Arto
Paasilinna
„Maailma
parim küla“
Terve
mõistuse kogukond .
Rakvere
Teater
Esietendus
19.juunil 2015 Rakvere Rahvaaias.
Lavastaja
Jaanus Rohumaa
Kunstnik
Mae Kivilo
Helilooja
Rasmus Puur
Muusikaline
kujundaja Veiko Tubin (Tallinna Linnateater)
Dramaturg
Kristiina Jalasto
Tõlkija
Tauno Vahter
Videooperaatorid
Rakvere Reaalgümnaasiumi teatri- ja filmisuuna õpilane Kaur Teiva ja juhendaja
Jaanus Lekk
Arto
Paasilinna raamat „Maailma parim küla“ ilmus eesti keeles 2003.a.
Sisu
meeldetuletus:
Asser Toropainen, paadunud
kommunist ja staažikas kirikusüütaja, on suremas. Oma viimase soovina asutab ta
Asser Toropaise Surmakiriku Fondi ja palub pojapoeg Eemeli Toropaisel päranduse
eest püstitada puukiriku. Pojapoeg asub tööle ning hakkab ääremaale ehitama
kuulsa puukiriku koopiat. Ent seejuures põrkab ta kokku soome bürokraatiaga ning
valmivat kirikut ähvardab lammutamine. Ukonjärve puukirik saab üle riigi
kuulsaks ning piirkonda hakkab saabuma mitmesuguseid karvaseid ja sulelisi --
rohelisi, usuhulle ja politsei. Samas on puhkemas Kolmas maailmasõda ning
kõikjal valitseb kaos. Ja nende sündmuste keskel näib parim koht maailmas just
uus kirikuküla Soome metsade vahel. Kuigi raamat on läbinisti humoorikas,
kirjeldab Arto Paasilinna teraselt tänapäeva Soome elu ning ka ajalugu. Ja nagu
alati, eksivad ta tegelased vahel ka Eestisse, kus möllab Kolmas maailmasõda.
Peaosas
Üllar Saaremäe- Eemeli Toropainen
Teistes
osades Ülle Lichtfeldt, Liisa Aibel, Helgi Annast, Margus Grosnõi, Saara Kadak, Natali Lohk, Maarika Mesipuu-Veebel, Tiina Mälberg, Anneli Rahkema, Peeter
Rästas, Eduard Salmistu, Toomas Suuman, Tarvo Sõmer, Tarmo Tagamets, Imre
Õunapuu ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 11. lennu tudengid Grete Jürgenson,
Liisu Krass, Märten Matsu, Getter Meresmaa, Karl Robert Saaremäe, Karl Sakrits,
Martin Tikk, Tanel Ting ja Mihkel Vendel.
Üht
tuntud laulu meelde tuletades: „Teater algab kohvikust!“ Mulle meeldib Rakvere
teatri kohvik. Enne suveetendust saavad piletiostjad e-kirja ettepanekuga
tellida ette õhtusöök või hiline
lõunasöök, kuidas muidu nimetada ühte valikut pakutud kolmest: mulgipuder praetud räimedega, lisandiks
värske salat ja seemnekukkel ning magustoiduks kamavaht. Meie piirdusime siiski imemaitsvate kookide, kohvi
ja külmarohuks väikse konjakipitsiga. Õhtul läks jahedaks.
Enne
etendusi on avatud töötoad: õppida saab toidutegemist, päikesepaneele
meisterdada või paberit teha.
„Väga raske on ette kujutada katastroofi, mis
elu maal täielikult hävitaks. Maailm võib kergesti suunduda uude pudelikaela,
mis hävitaks suure osa inimkonnast ja paiskaks tsivilisatsiooni arengu
sajandeid tagasi, kuid on vähetõenäoline, et see inimese täielikult hävitaks. Kes
jäävad katastroofis ellu? Need on ilmselt korilased, kellel on olnud ajalooline
kogemus ise toitu koguda ja kes kujutavad ette, mis on talv.“
Valdur Mikita.
Tasub
varem kohale minna: enne etendusi ja vaheaegadel on avatud laat ,kus Rakvere
OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) võrgustiku liikmed pakuvad toidukaupa ja käsitööd
ja on avatud näitus. Lava-alale lastakse pool tundi varem ja kohti jätkub
kõigile.
Rakvere
Rahvaaias üles pandud teatrilava koos suurepärase vaatega. Väga õnnestunud
mängupaik. Etendus jaguneb kenasti kahele poole lava ja selle tahagi.
Võib-olla
on siin etendatud varemgi, mul on siiralt kahju, et Rakvere nii kaugel on ja
vaid harva siia teatrisse jõuan. See oleks mu lemmikteater.
Lavastus
on suuremahuline ja mitmetahuline. Kasutatakse videovõtteid, selle tarbeks on
platsil suur ekraan ja video toob lähedale sellegi osa tegevusest, mis toimub
Taanis ja Ameerika Ühendriikides. Abiks on nukud ja nukujuhid, nii näeb ekraanil
ka nukufilmi, kusjuures ekraani kõrval on näha ka nukud ja nukujuhid, ja see
,mida kaamera filmib jõuab kohe ekraanile. Nukufilmi kasutamine on tänuväärt
võte: näeb kirikule koha valmimist ja kiriku kerkimist, Eemeli võitlust karuga,
kähmlust Ameerika kirurgi ja advokaadiga, vanglas oreli meisterdamist ja palju
muudki .
Mõtlesin
teisele Soome tükile, Draamateatri etendusele „Laulud halli mere äärest“: kui näiteks Kersti
Kreismann oleks lava ees ujumise
improviseerimise asemel videos ujunud, oleks see etenduse elavamakski
muutnud.
Näitemängus
osalevad vist pea kõik teatri näitlejad, kui mitte otse, siis videolindil.
Videos näeb näiteks Kalju Komissarovit ja lavastajatki piirivalvuri rollis.
Appi on võetud ka Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.
Peategelase
Eemeli Toropaineni osas on Üllar
Saaremäe, mehine näitleja, kindlasti paljude lemmiknäitleja ja pettuma ei pea
seegi kord.
Ülle
Lictfeld on rongikoristajate brigaadi esimehe Taina Korolaineni osas. Tainast saab
Eemeli elukaaslane ja hiljem ka õnnelikult sobivat hetke tabades Eemeli
abikaasa (naised, kandke loori alati taskus!).
Usun, et kuigi Ü. Lichtfeldt on väga
hea näitleja juba praegu, on tema parimad osad ees. Näitlejanna oma kareda ja terava häälega sobib üllatavalt hästi
mängima vana naist. Hea meelega näeksin teda Niskamäe naistes.
Tiina
Mälberg, Tarvo Sõmer, Eduard Salmistu, Liisa Aibel, kõik on head.
Kokkumäng sujub kenasti ja laval on paras
annus soomeugrilikku karusust ja vähem või rohkem varjatud koomikat.
Natali Lohk Ukojärvi pastori Tuirevi
Hillikaineni osas seevastu mõjub kui saadik tulevikust.
Sisust:
siin on minu jaoks justkui kaks eraldi
tükki: I ja II vaatus.
Esimese
vaatuse kiriku ehitamine on selline rahvalik teatritükk.
II
vaatus on hoiatusdraama: elu katastroofini ja pärast katastroofi.
Etenduse
on väga häid stseene, loetlen mõned suvalises järjekorras: Ukonjärvele tulevad
rohelised appi, selge see, et nad on taimetoitlased ja neil on gluteeni-,
laktoosi- või muu talumatus; ehituskomisjonilt ehitusloa saamine ja ilma
ehitusloata ehitamine; Ameerika kirurg ja advokaat, kes soovivad Soome
laantesse elundisiirdamise keskust ehitada; Ukonjärvile tahab elama tulla 40
tuhandeline naistejõuk, kes kusagilt x maalt põgenenud sõja eest, Eemeli suunab
nad sujuvalt Eestisse, kus võõraid armastatakse ja oodatakse.
Nagu
kirjanik A. Paasilinna raamatutele omane, kogu tegevus kulgeb üdini koomilises
võtmes ja seda osatakse laval edasi anda. I vaatus on hoogsam, II vaatuses on liiga
palju sündmusi ja see kipub venima. Aga seda aitavad hoogsamaks muuta rohked
videolõigud ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite südi tants.
Oli
igati kordaläinud teatriõhtu.
Kava tasub
ka osta. Sellel on maailma parima küla, Ukonjärvi, kaart ning hulk tsitaate
Valdur Mikitalt ja Kaupo Vippilt (eesti
publitsist, sündinud 22. juulil 1962. Ta on 2012. aastal kinnitatud Torgu kuninga
Kirill I poolt Torgu Kuningriigi Vardjaks (hoidjaks)).
Pildid teatri kodulehelt.