14. aprill 2014

Näitus „Kuldaja värvid“ Mikkeli muuseumis.

Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist
20.03.-07.09.2014 Mikkeli muuseumis

Esindatud on eesti kunstnike maalid aastatest 1910 kuni 1945.
Näituse piltides on  hoomatav eriline värvirõõm ja -erksus hoolimata keerulisest ajast. Allpool Addo Vabbe 1945.a.  maalitud pilt "Järve kaldal".

Kui kell 12.00 ringkäik kuraator Eero Epneri  juhendamisel pihta hakkab, saan teada, et Enn Kunila ongi valinud maalid oma kogusse ja sellele näitusele  värvist ja kompositsioonist lähtudes. Kuraator Eero Epner lubab, et räägib  maalide kirjanduslikust sisust, seda mida need pildid öelda tahavad ,tunneb igaüks ise maali vaadates
Näitusel on teosed paigutatud kolme saali. Esimese korrus saalis portreed, aktid ja figuraalkompositsioonid alapealkirjaga „Melanhoolia“.  Melanhooliat sisendab maalide kompositsioon: inimesed maalilt ei vaata otse, pilgud on kõrvale pööratud või näod varjatud. Kui maalil on mitu inimest, siis ei suhtle nad omavahel, mõnel maalil on näod vaid tinglikult, lõpuni välja joonistamata.
Kui võiksin igast saalist valida oma lemmiku, siis esimesest saalist on selleks Johannes Greenbergi  teatriteemalised tööd. Eriti „Enne etendust“: pildil on pianist ja sarmikas  lauljanna, taamal veel üks figuur. Meelde jääb lauljanna sissepoole pööratud pilk ja keskendunud  ilme. Teine J.Greenbergi pilt kannab nime "Teatriloozis".


Teise korruse  saalis on reisitööd ja Eestis valminud maastikuvaated. Selles saalis lummavad värvid veel rohkem..
Eesti kunstnikud  reisisid 20. sajandi esimesel poolel väga palju, seevastu 20. sajandi teisel poolel oli reisimine võimatu. Reisidel sündis palju kauneid maale, küllap kõige rohkem on maalitud  Itaaliat- Caprit ja Veneetsiat. Kunstnike nägemus ühest ja samast kohast võib olla üsna erinev. Näiteks A. Laikmaa ja 
K. Mägi Capri vaateid.
K. Mägi Capri vaade:

A.Laikmaa Capri vaade:

Selle saali pärliteks  on  minu jaoks Konrad Mägi kodused  loodusvaated: kaks Saaremaalt, „Maastik roosade põldudega “ ja „Lõuna-Eesti mäestik“. Selline värvide pillerkaar tuletab meelde impressioniste. Impressioniste olen ma reisidel rohkem vaadanud/näinud kui kodus Konrad Mägi.
"Maastik roosade põldudega":


Kolmandas väikses saalis on teiste hulgas näha Richard Uutma „Võrguparandajad“ ja  Herbert Luki kaks  maali. Minu lemmikuks on siin  Endel Kõksi „Tartu vaade“. Ühele maalile on paigutatud kõik Tartu n.ö. sümbolehitused, ülikooli peahoone, Kivisild, Vanemuise väike maja. Objektid on paigutatud püramiidjalt ja kõige kõrgemal troonivad tumesinise taeva taustal Tartu punasest tellisest kirikud. See maal on justkui ülemlaul Tartule ja tekitab sooje tundeid küllap kõigis, kellele see linn on mingil eluperioodil tähtis olnud.


Soovitan näitust kõigile, ka kunstikaugetele nagu mina ,kes väga tihti kunsti-näitusel ei käi.
Nii palju värvirõõmu ühe tunni jooksul siiani veel üpris kolkunud kevades, tegi meele rõõmsaks.
Eriti huvitav on näitust vaadata  koos kuraatoriga, sest temaga  näeb pildil ka detaile, mis muidu kaotsi lähevad . Huvitavad on Eero Epneri jutustused arhiiviotsingutest maalil kujutatu kohta. Järgmine ringkäik kuraatoriga toimub küll alles 03.05.2014.
Piletihind pea olematu. Ostsin lisaks ka Eero Epneri koostatud lastele mõeldud jutu- ja värviraamat „Kalavõrk ja piimamannerg".



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar