Veebruar ei saa lugemuse poolest nii edukas olema kui jaanuar. Jaanuaris lugesin erakorraliselt kokku 19 raamatut- tänu pikkadele pühadele, veel pikematele õhtutele ja töölt vabaks võetud päevadele. Veebruaris viimaks ometi on mul ka kultuuriüritusi plaanis. Laupäeval saab lõpuks ooperisse- Estonias „Trubaduur“, edasi Draamas „Mefisto“ ja Endlas „Hotell laibaga“. Endla etendusele on mul juba kolmandad ümbervahetatud piletid- ehk läheb seekord õnneks.
Lumi ja talv on nüüd kohal, aga minu veebruar see ei ole. Mulle meeldib see veebruar, millest Viivi Luik kirjutas „Väljas on veebruar täna ja orgudes ruskavad pajud…“. Sellist tunnet veel ei ole - pajud on paksu lumekoorma all. See on nädalavahetuse pilt koduvärava tagant.
Nii lumevangis ma siiski ei ole. Teisele poole läheb lahtilükatud tee, mida mööda ma igal hommikul tööle sõidan. Ütlesin välja, et ma järgmise aasta jaanuaris oma volituste pikendamiseks nõusolekut ei anna. Seega on nüüd sõita jäänud 4 päeva vähem kui aasta. Kuulutan seda nüüd igal pool, et võtta endalt ära taganemistee! Minu jaoks saab see olema suur muutus. Olen töötanud ja karjääri (? on see ikka karjäär) teinud oma viie lapse kõrvalt , oma kaheksale lapselapsele pole ma jõudnud korralik vanaema olla. Korralik, ma mõtlen nagu varuhoidja, kes alati olemas.
Aga tagasi teemasse- raamatute juurde.
29. Nadeem Aslam☝☝
Kuldne legend
The golden legend
Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen
Gallus 2021
Briti-Pakistani autori Nadeem Aslami paeluva ja tundliku romaani „Kuldne legend” tegevustik leiab aset Pakistanis Zamana linnas, kus arhitektidest abielupaar ühel hommikul juhuse tahtel tulevahetuse alla jääb ning mees surma saab. Sügavas leinas Nargis on ühtäkki sattunud poliitiliste ja usuliste konfliktide keskmesse. Ühelt poolt nõuab sõjaväe salateenistus, et ta annaks avalikult andeks oma abikaasa ameeriklasest mõrtsukale, teisalt hoiavad tal silma peal kohalikud islamiäärmuslased.
Samal ajal külvab naabruskonnas hirmu asjaolu, et keegi on hakanud mošee minaretist inimeste saladusi avalikuks tegema. Linnaosas, kus kristlased elavad kõrvuti moslemitega ja kus isegi pelk kahtlus sobimatus teos võib viia saatuslike tagajärgedeni, on sellistel paljastustel kõrge hind. Kui ühel päeval tuleb ilmsiks kristlasest rikšajuhi ja kohaliku moslemivaimuliku tütre armulugu, lahvatab sõge konflikt, kus ükski tee ei näi lepituseni viivat.
Teismelisena perega Inglismaale kolinud Nadeem Aslam (s 1966) on avaldanud viis romaani ja ühe novellikogu. Tema loomingu läbivaks teemaks on Pakistani lähiajalugu. Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja olulisi nominatsioone, sh valiti ta romaaniga „The Blind Man’s Garden” Man Bookeri auhinna nominentide hulka.
Kaunis ja poeetiline raamat, vaatamata kõikidele nendele usuliste konfliktide õudustele, mida raamatus kirjeldatakse. Lugedes ajalehest, ei avalda need konfliktid mõju-kõik toimub kusagil kaugel- kuid ilukirjandus on võimas jõud- see puudutab lugejat.
28. Jo Nesbø
Macbeth
Macbeth
Norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming
Varrak 2020
Jo Nesbø põnevikul „Macbeth” on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate nimetusse troostitusse tööstuslinna. Korruptiivne politseiülem Kenneth on juhtinud linna moraalse laostumise mülkasse. Tema surma järel tekib lootus, et linna elujärg hakkab paranema, kui politseiülemaks kutsutakse aus ja põhimõttekindel Duncan. Politseinikud Macbeth ja Duff, noorpõlvesõbrad, kes kasvasid koos üles lastekodus, on paistnud silma võitluses rivaalitsevate narkojõukudega. Nüüd konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Lady, Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik, enda ja oma armastatu jaoks auahneid ja mõrvarlikke plaane. Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama ja mängib inimeste nagu malenuppudega.
Ma ei mõtle sugugi, et Nesbø peabki jääma Harry Hole’ st kirjutama, kuigi krimkad tulevad tal tõesti väga hästi välja. Küllap oskab Nesbø kirjutada kõigest. Kahjuks Macbeth tekitas minus küll segadust. Olen näinud filmi ja ooperit, lugenud Shakespeare. Nesbø raamatus on ka kõik see, mis Shakespeare’ l olemas, aga pingutasin kuidagi lõpuni. Lugemiselamust ei saanud.
27. Mike Omer ☝☝☝
Tapja teadvus
A killer's mind.
Inglise keelest tõlkinud Martin Leis
Ersen 2021
Mõrvari mõttemaailm on tema mängumaa. Chicagos on kolm naist kägistatud, palsameeritud ja jäetud sellisesse poosi, nagu nad oleksid veel elus. FBI kahtleb politsei järeldustes ja saadab juhtumit uurima kriminaalpsühholoog Zoe Bentley.Zoe läheb kiiresti tülli oma uue partneri, eriagent Tatum Grayga. Zoe on kütt – terav ja tähelepanelik; Tatum on ennast täis mässaja, kes ei hooli reeglitest. Üheskoos peavad nad laskuma sarimõrvari psüühikasse ja mõistma tema väärdunud fantaasiaid – või muidu sureb naisi veel. Aga kui kolm tagasihoidliku välimusega ümbrikut paljastavad kõhedust tekitava seose Zoe lapsepõlves toimunud jubedate mõrvadega, saab jälitajast järsku jälitatav.Zoe on õppinud sukelduma tapja teadvusse, aga kas ta leiab võimaluse peatada oleviku koletis, kui ta ei suuda jagu saada oma mineviku deemonitest?
Michael Omer on Iisraeli romaanikirjanik. 2016. aastal ilmus romaan "Ämblikuvõrk" ja selle järjed, millest sai kokku raamatusari "Glenmore Park Mystery".
2018. aastal ilmunud raamat "A Killer's Mind" tõusis Amazoni enimmüüdud raamatute nimekirjas 1. kohale. Olen harjunud Ersenit pidama rohkem kergemat kaalu ajaviiteromaanide valdajaks, kuid ajapikku olen sealt leidnud tõelisi pärle.
Õõvastava pealkirjaga väga hästi kirjutatud kriminaalromaan. Ootan väga, et eesti keelde tõlgitakse ka järgmine Zoe Bentley raamat. Raamatu lõpp vähemalt järge ennustab.
Kes võitleb koletistega, vaadaku ette, et ta ise seejuures koletiseks ei muutu. Ja kui sa vaatad liiga kaua kuristikku, vaatab kuristik ka sinu sisse. Friderich Nietzche
26.
Braithwaite, Oyinkan
Minu õde, sarimõrvar My sister, the serial killer
Inglise keelest tõlkinud Sash Uusjärv
Tänapäev 2020
Kui Korede õhtusöögi katkestab ta õe Ayoola telefonikõne, siis ta juba teab, mida temalt oodatakse – pleegitaja, kummikindad, raudsed närvid ja häirimatu kõht. See oli juba kolmas kallim, kelle kaunitarist Ayoola „enesekaitseks“ teise ilma saadab, ja kolmas jama, mille Korede peab ära klaarima – nii otseses kui kaudses mõttes. Korede teab, et ta peaks politseisse minema, aga ta armastab oma õde ‒ ega ilmaasjata ei öelda, et pere on alati kõige olulisem. Pingete leevendamiseks käib haiglas õena töötav Korede pihtimas ühele koomapatsiendile, kelle ärkamiseks pole enam lootust. Ja siis ühel päeval hakkab Ayoola käima kohtamas sümpaatse noore arstiga haiglast, kus Korede töötab – enamgi veel, Korede on temasse salamisi juba pikka aega armunud. Ta ei taha, et too lõpetaks vereloigus, nuga seljas … Ja siis ärkab ootamatult mees, kellele Korede on pihtimas käinud. Koredel seisab ees mitu rasket valikut. „Minu õde, sarimõrvar“ on musta huumoriga vürtsitatud lugu verest, mis on paksem kui vesi … ja mida on märksa tülikam vaiba seest kätte saada.Lahe raamat. Vahelduseks hea lugeda sellisel õhtul kui karmimad lood vastunäidustatud.
25.Läckberg, Camilla ☝☝☝
Inglitegija Änglamakerskan.
Rootsi keelest tõlkinud Maiu Elken
Pegasus, 2020
1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud. Kas nad on sattunud mingisuguse kuriteo ohvriks või lahkunud vabatahtlikult? Mõistatusele pole lahendust leitud. Palju aastaid hiljem naaseb Ebba koos oma mehe Mårteniga saarele laste suvelaagri majja, kus tema isa kunagi karmi käega internaatkooli pidas. Nad on hiljuti kaotanud oma väikese poja ning, püüdes leinast üle saada ja eluga edasi minna, otsustanud maja korda teha ja avada seal külalistemaja. Kuid vaevalt on nad jõudnud remonditöödega alustada, kui nende maja pannakse põlema. Ja kui nad mõni päev hiljem hakkavad söögisaali põrandat üles võtma, leiavad nad põrandalaudade alt kuivanud verd...Kauaoodatud „Inglitegijaga“ jätkub Camilla Läckbergi menukas raamatusari, mille peategelasteks on politseinik Patrik Hedström ja kirjanik Erica Falck. Camilla Läckberg (s 1974) on Rootsi menukamaid krimikirjanikke.
Vastupandamatult hea Camilla Läckberg, Patrick Hedstrom ja Erica Falck taas tegutsemas.
Autor kirjutab järelsõnas: K
ui ma seda kirjutan, on möödunud nädal aega Oslo pommidest ja Utoya tulistamisest. Olen istunud ja vahtinud uudistesaateid, kõhus samasugune õõnes tunne nagu kõigil teistele, ja üritanud asjatult aru saada, kuidas keegi võib olla suuteline niisuguseks kurjuseks. Pildid hävitustööst Oslos panid mind nägema, et selle raamatu sündmused puudutavad sedasama kurjust. Kuid kahjuks peab paika see, et tegelikkus on väljamõeldisest suurem. See on puhas juhus, et minu jutustus inimestest, kes oma kurje tegusid poliitikaga õigustavad sündis enne sündmusi Norras, aga võib-olla on see märk sellest, millises ühiskonnas me elame.
„Inglitegijas“ on siiski teisi asju, mis teadlikult põhinevad tegelikel sündmustel. Tahan tänada Lasse Lundbergi, kes oma giidiekskursiooni ajal Fjällbackas pani mu fantaasia liikuma jutustustega Bohusläni graniidist, mille Albert Speer olevat Germania jaoks välja valinud ja külaskäigust, mille Hermann Göring öeldakse olevat teinud ühele saarele Fjällbacka saarestikus. Olen võtnud endale vabaduse tema räägitust lähtudes ise ühe loo kokku põimida.
Selleks et seda jutustust kirjutada, oli mul vaja teha palju taustauuringuid Hermann Göringi kohta. Björn Fontanderi raamat „Carin Göring kirjutab koju“ on olnud fantastiliseks allikaks, ennekõike teadmistele Hermann Göringi Rootsis oldud ajast. Sellest raamatust leidsin ka pesuehtsa müsteeriumi, mille sain niisugusel maagilisel kombel tegevustikku sisse kududa, nagu mõnikord juhtub kui oled kirjanik.…….
Pole olemas mingit Fjällbackast pärit Inglitegijat, aga loomulikult on olemas sarnasus selle romaani Helga Svenssoni ja Helsingborist pärit Hilda Nilssoni vahel, kess 1917.a. aastal poos end oma kongis üles, enne kui tema kohtuotsus jõuti täide viia……
Kokkuvõttes olen ma, täpselt nagu mul kombeks, seganud detaile päris ajaloost oma vaba fantaasiaga. Ja kõikvõimalikud vead on täiesti minu omad….
Raamatu lugemisega samal ajal vaatasin Draamateatris etendust „Mefisto . Väidetavalt on Klaus Manni raamatus „Mefisto“ ministerpresidendi prototüübiks Hermann Göring, kes sedapuhku pärast Carin Göringi surma on abielus näitleja Emmy Sonnemanniga
Camilla Läckbergilt on ilmunud minu arvestuse järgi sellised raamatud, mida arvan olevat lugenud.
Jääprintsess
Jutlustaja
Kiviraidur
Murelind
Sohilaps
Merineitsi
Majakavaht
Kuldne puur
Inglitegija
24. Cara Hunter ☝☝☝
Ohjeldamatu raev
All the rage
Inglise keelest tõlkinud Bibi Raid
Rahva Raamat, c2021
Inspektor Fawley juhtumid
Esimene tüdruk pääses eluga. Järgmisel ei
pruugi nii hästi minna. Oxfordi külje alt leitakse sihitult ekslev teismeline
tüdruk, kes on endast väljas ja segaduses. Tema kirjeldus juhtunust on õudust
tekitav. Ta rööviti otse tänavalt, kus talle kilekott pähe tõmmati ja ta
eraldatud paika viidi; mis sellele järgnes, kõlab kangesti seksuaalrünnaku moodi.
Ometi keeldub tüdruk süüdistust esitamast. Inspektor Fawley hakkab juhtunut
uurima, kuid ilma tüdruk abita on tema käed seotud. Kas tüdruk varjab midagi?
Aga mida? Ja miks on Fawleyl tunne, et ta on sellise juhtumiga juba korra kokku
puutunud? Siis läheb kaduma järgmine tüdruk ning Adamil ei ole enam valikut: ta
peab oma minevikule otsa vaatama. Sest vastasel juhul ei pruugi seekordne ohver
pääseda…
Cara Hunter oma tavalises headuses. Põnev – nii
nagu üks krimka olema peab.
23. Dingman Marc ☝☝☝
Kuidas inimaju töötab : neuroteaduse selgitusi aju ja selle veidruste kohta
Your brain, explained. What neuroscience reveals about your brain and its quirks
Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis
Tänapäev 2020
Uni. Mälu. Rõõm. Hirm.
Keel. Kuidas need tekivad? Neuroteadlane Marc Dingman annab raamatus ülevaate
meie kolju sisemuses paikneva alla pooleteise kilo kaaluva veidralt kortsus
koemassi – aju – iseloomust ja veidrustest. Raamat on jagatud 10 peatükiks,
millest igaüks tegeleb aju eri funktsiooniga. Saame teada, mis juhtub, kui aju
ei tööta nii, nagu peaks, põhjustades unetust, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid,
depressiooni või sõltuvust. Saame teada sedagi, kuidas oma kaitsemehhanisme
kõige tavalisemate meelehäirete vastu üles ehitada.
Väga huvitav raamat lisaks kõigile raamatutele ajust, mida lugenud olen.
Mina oma eas tunnen juba suuremat huvi Alzheimeri, Parkinsoni ja mälu vastu. Või… mis see on, kui on nimi
keelel, aga öelda ei saa. Samas võin näiteks nagu aliase mängus seletada, mida see
nimetu isik kirjutanud on, kui vana ta on, mis tal viimane kord telekas seljas
oli jne- jne, aga näe, nimi meelde ei tule.
Paeluvalt ja arusaadavalt kirjutatud.
22.Walker, Martin ☝☝
Surm Dordogne'is
Death in the Dordogne
Krimiraamat
Politseiülem Bruno juhtumid
Inglise keelest tõlkinud Nele Mikk
Eesti Raamat, 2020
Dordogne’i müsteeriumidest räägivad miljonid lugejad üle maailma. Miks see
nii on ja millised valgustkartvad
saladused Prantsusmaa idüllilises St Denis’ linnakeses ringi hiilivad, selgub
politseiülem Bruno juhtumite esimeses osas. Turupäev iidses St Denis’s
Edela-Prantsusmaal. Euroopa Liidu hügieeniinspektorid on kamminud Prantsusmaa
turge, samal ajal kui kohalikud peidavad kodus keelatud juustu ja sõimavad
Brüsseli bürokraate gestaapoks. Politseiülem Bruno Courreges toetab nende
vastupanu. Ehkki siin, kunagises Prantsuse vastupanuliikumise Vichy tagalas, on
sellised sõnad nagu „gestaapo“ ja „vastupanuliikumine“ endiselt väga valusad.
Kui leitakse mõrvatuna vanem meesterahvas, ühe sisse rännanud Põhja-Aafrika
perekonna pea, langeb kahtlus kohaliku tohtri pojale, kes tabatakse otse teolt,
kui ta natsisümboolika keskel seksimänge harrastab. Aga Bruno selles teoorias
nii veendunud ei ole, tema kahtlustab kuriteo juuri ulatuvat Prantsuse
lähiajaloo kõige piinavamasse perioodi, Teise maailmasõja aega, kui valitsesid
õudused ja reetmine, mis ässitasid vennad vendade vastu. Tema ülesanne on tapja
paljastada – aga kas St Denis’ elanikud lasevad tal selleks minevikus tuhnida?
Esimene raamat rahvusvahelist tunnustust kogunud sarjast, mille peategelane on
politseiülem Bruno. Kes on Bruno Courreges? Bruno valmistab hõrgutisi, käib
jahil, ehitab endale ise maja ja kasvatab ise toidu. Ta korraldab oma
kodulinnas St Denisʼs paraade, pidustusi ja ilutulestikke, aga hoiab ka korda.
Kohalike tennise- ja ragbiklubide tugisambana treenib ta koolilapsi. Bruno
leiab üles kadunud koerad, kustutab tulekahjusid, registreerib sünde ja surmi
ning valvab parkimiskorralduse täitmist. Aga lisaks hoiab ta ülal keerukat
luurevõrgustikku, et üle kavaldada Euroopa Liidu bürokraate kaugel Brüsselis.
Perigordi departemangu maarahvas on sajandeid oma foie gras’d ja juuste ja
vorste teinud, ammuilma enne seda, kui keegi Euroopa Liidust kuulnudki oli, ega
näe vähimatki põhjust hakata nüüd selle eeskirjade ja määruste ees koogutama.
Peale selle kõige püüab Bruno pätte. Seejuures rakendab Bruno oma isiklikku
õiglusmeelt, mispeale tal küll mõnikord sandarmite, politseiuurijate ja kauge
Pariisi poliitikutega ütlemist tuleb.
Selline mõnus krimka lugemiseks, aga samas pakub ka pinevust, pinget
lisavad tagasivaated teise maailmasõja aja Prantsusmaa keerulisse aega.
Jaan Martinson nimetas raamatu oma 2020.a. lemmikkrimkaks. Minul see raamat
lemmikute hulka ei paigutu, kuid loen Bruno lugusid maalilisest Dordogne
linnast kindlasti veel kui need ilmuvad. Mulle meeldivad äkilisemad raamatud.
Need, mida ei saa käest panna kui magamamineku aeg käes.
21. Franz Herre☝☝☝
Maria Theresia - Habsburgide suur valitsejanna
Maria Theresia, die große Habsburgerin
Tõlkinud Anu Wintschalek
Argo TTP, 2019
Kui kahekümne kolme aastane Maria Theresia 1740. aastal
pärast oma isa, keiser Karl VI surma pärijannana Habsburgide valduste troonile
astub, jälgib kogu ülejäänud Euroopa Austrias toimuvat skeptilise pilguga. Kas
tõesti suudab nõrk naisterahvas riiki valitseda? Troonile ei pidanuks Maria
Theresia paljude kaasaegsete arvates õieti tõusmagi: pärimisõiguse sai ta
üksnes seepärast, et Karl VI-l ei olnud poegi, kes oleksid Maria Theresiast
kauem elanud. Mõnevõrra tavatut olukorda asusid ära kasutama võimujanused
naabrid: Preisimaa vallutas kärmelt Sileesia, aga teisedki vaenlased olid
Habsburgide maid himustamas. Maria Theresia astus varmalt oma valduste kaitsele
ja vastastel tuli leppida sellega, et Habsburgide soost kroonitud pea, kelle
valitsejavõimetes nad olid kahelnud, kujunes oma ajastu üheks suurimaks
reformijaks sõjaväe, halduse, riigiõiguse ja hariduse vallas. Maria Theresia
kinkis oma mehele, Saksa-Rooma keisrile Franz I-le kuusteist last ning oli
«esimene ema» mitte üksnes oma lastele, vaid kõigile oma suurriigi alamatele.
Franz Herre on sündinud 1926. aastal Baieris Fischenis. Pärast ajalooõpinguid
Müncheni ülikoolis töötas ta ajakirjanikuna ning oli aastatel 1962–1981 Saksa
ringhäälingu Deutsche Welle peatoimetaja. Eelkõige on Herre aga tuntuks saanud
suurepäraste elulooliste romaanide autorina.
Imetlust
vääriv, kuidas praktiliselt kodumajandusliku haridusega noor naine meestekeskses maailmas riigivalitsemisega toime tuli ja seejuures 16 last jõudis sünnitada .
Oli
huvitav lugemine samal ajal kui teleris jookseb seriaal „Maria –Theresia“.
Hakkasin
vaatama kuna tahtsin näha filmis tuttavaid kohti Viinis ja toita oma igatsust
reisida taas Viini. Reis on koroona tõttu täpsustamata kaugusesse
nihkunud.
Ka
film ise on huvitav ning kõrvale raamatut lehitsedes saab asjadest selgema,
tükati ka hoopis teistsuguse pildi. Ajalooline tõde- kas see on filmis või
raamatus. Filmis seda pole ja raamatus- kahtlen. Ajalugu kirjutatakse aina
ümber ja film omakorda loob uue müüdi Maria Theresiast.
20. Johanna Mo
Öölaulik
Nattsångaren
Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets
Eesti Raamat, 2021
Kuriteod Ölandil
Krimiraamat
Uus põnevussari, kus kuriteopaigaks on Öland. Hanna Duncker
on politseiuurija, kes isa surma järel pärast 16-aastast pausi kodusaarele
naaseb. Hoolimata kõigest, mis seal kunagi juhtus. Hoolimata pilkudest ja
kuulujuttudest kuulub ta ikkagi sealsesse mereäärsesse külakesse. 15-aastane
Joel, keda on jõhkralt pekstud, leitakse surnult Möckelmosseni puhkeplatsilt.
Joel oli Hanna parima sõbranna poeg ning juhtum saab Hanna südameasjaks. Nii
inimese kui ka politseinikuna on Hanna see, kelle minevik on temast voolinud,
ta on ellujääja, kellest saame lugeda mitmest raamatust: Ölandi kuritegude sari
arutleb selle üle, kuidas on elada kuriteo järellaines, kui inimene ei suuda
lõigata katki sidemeid oma mineviku ja kodukandiga. Johanna Mo on pärist
Kalmarist ja elab perega Stockholmis. Kirjanikutöö kõrvalt tegeleb ta tõlkimise
ja toimetamisega. Politseiuurija Hanna Dunckeri sarjaga tegi ta rahvusvahelise
läbimurde. Sarja esimene raamat „Öölaulik“ ilmub 17 keeles.
Küll tahaks hõisata, et uus täht rootsi krimikirjanike hulgas, aga sulg tõrgub. Raamat mind, paadunud krimkalugejat, ei rabanud, mida uuelt tähelt ootan. Otse midagi viga ka ei olnud, kuid mõned tegelased olid minu jaoks ebausutavad (Rebecka). Uurimine oli konarlik ja pinnapealne, seda teostati nagu enda probleemide lahendamise kõrvalt. Üheski varasemalt loetus krimkas pole ma kohanud, et nii palju uurimistoiminguid – ülekuulamisi, viiakse läbi telefoni teel jne. jne.
Järgmised raamatud kindlasti tulevad, sest peategelane Hanna tahab teada, mis siiski tema isaga täpselt juhtus. Ma pole kindel, kas loen neid.
Kriminaalromaanide populaarseks tegevuskoht on saar. Sedapuhku toimub tegevus Ölandil.
Samal saarel toimus ka Johan Theorini raamatute „Minevikuvarjud“ ja „ Öine lumetorm” tegevus.
Maria Adolfssoni tegelased raamatutes „Eksisamm“ , „Tormihoiatus“ ja „Kuradi ja mere vahel“ toimetavad väljamõeldud Doggerlandi saarestikus .
Anna Jannsoni „Võõras lind“, „Ulm Sinu eksitas ära“ ja „Ilusalongi saatusejumalanna“ (seda ma vist ei lugenud lõpuni) tegevus toimub Gotlandil.
Gotlandil tegutsevad ka Mari Jungstedti kangelased- „Surev dändi“ oli üks minu 2020 a lemmikutest.
Hetkel ei tule teisi saarekrimkasid meelde. Kui oskaksin seaksin endale nüüd sildid. Aga ei oska ja aega uurida ka pole.