Kevadine kultuurireis Tartusse. "Traviata"

Kevadise kultuurireisi Tartusse juhatas sisse Prom-Festi ooperietendus „Traviata“. Selle etenduse pärast ma Tartu teekonna ette võtsingi. Tavaliselt vaatan Prom- Festi etendusi Pärnus, aga suvepealinnas mängitakse ooperit teisipäeval 09.05.2017, pärast tööpäeva on sinna raske jõuda. Kolmas ja viimane kord näeb seda „Traviatat“ Birgitta festivalil, aga eelistasin teatrisaali. Seda enam, et nüüd sai ära nähtud ka Vanemuise väike maja, kus ma ei olnud pärast renoveerimist käinud. Kaunis ja õdus teatrihoone, kahju ainult, et minu jaoks nii kaugel.

„Traviata „

Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses. 

Francesco Maria Piave libreto Alexandre Dumas´ noorema romaani “Kameeliadaam” ainetel.

Maailma esietendus 6. märtsil 1853 Veneetsias

Esietendus Prom-Festil  05.mail 2017 „Vanemuise“ väikses majas.

Muusikajuht ja dirigent –Erki Pehk

Lavastaja - Anu Lamp

Kunstnik – Madis Nurms

Kaaslavastaja, koreograaf – Ingmar Jõela

Valguskunstnik – Margus Vaigur

Osades:

Alfredo – Alex Kim (Lõuna-Korea) IX Klaudia Taevi nim. konkursi võitja.

Violetta – Anna Denisova(Venemaa)

Germont –  Ilya Silchukov (Valgevene)

Kaunase Riikliku Muusikateatri solistid, orkester ja koor

Anna Denisova- sündis1989.a. Habarovskis,  kus alustas ka oma õpinguid. 2011.aastast Rimski –Korsakovi nimelise Peterburi Riikliku Konservatooiumi üliõpilane ning aastast 2016 Peterburi Maria teatri külalissolist. 2015 aastal tegi lauljanna Maria teatris debüüdi Prilepana Tšaikovski ooperis "Padamemand" ning Micaelana Bizet ooperis „Carmen“.

2013.a. pälvis lauljanna Klaudia Taevi nim. konkursil II Preemia. 2014 aastal võitis Tšehhi rahvusvahelisel Jakub Oustina nim. konkursil I preemia.

„Promfesti „Traviata uuslavastuses tegi Anna Denisova debüüdi Violetta rollis.

Ilya Silchukov-sündis 1982.a. Valgevenes Minskis. 2005.aastast on ta Valgevene Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri solist. Koduteatris debüteeris laulja Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“, õnnestunud roll avas talle uksed Euroopa ooperimajades, muu hulgas on ta laulnud „Estonias“ Giorgio Germonti.

Klaudia Taevi konkursil pälvis ta 2005.a. III preemia.


2009.a. osales Athanaeli rollis Prom-Festi Massenet’ „Thais“ ooperilavastuses. Käisin seda vaatamas.

Alex Kim on sündinud 1984.a.,õppis laulmist Souli Riiklikus Ülikoolis ning 2014-2016 Hamburgi Muusika- ja Teatriakadeemias. Debüteeris Hamburgi Linnateatris 2016/2017 hooajal Wagneri ooperites „Tristan ja Isolde" ja „Lohengrin“ning Straussi ooperites „Salome“ ja „Varjuta naine“.

Järgmisel hooajal hakkab laulma Nürnbergi Linnateatris.

2015.a. võitis Klaudia Taavi Konkursi, kus oli ka publiku lemmik.

2016.aastal võitis Ravello Rahvusvahelise konkursi, Gustav Mahleri konkursi ning sai II preemia Cappucilli rahvusvahelisel konkursil ja Nürnbergi meisterlauljate konkursil.

Sirvisin Klaudia Taevi konkursil 2017 a II vooru jõudnud osalejate nimekirja ja leidsin sealt ka kaks Eesti lauljannat- Olga Zaitseva ja Mirjam Mesak.  Veel jõuaksin 12. mail toimuvale finaalkontserdile- tuleviku hääli kuulama.

Ooperi lavastaja Anu Lamp on lähenenud ooperile teisiti kui traditsioonilised lavastused-ooperi tegevus toimub tänapäeval. Violetta on kaunis ja siresäärne neiu, kelle hukutavad narkootikumid. Kaunase Riikliku muusikateatri koor etendab paraja läbu.

Olin esimesest noodist alates lummatud Violetta osatäitja Anna Denisova kaunist häälest. Alfredo Alex Kimi esituses mulle muljet ei avaldanud. Alfredo pole mulle vist üheltki etendusest eriliselt meelde jäänud, käesolev oli minu jaoks viies kord „Traviatat" vaadata. Taas üks selline ooper, peale „Carmeni“, mida võib lõpmatuseni vaadata ja kuulata.

Ilya Silchukovi laulis Giordano Germont’i - meeldis mulle samuti, huvitav ja sügav bariton.

Etenduse mõte jõudis minuni, küllap ka tänu sellele, et jõudsin enne läbi lugeda kavast lavastus kunstniku, Madis Nurmsi, sõnad: „Kirjeldades lavastuse kujundikeelt, tuleks alustada sellest, Verdi ise tahtis, et „Traviata“ oleks väga tänapäevane ooper- ta ei kirjutanud seda ju mitte ajaloolisele ainesele toetudes , vaid oma kaasaegse –Alexander Dumas noorema näidendile. Toonane tsensuur  lasi aga kaasaegsuse idee põhja ning ooperi tegevus tõsteti helilooja meelehärmiks sajand varasemasse aega.

Minu jaoks sai lavastuse keskseks kujundiks ilu kaduvuse teema. Eriti traagiline on kehavõlude kahvatumine ja kuhtumine Violetta, kui müüdava naise puhul- kui su väärtust hinnatakse ainult välise ilu põhjal, on selle kaotamine erakordselt valus.“