitus, ei suuda Warshawski meeleheitlikud pingutused haiglasse jõudmiseks tüdrukut ega tema last siiski päästa. Peagi uurib Warshawski võimalikku valeravijuhtumit ning avastab, et ahnuse tõttu on inimesed võimelised kasutama ükskõik kui suurt vägivalda. V. I. Warshawski on sunnitud toimetama tuttava neiu lähimasse haiglasse, sest neiul algab sünnitus. Ema ja laps surevad mõlemad, peagi tapetakse ka surnud naise arst. Vic Warshawski, kes otsib vastuseid mitmele tekkinud küsimusele, leiab ootamatult ka ennast surmaohus.

Kahju ,et S. Paretsky valiksari ainult kahe raamatuga piirdus.


104. Emelie Schepp☝☝☝
Alter ego

Broder Jakob
Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets
Eesti Raamat, 2021
Sari Krimiraamat

Surnukehi täis jõgi, vaikiv mõrvar ning tulest ja veest läbi käinud prokurör ... Jana Berzeliusel on uus juhtum. Vihmasel kevadpäeval leitakse Norrköpingit läbivast jõest jõhkralt tapetud naine, kelle jalad on kokku õmmeldud. See on juba teine ohver lühikese ajavahemiku jooksul. Tegutsemisviis on olnud sama. Politsei teab nüüd, et neil on tegu sarimõrvariga, ning kuna teatatud on järgmise naise kadumisest, tuleb tegutseda kiiresti. Peagi saab selgeks, et tapmistel on mingi seos Simon Norelliga, kes istub oma perekonna tapmise eest Vadstena kohtupsühhiaatriahaigla kinnises osakonnas. Kuid Simon ei pääse haiglast välja. Samuti ei räägi ta uurijatega ning tuleb leida võimalus temalt info kättesaamiseks. Kes suudaks võita ta usalduse? Prokurör Jana Berzelius juhib eeluurimist ja jälle viivad asjaolud ta kokku alatise ähvardava varjuga ta elus – Danilo Peñaga. Taas tuleb tegutseda paralleelselt ametliku juurdlusega. Kõik tegelased puutuvad kokku ootamatute ohtudega.

Endises headuses. Jana Berzeliuse seiklustest pole veel küllalt saanud. Kuidas need ükskord lõpevad. Danilo surmaga? Variante on rohkem.


103. Anders De la Motte☝
Kevadohver

Varoffer
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
Varrak, 2021

adee1986. aasta volbriööl tapetakse Loode-Skånes ühe lossi lähedal kuueteistkümneaastane tüdruk. Jääb mulje, nagu oleks tegemist rituaalmõrvaga. Tüdruku kasuvend mõistetakse kuriteos süüdi, kohe pärast seda kaob tüdruku ülejäänud perekond jäljetult. 2019. aasta kevadel kolib arst Thea Lind lossi. Juhuslikult leiab ta iidvana tamme tüvest kummalise eseme ning hakkab surnud tüdruku lugu lähemalt uurima. Samal ajal avastab ta sarnasusi tüdruku lapsepõlve ja enda valulise mineviku vahel, üha kindlamaks muutub tema veendumus, et tõde vana tragöödia kohta pole tegelikult päevavalgele tulnud. Ja et 1986. aasta kevadel oli ohvreid rohkem kui üks. „Kevadohver” on Anders de la Motte menuka aastaaegade sarja viimane ja iseseisev osa. Selle varasemad osad on esitatud Rootsi Krimiaakadeemia parima krimiromaani nominentideks.

Mulle meeldisid varasemad osad rohkem, see oli pikaks venitatud.

102. Olga Tokarczuk☝☝☝
Rändajad

Bieguni
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Hendrik Lindepuu, 2021
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
Rahvusvaheline Booker, 2018. - Poola kirjanduspreemia Nike, 2008

Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Olga Tokarczuki romaan “Rändajad” võitis 2018. aastal Rahvusvahelise Bookeri ning kahtlemata kuulub see kirjaniku peateoste hulka. “Rändajad” pärjati 2008. aastal ka Poola mainekaima kirjanduspreemiaga Nike. Mis on meil ühist rändajate ehk jooksikutega – vanausuliste sektiga, kes püüdsid pideva liikumisega kurja küüsist pääseda? Kui palju on meie hulgas selliseid rändajaid? “Rändajates” kutsub Olga Tokarczuk osa saama maailma värelevast ja fragmentaarsest tegelikkusest, hülgama sissetallatud radasid. Olga Tokarczukilt on eesti keeles ilmunud varem kolm romaani: “Algus ja teised ajad” (2012), “Päeva maja, öö maja” (2013) ja “Aja oma atra läbi koolnute kontide” (2020).

“Aja oma atra läbi koolnute kontide” (2020) oli mu 2020 aasta lemmikuid. „Rändajad“ on raske raamat, selle lugemine võttis mul pikalt aega. Meelis väga

Kirjutasin välja ka Andrei Hvostovi  EEarvustusest selle raamatu kohta järgmise lõigu, mis mulle väga meeldis: Waldo Emersoni aforism: „Reisimine on lollide paradiis“. Siin on muidugi oht (nagu enamiku aforismidega), et kontekstist välja rebituna saadakse kirjapandust aru teisiti, kui autor mõtles. Ma ise – veendunud kodusistujana – mõtestasin seda lauset omal ajal sedasi, et tark ei pea reisima, tema saab kogu maailma kätte kas või ainsast veetilgast. Emerson pidas silmas midagi muud. Tema mõtteahel tervikuna: „Reisimine on lollide paradiis. Esimene rännak näitab meile kohtade sarnasust. Kodus unistasin Naapolist, Roomast, kuidas joobun nende ilust ja unustan kurbuse. Pakin kohvri, emban sõpru, seilan merele ja lõpuks ärkan Naapolis. Ja seal on koos minuga karm tõsiasi, rõõmutu mina, parandamatu, samasugune, kelle eest ma põgenesin kodus olles. Ihkan Vatikani, sealseid paleesid. Püüan joobuda vaadetest ja ideedest. Aga ma ei joobu. Mind saadab minu hiiglane, kuhu ma ka ei läheks.“ Hiiglane on Emersoni „mina ise“, kelle eest ta kusagile põgeneda ei saa.


101. Faith Martin👇
Mõrv pastoraadis : Monica Noble'i esimene juhtum

The vicarage murder
Inglise keelest tõlkinud Nele Mikk
 Krimiraamat, 2021

Saage tuttavaks pastoriproua Monica Noble’iga, kelle hobiks on kuritegude lahendamine. VAIKSES COTSWOLDI KÜLAS ON PÕRGU LAHTI! Monica Noble korraldab uute majaelanike tervitamiseks soolaleivapeo. Külaliste seas on Margaret ja tema abielurikkujast mees Sean. Teiste külaliste seas on staarkokk, Oxfordi ülikooli professor, neljakümne ringis lahutatud naine ja mitme jõusaali omanik. Kui pokaalid juba kõlksuvad, kärgatab püssilask. Üks külaline leitakse surnult. Peainspektor Jason Dury ja seersant Jim Greer saabuvad peagi sündmuspaika ja saavad teada, et ohvril oli palju vaenlasi. Peaaegu kõik külalised varjavad saladusi ja mõrvamotiive. Isegi Monica enda tütrest saab kahtlusalune.



100. Sarah Harvey,
Kaizen : Jaapani filosoofia harjumuste muutmiseks väikeste sammude haaval

Kaizen. The japanese method for transforming habits, one small step at a time Inglise keelest tõlkinud Ülle
Pegasus, 2020 

Positiivsed elufilosoofiad hyggest ikigaini vallutasid tormijooksuga maailma. Nüüd aitab kaizen – „hea muutus“ – kujundada vähehaaval ümber oma harjumusid, ilma et heituksid või muutuksid enda vastu karmiks. Kaizeni meetodi abil saab ka kõige julgemast kavatsusest saavutatav eesmärk. Õpetus toimib tõhusalt, sest läheneb igale inimesele individuaalselt. Esimesena populariseeris seda Toyota ning hiljem leidis see kasutust nii ettevõtlus- kui spordimaailmas. Sarah Harvey näitab, kuidas kasutada kaizeni tervise, suhete, rahaasjade, karjääri, hobide ja kodu paremaks muutmisel ning kohandada seda oma isiksusega. Ole kannatlik, tööta välja oma lahendused, ära järgi teisi ega anna alla, kui kõik kohe ei suju. Enda kritiseerimise asemel usu positiivset muutust.

Kas sain targemaks- küllap vist. Ikka sama toit, aga uues kastmes.

99. Paula Hawkins☝☝☝
Tuli miilab tuha all

Slow fire burning
Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu
Helios kirjastus, 2021

Ühe Londoni kanali paatmajast leitakse mõrvatud noormees. Selgub, et pealtnäha erakliku mehega on nii või naa seotud kolm keevalist naist. Laura on tasakaalutu üheöökaaslane, kes võis olla tapetu viimane külaline. Carla on noormehe murest murtud tädi, kes juba niigi leinab ammu surnud poega ja hiljuti surnud õde. Miriam on võimumängudest huvituv naabrinaine, kes ei kohku tagasi isegi politseiga manipuleerimisest. Kolm naist, kelles kobrutab viha, igaühes ise põhjusel. Kolm naist, kelles nende endi teadmata hõõgub põletav soov neile tehtud ülekohtu eest kätte maksta. Kui kaugele on nad hingerahu leidmiseks valmis minema? Kui kaua võivad saladused tuha all miilata, enne kui leegiks lahvatavad? PAULA HAWKINS töötas viisteist aastat ajakirjanikuna, enne kui võttis käsile ilukirjanduse. Ta on sündinud ja kasvanud Zimbabwes, 1989. aastal kolis aga Londonisse, kus elab seniajani. Juba tema esimesest põnevikust „Tüdruk rongis“ sai ülemaailmne tippmenuk – raamat on tõlgitud rohkem kui 40 keelde ja seda on ostetud ühtekokku 23 miljonit eksemplari. Lisaks sai romaani ekraniseeringust Emily Bluntiga peaosas ülimenukas kassafilm. Hawkinsi teine põnevik, „Vete sügavusse“, kujunes samuti kogu maailmas ülimenukaks. Ka näiteks Sunday Timesi ilukirjandusteoste edetabelis püsis see kakskümmend nädalat esikümnes ja sellest kuus nädalat esikohal.

Mitte küll uus "Tüdruk rongis" aga siiski väga põnev lugemine. Samm edasi.


98. Dave Ramsey
Sinu raha täielik muutumine : tõhus plaan majandusliku heaolu saavutamiseks

The total money makeover : a proven plan for financial fitness
Tõlkinud Olavi Teppan
Äripäev, 2021

Dave Ramsey, vaieldamatult üks tuntumaid säästmise eestkõnelejaid USAs, on veendunud, et isiklikud rahaasjad sõltuvad 20% teadmistest, ülejäänud taandub aga käitumisele. „Sinu raha täielik muutumine“ keskendub just viimasele, lähenedes teemale veidi teise nurga alt: et oma rahaasju muuta, tuleb muuta iseennast, väidab Ramsey. Ramsey on akrediteeritud kinnisvaramaakler, kindlustusagent ja investeerimisspetsialist. Kuid kõige paremini kvalifitseerib teda rahast rääkima asjaolu, et ta on teinud mitmekohaliste summadega suuri lollusi. Nagu ta ise ütleb, on tal „nüüd lolluste alal doktorikraad“. Ta teab, mis tunne on olla hirmul ja räsitud. Ta teab, mis tunne on, kui rahaprobleemide tõttu ripub sinu abielu juuksekarva otsas. Selle mehe turjal on kahtlemata kirev pagas, mis annab talle ka voli raskustes siplejaid juhatada. Kusjuures oma priske varanduse kogus ta just nende põhimõtete järgi, mis siin raamatus kirjas. Kui otsid investeerimismaailma üksikasjalikku teejuhti, siis see raamat pole sulle, lubab Ramsey. Kui otsid igavat akadeemilist kädistamist, tuleb taas pettuda. Selles raamatus on vähe midagi sellist, millest pole varem räägitud. Ramsey jagab sedasama finantsnõu, mida kuuleksid oma vanaemalt, lihtsalt ilma näägutamiseta. Ta kinnitab, et pole olemas maagilist arvu, intressimäära ega tootlusprotsenti, mis elu ümber pööraks. Just sel põhjusel õpetab Ramsey põhimõtteid, mitte matemaatilisi valemeid. Majandusnäitajad, keskmised ja protsendid võivad aastatega muutuda, põhimõtted mitte – mõned kõige murrangulisemad ja põhjapanevamad printsiibid on tegelikult lihtsamast lihtsamad. Ramsey on suutnud need kenasti kokku pakendada ja seeläbi miljoneid aidata. New York Timesi bestseller.

No lugesin, pigem sirvisin. Tahtsin selgeks saada, kas peaksin igavesti kalli ÄP raamatu oma lastelastele kinkima. Raamat on niiõrd Ameerika baasil kirjutatud, et ei. Neile piisab täiesti Liisa Kirchi „Minimalismist“.

97. Christopher Berry-Dee👇
Vestlusi sarimõrvaritega : maailma jõhkraimad inimesed räägivad oma loo 

Talking with serial killers
Tõlkinud Mari Ollino
Postimees Kirjastus, 2021

Kirjanik ja kriminoloog Christopher Berry-Dee on vestelnud 30 maailma kurikuulsaima sari- ja massimõrvariga rangeima režiimiga vanglates, kus nood surmanuhtluse täideviimist ootasid või eluaegset vanglakaristust kandsid. Raamatusse koondatud hirmuäratavate lugude detailsed ja faktitruud kirjeldused põhinevad kurjategijatelt võetud intervjuude heli- ja videosalvestistel ning väga põhjalikul uurimistööl. Avanev pilt annab aimu, kuidas mõtleb inimene, kes on võimeline niivõrd elajalikuks julmuseks. Berry-Dee on tunnustatud ja menukas tõsielul põhinevate krimiraamatute autor ja tuntud telenägu, kelle „Vestlusi sarimõrvaritega“ on müüdud üle 100 000 eksemplari. Ta on kirjutanud ka raamatud „Vestlusi naissarimõrvaritega“, „Vestlusi psühhopaatide ja metslastega“ ning „Koletise“, mille põhjal valmis samanimeline film Charlize Theroniga peaosas.


Vist esimene raamat, mida ma ei suutnud lugeda sest vastik oli lugeda. Loen meelsasti krimkasid, kuid mida sarimõrvarid tegelikult mõtlevad, seda lugeda ei suutnud. Ootasin mingit  psühholoogilist analüüsi, aga nii otsesõnu ... ei!

1. oktoober 2021

September 2021

Kinos

3. Sandra saab tööd☝☝☝
Stsenarist ja lavastaja Kaupo Kruusiauk


Osatäitjad: Mari Abel, Kaie mihkelson, Raimo Pass, Hendrik Toompere Jr, Alo Kõrve, Hendrik Kalmet, Laine Mägi, Tiina Tauraite, Mait Malmstein, Carmen Mikiver.

Füüsikadoktor Sandra Mets (Mari Abel) kaotab ootamatult töö. Uue töökoha leidmine tundub esmaspilgul lihtne, kuid kujuneb hoopis tragikoomiliseks katsumuseks. Lõputud tööintervjuud viivad endise teadlase kokku kõikvõimalike olukordade ja uute persoonidega, alates groteskse väikeettevõtja valvsa pilgu all testimisest kuni uljaste start-up juhtidega plankimiseni. Muidu taiplik Sandra avastab ennast silmakirjalikust ja mingile kummalisele võimule pretendeerivast maailmast. Nii peab peategelane kohanduma uute situatsioonide ja tutvustega, kuid õhku jääb küsimus, kuidas selles kõiges iseendaks jääda.

Peaosatäitja on Mari Abel (‘’Teesklejad’’). Kõrvalosades teevad kaasa Hendrik Toompere (‘’Igitee’’), Laine Mägi (“Eestlanna Pariisis“), Henrik Kalmet (‘’Ükssarvik’’), Carmen Mikiver (telesari ‘’Siberi võmm’’), Alo Kõrve (‘’O2’’), Tiina Tauraite (‘’Püha Tõnu kiusamine’’), Mait Malmsten („Klassikokkutulek“), Kaie Mihkelson (telesari ‘’Kelgukoerad’’), Raimo Pass (‘’Seenelkäik’’), Hendrik Toompere Jr. (‘’Päevad, mis ajasid segadusse’’).
Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk (“Viimane vürst”). Operaator Sten-Johan Lill (“Päevad, mis ajasid segadusse”, “Viimased”), kunstnik Tiiu-Ann Pello (‘’Deemonid’’), kostüümikunstnik Anu Lensment, grimmikunstnik Tiina Leesik, monteerija Kaie-Ene Rääk, helilooja Kali Briis ning produtsent Anneli Ahven (“Johannes Pääsukese tõeline elu”, “Must alpinist”). Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.


Mulle täitsa meeldis see film, vaatamata kõigele sellele, mida enne lugeda jõudsin. Soovitada julgen neile, kes on valmis tõsisemaks vaatamiseks.


Teatris

18. Kuressaare teater☝☝☝
Adam Long, Daniel Singer, Jess Winfield
Shakespeare ´i kogutud teosed

Tõlkija Anu Lamp
Lavastaja Sander Pukk
Kunstnik Annika Lindemann
Helilooja Veiko Tubin

Mängivad:
Tanel Ting, Jürgen Gansen ja Markus Habakukk

Pilt teatri kodulehelt.

Kõik Shakespeare’i teosed (lühendatult) (parandatud) ühe teatriõhtuga ja sama palju nalja kui püstijalakomöödias! Meil pole ka laval ühtegi tooli, lauast rääkimata..
Mõnes teatris ikka mängitakse mõnda Shakespeare’i näitemängu, „Hamletit“ või „Romeot ja Juliat“, vahel jõuab ka mõni Shakespeare’i komöödia lavale. Seda on vähe ja just seetõttu oleme võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i looming ehk suure meistri kõik näidendid, mida on rohkem kui 30 ja lisaks 154 sonetti.
Georg Meri tõlkes on eestikeelne Shakespeare’i väljaanne 1791 lehekülge pikk ja kaalub umbes kolm kilo, nagu kolmekilone hantel. Selleks, et nii suur hulk kirjanduslikku materjali vaimu ei murraks, oleme seda lühendanud ja pannud arusaadavasse keelde tänasele Eesti teatrivaatajale.
Pikk jutt lühendatult: ole noor või vana, kukk või kana, me paneme su naerma.

Kavalehel määratud sihtgrupp :noored ja täiskasvanud.

Täitsa vahva etendus oli, vaatamata mu lapselapse hoiatusele, et vanaema, sulle see ei meeldi. Meeldis küll. Olen avatud heale näitemängule, mõnikord naudin head teksti, teinekord näitlejate mängu. Hea kui mõlemad kokku langevad.

Poisid laval lustisid täiega ja asusid kohe publikut käima tõmbama nagu rokkkontserdil. Efekti lisas, et üks näitlejatest alguses pahaaimamatu publiku hulgas istus, efektne oli ka lõpp, kus viimane etendus kiirkorras ja siis tagurpidi läbi mängiti. 
Lõpulaul Shakespeare soneti sõnadele pani loole kena punkti.
Kuid sinu suvele ei tule kadu
ja iluga sa ühte jääma pead,
ei hoople surm, et rändad varjuradu, –
sind igaveseks teevad värsiread.
Sest kuni näeb veel silm või hingab rind,
värss elav on – ja elus hoiab sind.


See oli kummardus suurele Shakespearele, tänapäevase lisandiga. Ning tänu neile lisandustele, ei saa see etendus poistel vist kunagi valmis.
Lugesin internetis arvustusi. Väga erinevad on 1997. a Rakvere teatri etenduse ja Kuressaare teatri retsensioonid. Rakvere teatri etendust pole ma näinud, kuid kas on lavastused niivõrd erinevad või on vaatajad nii palju muutunud ja Shakespeare pole enam pühadus, kelle kulul nalja ei tohi teha.

Ooperilaval olen Shakespeare ainetel  kirjutatud libretotega näinud „Romeo ja Julia“, „Falstaff“, „Otello“, Macbeth“ ja „Suveöö unenägu“. Rohkemgi kui draamalaval, põhiliselt - Romeo ja Julia erinevate variatsioonides. Ja siinjuures olgu öeldud, et kõige kehvem Shakespeare kogemus on seni olnud minu lemmikteatri Pärnu Endla „Windsori lõbusad naised“. Kevadel etendub Vanemuises „Tõrksa taltsutus“ , loodan sellelt parimat.


17. Alan Menkeni muusikal☝☝☝
Nunnad hoos


Helilooja Alan Menken
Laulutekstid Glenn Slater
Libreto Cheri Steinkellner & Bill Steinkellner
Põhineb Touchstone Picturesi filmil „Sister Act”, stsenaariumi autor Joseph Howard
Esietendus 28. novembril 2020 Vanemuise suures majas

Lavastaja Samuel Harjanne (Soome)
Muusikajuht ja dirigent Taavi Kull
Kunstnik ja kostüümikunstnik Karmo Mende
Koreograaf ja liikumisjuht Gunilla Olsson (Rootsi

Tõlkijad Aapo Ilves ja Mario Pulver
Helirežissöör Toomas Paidra
Valguskunstnik Märt Sell (Rakvere teater)
Koreograafi assistent ja repetiitor Matthew Jordan
Kontsertmeistrid Ele Sonn ja Katrin Nuume
Koormeister Ele Sonn
Lavastaja assistent ja produtsent Heli Anni
Muusikalis on kasutatud Kristjan Suitsu loodud kujunduselemente lavastusele ”Roosi nimi”


Osades:
Tanja Mihhailova-Saar Deloris van Cartier
Merle Jalakas- ülemõde
Kärt Anton- õde Mary Robert
Karin Tammaru (Teater Endla)-õde Mary Patrick
Milvi Luik - õde Mary Lazarus
Simo Breede - monsenjöör O’Hara
Kalle Sepp (ETA Revüüteater „Starlight Cabaret –Curtis
Rasmus Kull- Eddie
Norman Salumäe- TJ
Silver Laas- Joey
Germán Gholami- Pablo
Eve Kivisaar -õde Mary Martin
Kaja Ilmjärv-õÕde Mary Theresa
Linda Kanter -Michelle
Ele Millistfer- Tina
Egon Laanesoo -Ernie

Vanemuise sümfooniaorkester ja bänd


Sisukokkuvõte.
Esimene vaatus
On jõululaupäev aastal 1977 Philadelphia ööklubis. Deloris van Cartier ja tema kaks taustalauljat esinevad tühjale saalile, kuna klubiomanik ja Delorise poiss-sõber Curtis Jackson lubas naist tutvustada muusikaprodutsendile, et käima tõmmata tema karjäär. Kahjuks saab Deloris peagi teada, et valelik mees oma lubadusest kinni ei pea. Kui Deloris satub asjade keerises kogemata pealt nägema, kuidas Curtis ja tema käsilased Ernie maha löövad, otsustab Deloris põgeneda.
Curtis aga, teades, et Delorise pealtnägijaks jätmine võib tulevikus talle kätte maksta, saadab oma mehed naist kinni võtma. Deloris põgeneb jaoskonda ja räägib politseiülem Eddie’le juhtunust. Ootamatult tabab neid kahte äratundmine: Deloris ja Eddie on endised koolikaaslased. Eddie võtab vastu otsuse panna Deloris sellise tunnistajakaitse alla, kust Curtis teda mitte mingi nipiga ei leia: nunnakloostrisse!
Nunnakloostris saab Deloris endale uueks nimeks õde Mary Clarence ning hoiab seal oma taustalugukiivalt saladuses.
Kloostris osaleb Deloris kooriproovis ja kuuleb, kui halvasti nunnad laulavad. Ta teeb ettepaneku õpetada nunnasid viisi pidama ja nooti lugema. Järgmisel pühapäeval annabki koor kirikukülastajatele sütitava ja elava kontserdi, mis päästab nad majanduslikest raskustest, kuna justkui tuhast tõusnud nunnad ja värske repertuaar toovad kirikusse uusi külastajaid ja annetajad. Ülemõde on aga kohkunud, sest temale tuttav, lihtne ja traditsiooniline koor on moondunud millekski modernseks.

Teine vaatus /
Ülemõde tahab Delorist kloostrist välja visata, kuid viimastel nädalatel on kloostri koor muutunud väga edukaks ning tänu rohketele annetustele on kirikul lõpuks ometi raha, et teha renoveerimistöid. Nunnade kooril palutakse esineda erilisel paavstile korraldatud kontserdil. Seda uudist kajastatakse ka televisioonis ning teleriekraanil tunneb Curtis ära Delorise. Curtis saadab oma käsilased kloostrisse
naist otsima. Ülemõde annab Delorisele teada, et kohtukuupäev, mil ta Curtise vastu peab tunnistama, on lähemale tõstetud ja seetõttu peab Deloris juba kiiremas korras kloostrist lahkuma. Teised nunnad kuulevad jutuajamist pealt ja Delorisel ei jää muud üle, kui õdedele tunnistada, kes ta tegelikult on
ja miks ta kloostrisse tuli. Paljastunud tõde kuuldes on nunnad kurvad ja pettunud.
Esialgu on Deloris õnnelik, et kohtuprotsess käib ning et ta kiiremas korras saab naasta oma unistuste täitmise juurde. Teda tabab aga põhjatu süütunne, et oma kloostriõed maha jättis, ning Deloris mõistab, et kuulsuse nimel rügamine annab talle tuntuse ja raha, aga mitte sõpru ega lähedasi. Nende mõtete ajel otsustabki naine kloostrisse tagasi minna ja koos õdedega paavstile laulda. Curtis ja tema mehed Joey, TJ ja Pablo riietuvad nunnadeks ning hiilivad kloostrisse. Nad püüavad Delorist kätte saada ning lõpuks jooksebki naine relvastatud ja ohtlikule Curtisele otse sülle. Sisse tormavad nunnad, kes on kartmatult valmis Delorist kaitsma. Hullunud Curtis on valmis nunnade pihta tulistama, kui sisse tormab Eddie, kes teeb Curtise kahjutuks ning vahistab sissetungijad. Ülemõde ja Deloris sõlmivad vaherahu ja otsustavad üksteist võtta täpselt sellistena nagu nad on.


16. Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields☝☝☝
Pangarööv

(The Comedy About A Bank Robbery)
Komöödia
Esietendus 3. septembril 2020 Vanemuise suures majas

Lavastaja Ain Mäeots
Tõlkija Martin Algus
Stsenograaf Jaanus Laagriküll
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Valguskujundaja Priidu Adlas
Lavatrikkide Juhendaja Enar Tarmo
Muusikaline Kujundaja Ele Sonn
Liikumisjuht Marika Aidla
Helirežissöör Vaiko Vreimann


Osades
Karl Robert Saaremäe -Mitch Ruscitti, kurikael, Briti Columbia karistusasutuse vang
Ragne Pekarev -Neil Cooper
Merle Jääger - Ruth Monaghan, Minneapolise Linnapanga teller ja Sami ema
Aivar Tommingas - Robin Freeboys, Minneapolise Linnapanga juhataja ja Caprice’i isa
Karol Kuntsel- Warren, Minneapolise Linnapanga õnnetu ametnik
Jaanus Tepomees - Sam Monaghan, Minneapolise taskuvaras
Lena Barbara Luhse - Caprice Freeboys, Robin Freeboysi tütar
Jüri Lumiste- Ohvitser Randal Shuck
Veiko Porkanen -Roger Freeboys, Russell, Irving, ajakirjanik Hanratty, Politseiülem, Eddie-Irving-Gunther, Kajakas, Kala, näitleja Varjuteatris
Jürgen Gansen (Kuressaare Teater) - O’Brien, klient Pangas, Maître D’, Fbi Kapten, Röövel, Eddie, Prints Ludwig, Kajakas

1958. aasta suvi. Minneapolise linnapanga seifi on hoiule usaldatud hindamatu teemant. Vanglast põgenenud kurjategijal on kinnisidee see oma opaka paarimehe ning triksterist tüdruksõbra abil sisse vehkida. Valeidentiteetidest, armastuskolmnurkadest ja salajastest ülesannetest kubisevas maailmas ei saa usaldada mitte kedagi. Linnas, kus kõik on kelmid, on lahendamata vaid üks suur ja oluline küsimus: kes saab kalliskivi endale?

Näidend oli 2017. aastal Suurbritannias Laurence Olivier’ nimelise parima uue
komöödia auhinna nominent ning sai 2018. aastal parima komöödia auhinna Prantsusmaal.

Tartu-sõit tasus end täielikult ära. Üle hulga aja komöödia, mis päriselt ka naeratas, lisaks imetlesin lavastust ja lavatrikke.

 

15. Gioacchino Rossini☝☝☝

Türklane Itaalias (Il turco in Italia)

Esietendus La Scala, Milaanos 14 august 1814

PromFesti kümnes ooperilavastus aastal 2021, PromFesti koostööprojekt Kaunase Riikliku Muusikateatriga.

Esietendus 8. septembril 2021 Kaunase Riiklikus Muusikateatris, Leedus.
12. 13. ja 14. septembril Pärnus Endla Teatris.
Estonias mängiti viimati 1971 a.

Muusikaline juht ja dirigent - Erki Pehk
Lavastaja - Andrus Vaarik
Lava- ja kostüümikunstnik - Madis Nurms
Koreograaf - Dainius Bervingis
Valguskunstnik - Margus Vaigur
Videokunstnik - Argo Valdmaa

Peaosades Klaudia Taevi nim. konkursi eelmiste aastate laureaadid, sulgudes märgitud, mis aasta laureaat. Need näod tuleb meelde jätta, edaspidi kohtab neid erinevatel maailma lavadel.



Bažbeuk-Melikjan (2019 bass, Armeenia) - Selim














Anna Tverdova(2019 sopran ,Ukraina) – Donna Fiorilla














Taras Berežanski (2017 bass, Ukraina) – Don Geronio














Juri Rostotski – (2015, tenor, Venemaa) Don Narciso















Vladislav Tluštš - Prosdocimo















Kamile Bonté(2019, sopran, Leedu) – Zaida













Kaunase Riikliku Muusikateatri koor ja orkester
Koormeister - Rasa Vaitkevičiūtė
Orkestri kontsertmeister - Povilas Grigas

Kõik algab sellest, et poeet Prosdocimo otsib koomilise näitemängu jaoks süžeed, tema pisut opakas sõber Geronio otsib aga ennustajat, kes teda abieluprobleemide osas nõustaks. Juhuslikult kohtuvad nad mustlastega, kelle seas on imekaunis, kuid õnnetu Zaida, kes väidetavalt on pärit Türgi haaremist…
Säärasest sündmuste jadast käivitub Rossini ooperi "Il Turco in Italia" tegevustik. Kõlab nagu jabur seebiooper? Just nii tundus ka lavastaja Andrus Vaarikule, koomilistes žantrites viie-tärni-mehele, kes otsustas selle ooperi tuua lavale täiesti originaalses, tema arvates tänapäeval ainumõeldavas võtmes, kus kus poeedist saab produtsent ning teistest tegelastest osalised/mängukannid tema juhitud pöörases tõsieluseriaalis.

Andrus Vaarik: “Pannes Rossini ooperi aluseks oleva jabura jandi kaasaegse massimeelelahutuse veelgi napakamasse formaati, saime endalegi üllatuseks väga elusa, vaimuka ja liigutava loo.”

Vaariku lavaversiooni võimendab kunstnik Madis Nurmsi stsenogaafia. “Türklase” visuaalis on ilmselt äratundmisrõõmu neile, kes üheksakümnendate algul hinge kinni pidades “Tähekese” uue numbri ilmumist ootasid. Võrreldes kunstniku varasemate töödega näeb see lavastus välja värvilisem, pehmem, rõõmsameelsem, aga muidu nagu PromFesti lavastused ikka - häbenematult seksikas, mitte dekoratiivne vaid pigem konstruktivistlik.

Originaalsele lavastuskonseptsioonile vaatamata ei ole muusikaline juht Erki Pehk pidanud muutma Rossini partituuris mitte ühtegi nooti ega sõna, kõik sobitub ideaalselt! Seega võivad autentsusest lugupidavad ooperigurmaanid kujutleda end aega kakssada seitse aastat tagasi, mil see ooper La Scalas esmaettekandele tuli ning lasta end vabalt Rossini säravast muusikast kaasa viia.

Vaatama kerglasele süžeele, nõuab Rossini bel canto stiilis ooper lauljatelt suurt meisterlikkust. Ka selles osas ei ole pidanud maestro Pehk tegema mööndusi, sest PromFesti lavastuses on peaosades noored andekad lauljad, kes kõik rahvusvaheliselt kõrgetasemeliseks tunnustatud Klaudia Taevi nimelise konkursi laureaadid. See lavastus ongi neile auhinnaks eduka esinemise eest. Nimelt on tegemist maailmas ainulaadse konkursiga, kus pea-preemiaks on võitjatel võimalus valida oma unelmate roll ooperilavastuses, mille PromFest järgmisel festivalil publiku ette toob.
Seekordne on järjekorras juba kümnes


Nii kirjutati tutvustuses. 

Olen näinud Rossini oopereid :“Türklane Itaalias“, „Sevilla habemeajaja“, „Tuhkatriinu“, Semiramide“, "Le comte Ory",  "Wilhelm Tell". Siinjuures ei teagi, kas ooperinimesid peaks kirjutama originaalkeeles või tõlgitult. Lähen kergema vastupanuteed- kui tean tõlget, ok! ,kui ei tea- originaalkeeles. Kas panna jutumärkidesse või ei, pean uurima.

Pesaros ringi kõndides nägin  Rossini teatrit, kui tore oleks augustis Rossini festivalile sõita. Tänavu mängiti seal oopereid "Elisabetta Regina", "D’inghilterra" (imeilus avamäng!);" Moïse et Pharaon"  ja
"Il signor Bruschino".
Kaks koroona-aastat on mind ilma jätnud ooperireisidest. paraku saan iga aastaga vanemaks ja vaevalt ma 70 + neid reise veel üksi ette võtan. 2022a kevadel on mu suur soov veel kord, viies kord Viinis käia.   
Aga, Pesaros raputasin kannatlikult ka  Rossini majamuuseumi ust, sel päeval sisse ei pääsenud.

Võin vist öelda, et naudin kõiki oopereid, minu  lemmik on Verdi, armastan Wagneri oopereid, kuid pean tunnistama, et nii sädelevat ja kirgast muusikat kui Rossinil, teistel ei ole.

Tiit made ooperileksikoni andmetel on Eestis lavastatud järgmisi Rossini oopereid: "Sevilla habemeajaja" (Estonia 1922, 1926, 1943, 1948, 1994; Vanemuine 1946, 1948, 1981), "Türklane Itaalias" (Estonia 1971), "Abieluveksel" (Vanemuine 1985, 2006 Estonia Talveaed 1992), "Itaallanna Alžiiris" (Vanemuine 1994), "Tuhkatriinu" (Estonia 2006), "Wilhelm Tell" (Estonia 2008).



14. Leea ja Klaus Klemola☝
Arktilised mängud.

Surmtõsine komöödia inimeseks olemise ilust.
Esietendus 3.septembril 2021 Endla teatris  

Lavastaja Ingomar Vihman
Kunstnik Arthur Arula
Tõlkija Maimu Berg
Valguskunstnik Ivar Piterskihh
Muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar

Osades:
Andrus Vaarik - Marja-Terttu Zeppelin
Sepo Seeman, külalisena - Martti Piano Larsson
Ago Anderson - Arijoutsi Prittinen
Lauri Kink, külalisena - Harri Lömmarkki
Carita Vaikjärv - Maura Zeppelin ja Sami Simpanen
Kadri Rämmeld - Vili Autio Tiippanainen
Priit Loog - Intijani Mikkola


Marja-Terttu ja Piano on tagasi! Viimati kohtus Endla publik nendega 11 aasta eest Gröönimaal, kuid nüüd on 75-aastane talveveteran Marja-Terttu Zeppelin põhjamaise grilliputka kinni pannud ja elab Soomes oma keskealise tütre Maura Zeppelini mereäärses kodus. Just siin, Kokkola lahesopis, kus ka detsember on korralik paadisõidukuu, kohtub Marja-Terttu taas Martti Piano Larssoniga – mehega, kelles mitte keegi pole mitte kunagi pettuma pidanud ja kelle peamiselt jotade varjupaigana toiminud äri on arenenud tõeliselt edukaks filmikompaniiks.

Leea ja Klaus Klemola Kokkola-triloogia neljas (ja ilmselt viimane) osa „Arktilised mängud“ ongi lugu nende kahe taaskohtumisest, ühest saatuslikust jahiõnnetusest, Šveitserite Vennaskonnast, muusikabisnisesse minekust ning Vili Tiipanaise ja Intijani Mikkola radikaliseerumisest. Aga see on ka lugu edukuse raskest taagast, meeste aust, iseenda saatuse üle otsustamisest, alkoholismist, kliimasoojenemisest, elu kaduvusest ja sellest, milline väljakutse on armastada Soome rahvast. Või siis hoopiski tõsilugu mängust, mis võidab surma ja uurib, mis juhtub põhjamaise identiteediga siis, kui külma enam ei ole.

„Leea ja Klaus Klemolal on taaskord õnnestunud kirjutada näidend, mis paneb vaatajad laginal naerma ja samal ajal intensiivselt mõtlema neile mängudele, mida me täiskasvanuna mängime ja sellele, kuidas need erinevad rollid meie liivakastile mõjuvad. Klemolatel on arusaamatu võime teha täiesti pöörast teatrit, mis räägib inimeseks olemisest ja maailmast puudutavamalt kui miski muu, mida on 21. sajandil Tampere lavadel mängitud,“ kirjutas Soome kriitika pärast „Arktiliste mängude“ maailmaesietendust Tampere Teatris 2019. aasta sügisel.

Mina pole näinud 2007.a. Endlas lavastatud „Kokkola“ ega ka  2010 a „Külmale maale“.
Võib-olla oleks etendus mulle rohkem pakkunud, kui oleksin tegelasi näinud arengus.
„Arktilised mängud“ - oli helgeid hetki, kuid ei saa öelda, et mulle meeldis. Ropud sõnad laval mind ei häiri, aga naerma ka ei aja pikem kergitab küsimuse- a* mis siin naerda on.
Ja mulle oleks meeldinud kui Andrus Vaarikul ka minu etendusel oleks parukas peas olnud nagu teatri kodulehel piltidel.  


Raamatud

96. Charlaine Harris☝
Tõelised mõrvad 
Real murders
Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann 
Varrak, 2021
Sari Aurora Teagardeni müsteerium

Charlaine Harris on seni eesti lugejale tuntud Lõuna-Louisiana vampiiridest kõnelevate raamatute ja HBO telesarja „True Blood” põhjal. Sarja esimeses raamatus „Tõelised mõrvad” tutvustatakse lugejale Georgia osariigis asuvat Lawrencetoni, väikest linnakest, kus ei juhtu tavaliselt midagi erilist. Elu põnevamaks tegemiseks on selle elanikud organiseerinud Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on ka raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Siis aga tapetakse klubi üks liige just samamoodi, nagu on sooritatud kuritegu, mida nad järgmiseks arutama pidid hakkama. Üsna ootamatult leiab Aurora end olukorrast, kus tal tuleb asuda mõrva lahendama.

Olen telerist ehk paari osa „Aurora Teagardeni müsteeriumitest“ . Mulle meeldis raamatus, kuidas autor tegevustikku läbi Aurora mõtete kirjeldas. Aga see oli ka kõik, mis meeldis, pole minu raamat.


95. Piñeiro, Claudia☝☝
Neljapäevased lesed
 
Las viudas de los jueves
Tõlkinud Eva-Stina Randoja
Postimees Kirjastus, 2021
Postimees Kirjastuse romaanisari


On neljapäeva õhtu Buenos Airese lähistel asuvas eranaabruskonnas uhkes eramus. Basseini põhjas lebab kolm surnukeha. Lukustatud väravate taga – lihtrahva vaesusest, kõntsast ja kuritegevusest eemal – elavad Scagliad ja nende sõbrad varjatult elu, kust ei puudu truudusetus, alkoholism, üle oma võimete elamine ja õnnetud abielud. Kui kaugele on meeleheitel inimesed valmis minema, et säilitada petlikku muljet heast elust? Autorist: Claudia Piñeiro (snd 1960) teoseid on kodumaal Argentinas saatnud tohutu menu. Buenos Airese ülikoolist 1983. aastal raamatupidaja hariduse saanud naine otsustas pärast kümne aastast erialast karjääri teha kannapöörde. Ta heitis numbrid kõrvale ning pühendus kirjutamisele. Tema esimene raamat – noorele lugejale mõeldud „Un ladrón entre nosotros” („Varas meie seas”) – ilmus 2005. aastal. Piñeiro on võitnud mitu kirjandusauhinda, sealhulgas Claríni preemia romaani „Neljapäevased lesed” eest. Eelkõige krimiromaane ja põnevikke kirjutav autor on tegev ka stsenaristi ning ajakirjanikuna. Oma artiklites on ta muuhulgas sõna võtnud abordiõiguse poolt ja naistevastase vägivalla vastu. Ta on Jorge Luis Borgese ja Julio Cortázari järel Argentina tõlgituim kirjanik.

Ootasin seda raamatut. Toledo kirjastuselt ilmunud "Betty Boop" meeldis mulle väga.
Neljapäevaste leskede kui  ka  Betty Boop  tegevus toimub suletud eliitelamurajoonis. Sellises elamurajoonis, aga Euroopas, toimus ka eelmise raamatu, "Terapeut"  tegevus.
"Neljapäevased lesed" oli suht masendav raamat, mida võimendas autori ebaisikuline jutustamisviis.


94.Paris, B. A.👎
Terapeut

The therapist
Inglise keelest tõlkinud Raili Puskar
Pegasus, 2021

Maja, mis varjab endas šokeerivat saladust … Kui Alice ja Leo kolivad Londoni peenesse elurajooni äsja renoveeritud ruumikasse majja, tundub, et nende unistus on täitunud: viimaks saavad nad rajada esimese ühise kodu ja elada koos tõelise paarina. Ent kui Alice naabreid pisitasa tundma õpib, saab ta teada, millist kohutavat saladust maja endas varjul hoiab, ja ta hakkab tundma tugevat sidet Ninaga – terapeudiga, kes elas majas enne neid. Alice üritab iga hinna eest kahe aasta taguse sündmuse kilde kokku panna, aga mitte keegi ei taha sellest rääkida. Naabrid salatsevad ja selles pealtnäha kokkuhoidvas kogukonnas pole kõik sugugi nii täiuslik, nagu esmapilgul paistab. Ja on see pelgalt kujutlus või käib keegi tõesti öösiti nende majas ringi? B. A. Paris sai tuntuks rekordeid purustanud debüütpõnevikuga „Suletud uste taga“, mida on ainuüksi tema kodumaal Suurbritannias müüdud üle miljoni eksemplari. Tema raamatuid tõlgitakse enam kui 40 keelde ja „Terapeut“ on Parise viies romaan. „Kõhedust tekitav saladus … Pinev ja kaasahaarav.“ – Louise Candlish „Võrratu valede rägastik.“ – Jane Corry

Märksõnad: isehakanud missis Marple, kuid mitte nii taibukas; suletud eliitelamurajoon.
Mulle nn. maja krimkad, kus tegevus toimub ühes majas, elurajoonis, ei meeldi.
Neid on nüüdseks õige palju kogunenud. Nagu kadunud tütreidki.


93.Griffiths, Elly☝☝☝
Kaldajärsaku Maja

The House at Sea's End
Inglise keelest tõlkinud Nele Mikk
Tallinn : Krimiraamat, 2021
Sarjaandmed:
Dr. Ruth Galloway juhtum
Krimiraamat


Ühelt kõledalt murenevalt Norfolki rannaribalt leitud vanad luud toovad kaasa mitme nüüdisajal elava inimese surma. Kohtuarheoloog dr Ruth Galloway on just naasnud tööle pärast seda, kui tal sündis tütar Kate, kelle teadmatuks märgitud isa on abielumees, peainspektor Harry Nelson. Ruth jumaldab oma tütart, aga tal on raske ühel ajal toime tulla emaduse ja armastatud tööga, ning lisapingeid tekitab Nelsoni ilmne mure nende ühise tütre pärast ja soov lapse elus osaleda. Nüüd tehakse Ruthi elu aga veelgi keerulisemaks, kui ta kutsutakse uurima massihauda ja ta tuvastab, et luud kuuluvad kuuele meesterahvale, kellel on käed köidetud ja kuul pähe lastud. Järgnevad analüüsid paljastavad, et tõenäoliselt oli tegu sakslastega. Kohalik rannikuriba oli omal ajal Saksamaa sissetungiks välja valitud sihtkoht. Kodukaitse kavatses aga vankumatult kõik taolised katsed tagasi lüüa, ja seda organisatsiooni juhtis mees, kelle poeg on nüüd parlamendiliige. Üks vähestest elus olevatest Kodukaitse liikmetest rauk vihjab saladusele, mida nad kõik olid lubanud hoida oma elu hinnaga. Kohale ilmub Saksa reporter ning ilmsiks tuleb info operatsiooni „Lucifer“ ja võimaliku briti sõjaroima kohta. Ja kui eakad tunnistajad hakkavad kahtlastel asjaoludel hinge heitma, näevad Ruth ja Nelson ränka vaeva, et süveneda jahtunud juhtumisse, mis on korraga muutunud niivõrd kuumaks, et kõrvetab tervet rühma kahtlusaluseid, kes tahavad meeleheitlikult minevikku vaka all hoida. Samal ajal tuleb Ruthil ja Nelsonil tegelda ka oma suhtega. Griffithsi kolmas romaan ei sisalda mitte ainult suurepärast müsteeriumi, vaid jälgib ka keeruliste ja mõnikord lausa ebasümpaatsete tegelaste käekäiku.

Kolmas Dr. Ruth Galloway juhtum meeldis mulle sama palju kui esimene, teine oli  lahjem. 
Lõpulause äratab huvi neljanda raamatu vastu:  Ja kogu pärastlõuna, terve lõunasöögi ja kõnede ja üleüldise heade soovide puistamise keskel näeb Ruth, kuidas Michelle’i näol koidab aeglaselt kahtlus.
Tunnistan, et krimiraamatutes ei paku mulle tavaliselt huvi peategelaste eraelu, selles raamatus pakkus küll.


92. Mankell, Henning☝☝☝
Hiinlane

Kinesen
Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Varrak, 2021

Ühel 2006. aasta külmal jaanuaripäeval avastab Rootsi politsei midagi tõeliselt koletut. Väikeses Hesjövalleni linnas on aset leidnud tõeline veresaun. Ainult hullumeelne suudaks nii jõhkral moel tappa kaheksateist inimest. Kui Helsingborgi kohtunik Birgitta Roslin juhtunu kohta loeb, taipab ta äkki midagi ootamatut. Tal on perekondlik seos mitte ainult ühe mõrvaohvriga, vaid peaaegu kõikidega neist. Kuna politsei tammub kohapeal, otsustab Birgitta Roslin ise juhtunusse selgust tuua. See viib ta rännakule ajas kaugele tagasi, 1860ndate Ameerikasse, kus hiinlastest orjatööjõud ehitab lääne- ja idaranniku vahele raudteed. Kuid jäljed viivad ka tänapäeva Hiinasse, riigi kommunistliku partei ladviku juurde. Uus supervõim vajab piiramatut ligipääsu toorainele, et saada arenenud tööstusriigiks, ja peab samal ajal lahendama miljonite rahulolematute talupoegade probleemi, kelleni üha kasvav heaolu ei jõua. Süütult ja pahaaimamatult tõmmatakse Birgitta Roslin kõrgetasemelisse poliitilisse mängu, mis seab ohtu ta elu. Kõrgel rahvusvahelisel tasemel põnevik viitab ohtudele, mis võivad tekkida, kui Hiinast saab taas suurvõim, samal ajal kui demokraatia küsimused on lahendamata. Raamat pakub ohtralt mõtlemisainet ka väljaspool põneviku tavapärast meelelahutuslikku süžeed.


Oodatult ülihea Mankell, olin raamatul kaua järjekorras, tasus ära. Raamat, milles kuritegu jäi ametlikult lahendamata. Huvitav oli lugeda Hiina tegevusest Aafrikas.


91. Backman, Fredrik☝☝☝
Karulinn
Björnsta
Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Tallinn Varrak, 2021

Juunioride meistritiitel jäähokis ei tähenda keskmisele inimesele suurt midagi, kuid Karulinna elanikele tähendab see kõike. Selline suurvõit tõmbaks tähelepanu tööpuuduse ja eraldatuse all kannatavale linnale, meelitades kohale investeeringuid ja andekaid sportlasi. Selline suurvõit tähendaks absoluutselt kõike Amatile, kõhnukesele teismelisele, keda koheldakse kui rämpsu igal pool peale jää, niisamuti Kevinile, staarmängijale, kes kindlustab endale kuldset tulevikku NHL-is, ning Peterile, klubi pühendunud spordijuhile, kelle enda professionaalne hokikarjäär lõppes traagiliselt. Algul tundub, et meeskonnal õnnestubki linna unistus ellu viia. Kuid ühel õhtul, tähistades olulist võitu, juhtub midagi Kevini ja spordijuhi tütre vahel - ning järgmisel päeval pole miski enam endine. Õhus on süüdistused, mis ei jäta ühtki Karulinna elanikku ükskõikseks. Meeskonna edu laineharjal hägustub piir ustavuse ja reetmise vahel. Lõpuks võtab üks noor mees julguse kokku ja toob lagedale tõe, mida keegi õieti kuulda ei taha. Fredrik Backman teab, et suurel määral kujundavad meid kohad, mida me nimetame koduks. „Karulinna“ emotsionaalselt võimsas ja tundlikus loos uurib ta, mis võib juhtuda, kui me kanname oma õlul teiste inimeste unistuste rasket koormat.

Ma ei ole väga kaua raamatut lugedes nutnud, aga seda raamatut lugedes olid pidevalt silmad pihus. Emotsionaalselt väga mõjutav raamat. Lugu on ühest noorte hokimeeskonnast, selles on väga palju hokist, aga see on nii kaasaskiskuvalt kirjutatud ja hokimänguga tulevad esile nii mitmed teised seosed perekonnas ja kogukonnas. Igatahes ei häirinud hoki selles loos nii, nagu oli liiga palju malet „Lipugambiidis“.
Kui lähtuda sellest ,et ilukirjandus on parim eneseabi, siis võib raamatut käsitleda ka eneseabiraamatuna. Lastevanematele soovitaksin väga. Ja oma lastele soovitasin, võib-olla ostan päriseks, sest selles oli nii palju kohti, mida tahtsin välja kirjutada..

Lk. 58: Kõikidel täiskasvanutel on päevi, mil me tunneme, et oleme sügaval sisimas otsa lõppenud. Kui me enam ei tea, mille nimel me kogu aeg nii ägedalt võitleme, kui reaalsus ja argipäev meid enda alla matavad ja me mõtleme, kui kaua me veel jaksame. Fantastiline on see, et me kõik suudame murdumata läbi elada rohkem selliseid päevi, kui me ise arvame. Õudne on ainult see, et me ei tea kunagi, kui palju täpselt.

Lk.230…….. midagi saab armastada ka nii, et ei armasta kõike selle juurde kuuluvat. Uhkust ei pea alati tundma häbenemata. Kehtib hoki puhul, kehtib ka sõprade puhul.

Lk. 254 Peaaegu kõik arutelud selle üle, kuidas inimesed üksteisega käituvad, lõppevad varem või hiljem vaidlusega inimloomuse üle. Bioloogiaõpetajatel pole olnud seda kunagi lihtne selgitada: ühest küljest jäi terve meie liik ellu seetõttu, et me hoidsime kokku ja tegime koostööd, teisest küljest arenesime välja seetõttu, et tugevamad isendid said alati õitseda nõrgemate kulul. Nii et lõppude lõpuks jääme igavesti üksteisega vaidlema, kuhu piir tõmmata. Kui egoistlikud me tohime olla? Kui palju oleme kohustatud üksteisest hoolima?

Sune ütleb lk. 189: Minu jaoks on kultuur sama palju see, mida me tegema ärgitame, kui see, millel me toimuda lubame.
David küsib, mida ta sellega mõtleb, Sune vastab: Enamik inimesi ei tee ainult seda, mida me neil teha käsime. Nad teevad seda, millele me läbi sõrmede vaatama.

Nii hea raamat, et kui ee läbi sai, ei tahtnud ka järgmisel päeval uut raamatut- krimkat käsile võtta.
Aplodeerin püsti!


90. Michaelides, Alex👎
Neidised 
The Maidens
Inglise keelest tõlkinud Raili Puskar 
Pegasus, 2021

Edward Fosca on mõrvar. Mariana on selles veendunud. Aga Fosca paistab puutumatu ja püha. Karismaatilist Cambridge’i professorit jumaldavad ühtviisi kolleegid ja tudengid, eelkõige aga ülikooli ühe kolledži naistudengitest koosneva salajase liidu Neidised liikmed. Mariana on andekas terapeut, aga kimpus omaenda probleemidega. Kui Mariana õetütre Zoe sõbranna Tara leitakse mõrvatuna, sõidab Mariana Cambridge’i, et olla õetütrele toeks. Ilmneb, et ka Tara kuulus salajasse liitu, ning Mariana otsustab Neidised sihikule võtta. Naine kahtlustab, et Cambridge’i idüllilise ilu ja iidsete traditsioonide foonil peitub midagi kurjakuulutavat. Ja ta on kindel, et kuigi Edward Foscal on mõrva ajaks alibi, on ta mõrvas süüdi. Kui leitakse veel üks surnukeha, ei õnnestu Marianal end enam vaos hoida: tema kinnisidee Foscast kui süüdlasest ähvardab kahjustada nii ta usaldusväärsust terapeudina kui ka suhteid lähikondlastega. Aga Mariana on otsustanud mõrvari tegutsemisele lõpu teha, isegi kui see võib maksta talle elu. „Üks aasta oodatumaid raamatuid. „Neidised” on lõpuks ometi kohal.” – The New York Times Alex Michaelides sai tuntuks 2019. aastal, kui ilmus „Vaikiv patsientˮ – debüütromaan, mis püsis enam kui aasta The New York Timesi edetabelis ja mille tõlkeõigused müüdi rekordiliselt 50 riiki. „Neidisedˮ on Michaelidese uus, pööreterohke psühholoogiline põnevik.

Nii nagu ma ei ole raamatu  „Vaikiv patsient“ fänn, ei avaldanud mulle muljet ka loetud raamat. Kuna mind hoiatati, et üllatav lõpp, seda sa eales ära ei arva, siis arvasin süüdlase õige varakult ära- tänu autori targalt peidetud vihjele ja vanale tõele- see, keda sa kõige vähem oskad kahtlustada. Kokkuvõtlikult võiks öelda –raamat, milles kogemustega grupinõustaja laseb end üsna haledalt ära petta.



89. Ann Patchett☝☝☝
Hollandi maja

Dutch house
Inglise keelest tõlkinud Krista Eek
Tänapäev, 2021

Lugu kaotatud paradiisist ja vääramatust jõust, mis sunnib kaevuma sügavale sellesse, mida tähendab meie jaoks pärilikkus, armastus ja andestus, millisena me tahame ennast näha ja kes me tegelikult oleme. Pärast teist maailmasõda õnnestub Cyril Conroyl tänu õnnelikule juhusele ja üheainsale osavale investeeringule panna alus märkimisväärsele kinnisvaraimpeeriumile, mis lennutab ta perekonna vaesusest rikkuste maailma. Ta ostab oma naisele üllatuskingiks Hollandi maja, Philadelphia äärelinnas asuva luksusliku häärberi, aimamata, et sellest saab alguse pere hävinguni viiv sündmusteahel. Loo peategelasteks on Cyrili lapsed Danny ja Maeve, kes on sunnitud oma lapsepõlvekodust võõrasema sunnil lahkuma. Jõuka eluga harjunud õde vend langevad tagasi viletsusse, mille ebakindluste keskel saavad nad loota ainult üksteise peale. Õe ja venna vaheline vankumatu side kujuneb nende päästjaks, ehkki see piirab ka nende tulevikku. „Hollandi maja“ tegevus kandub üle viie aastakümne ning kujutab sünget muinaslugu kahest targast inimesest, kes ei suuda leppida oma minevikuga. Hoolimata kõigist õnnestumistest ja edust tunnevad Danny ja Maeve end tõeliselt vabana vaid üksteise seltsis. Nad pöörduvad ikka ja jälle oma kulunud loo juurde, arutades naeruhoogude ja vihapursete saatel lõputult kõige selle üle, mille nad on kaotanud. Hellitatud Danny ja teda alati kaitsnud Maeve’i suhte tõeline proovikivi saabub aga alles siis, kui nad on sunnitud seisma silmitsi nendega, kes neid aastakümneid tagasi maha jätsid.

See raamat lahendas kaudselt sama teemat, mis eelmine- "Üksilduse lõpp", aga meeldis mulle kordades rohkem. 
 Ann Patchetti raamat „Bel canto“, ammu lugenud, aga siiani meeles.


88. Benedict Wells☝☝
Üksilduse lõpp

Vom Ende der Eisamkeit
Tõlkinud Piret Pääsuke
Rahva Raamat 2021

Tähelepanuväärne on raamatu alguslause:
"Mina tunnen surma juba ammu, kuid nüüd tunneb surm ka mind".

Üksilduse lõpp” on ühtaegu mõjuv ja meisterlik – ja unustamatu.” – John Irving

Senimaani oli mu elu kulgenud turvaliselt, ent ilmselt oli olemas nähtamatuid jõude ja vooluseid, mis võisid kõike hoobilt muuta. Sest näis, et on peresid, keda saatus säästis, ja teisi, kes tõmbasid õnnetust ligi, ning tol ööl küsisin ma endalt, kas minu pere võib ka sedasorti olla.
Julesi – nagu ka tema õe Lizi ja venna Marty – lapsepõlv on õnnelik, kuni nende vanemad hukkuvad autoavariis. Järgnevad internaatkooliaastad kujundavad igaüht isemoodi ning elu pillutab nad ilma mööda laiali. Täiskasvanuina näib, et nad on sellest saatuselöögist üle saanud. Ent siis ilmub minevik taas nende kannule ja selles on oluline osa kunagisel kooliõel, kirjandust armastaval Alval – ainsal, kes suudab tuua Julesi välja tema hinge varjulisest eremiidikambrist.
Benedict Wellsi liigutav romaan kõneleb kaotusest ja lootusest, üksildusest ülesaamisest ning küsib, mis on inimeses muutmatu ja kui palju mõjutab meie minevik meie tulevikku. Kuid eelkõige on see suure armastuse lugu.
Benedict Wells, sündinud 1984. aastal Münchenis, siirdus pärast gümnaasiumi lõpetamist Berliini ja otsustas, et ei lähe ülikooli, vaid hakkab kirjutama. Ülalpidamist teenis ta juhutöödega. Tema neljas romaan „Üksilduse lõpp” püsis üle pooleteise aasta Saksamaa edetabelite tipus. 2016. aastal pälvis see Euroopa Liidu kirjandusauhinna (European Union Prize for Literature) ning on tõlgitud 37 keelde. Wells elab vaheldumisi Berliinis ja Baierimaal.


Tõlkija järelsõna selle Saksamaal mitmeid kirjandusauhindu võitnud noorest kirjanikust. „Üksilduse lõpp“ pälvinud ka Euroopa Liidu kirjandusauhinna (European Union Prize for Öiterature ), nimetatud saja olulisima saksakeelse 20.-21.sSajandi ilukirjandusliku teose hulka ja tõlgitud enam kui 30. keelde.

Ei saanud minu lemmikraamatuks.